21.06.2021

Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu (RKRN) jagas juunis taas stipendiumeid parimatele rakenduskõrgkoolide lõputööde autoritele. Parimad lõputööd selgitati välja igas kõrgkoolis sisekonkursi korras ning töö autorit tunnustati stipendiumiga ja aukirjaga kõrgkoolide lõpuaktustel.

Parima lõputöö stipendiumi aastal 2021 pälvisid järgmised rakenduskõrgkoolide lõpetajad:

Taaniel Tambet, Kõrgem Kunstikool Pallas: „Ajaloolistest disainilahendustest inspireeritud matkaseljakott”

Juhendaja: Kristel Suigussaar, konsultant: Tõnu Ojaperv

Matkaseljakotid on viimase 150 aasta jooksul teinud läbi suure arengu. Paljud tänapäevaste seljakottide omadused teevad nad ajaloolistest mugavamaks, kergemaks, veekindlamaks või muud moodi paremaks. Siiski võib varem loodud matkaseljakotte analüüsides leida palju huvitavat ja ka tänapäevases disainis kasutamisväärset. Üheks läbiviidud uurimuses autorit enim kõnetanud ja mõjutanud kotiks on 19. sajandi lõpu Norra puidust raamiga seljakott. Ajaloolisi seljakotidisaine inspiratsioonina kasutades valmis painutatud vineerist raami ja hingava seljaosaga, võrktekstiilist, nahast ja üliheade tehniliste omadustega Dyneema kangast matkaseljakott. Soovides leida keskkonnasõbralikke ja kauakestvaid lahendusi, on valminud seljakott loodud nii, et see oleks vajadusel osadeks lahtivõetav ja kokkupandav. Tänu modulaarsusele saab ühe detaili purunemise või läbikulumise korral asendada selle uuega, et maha ei peaks kandma kogu seljakotti.

Kirjalikus osas esitatud huvitav ja põhjalik uurimus oli töö teostamise käigus protsessina läbi käidud ning selle tulemusena sündis väga hea esteetikaga unikaaldisaini objekt. Töö, milles funktsionaalsus kohtub esteetikaga ning mille läbimõeldud modulaarsus sobitub hästi tänapäeva maailma.

Vassili Rõlin, Tallinna Tehnikakõrgkool: „Maa-alused geodeetilised tööd”

Juhendaja: Raivo Ranne

Töö autor seadis endale eesmärgiks kirjeldada põhilisi geodeetilisi ehk markšeideritöid maa-aluste kaeveõõnte läbindamisel Narva põlevkivikarjääri drenaažistreki näitel. Lõputööl on ka praktiline väärtus – kuna  eesti keeles puudub markšeiderialane õppekirjandus, on lõputöö kirjutatud  eesmärgiga kasutada seda ka kui õppematerjali, sest kirjeldatud geodeetilised tööd  ja meetodid on universaalsed ning rakendatavad ka allmaakaevanduste teist tüüpi  (ventilatsiooni-, konveieri-, veo- jne) strekkide läbindamisel. Autor on välja toonud  allmaageodeesia eripärad võrreldes maapealse klassikalise geodeesiaga.

Kaspar Põder, Kaitseväe Akadeemia: „Kasutajalugude metoodika rakendamine EKV tuletoetuse tarkvara loomisel”

Juhendaja: mjr Veiko Dieves, MA

Eesti Kaitseväe üheks prioriteediks on tuletegevuse kiirendamine, mille käigus luuakse tuletoetuse tarkvara TOORU, integreerimaks ühtsesse tuletoetuse süsteemi kõik kaitseväes kasutatavad tuletoetusvahendid. Uurimistöö eesmärk oli luua mudel, mis kirjeldab kaitseväe tuletoetuse tarkvara kasutajate vajadusi ning nendevahelisi seoseid. Uurimistöö on oma ülesehituselt tegevusuuring, mille käigus kasutajarollide nõuete kaardistamine toimub kasutajalugude metoodika abil, millele järgneb loodud mudelite evalveerimiseks sõjamäng. Uurimistöö tulemus oli lisaks ettepanekutele kasutajalugude metoodika paremaks rakendamiseks tuleviku arendustes ka kasutatav mudel edasisteks lugude korjamiseks ning samuti tekkis suur hulk kasutajalugusid, mille põhjal on tänaseks minimaalne töötav toode (Minimum Viable Product) juba loodud. Seega on töö väga konkreetse rakendusliku väärtusega, olles juba täna kasutusel vastava tarkvara arendamisel.

Sigrid-Laura Moora, Eesti Lennuakadeemia: „Galileo ja GPS satelliitnavigatsiooni süsteemide häirekindlus Eesti territooriumil”

Juhendaja: Valeri Kravets, MSc

Lõputöö eesmärgiks oli uurida ja analüüsida Galileo ning GPS navigatsioonisüsteemide segavate mürasignaalide mõju vastuvõtjate positsioneerimistäpsusele ja häirekindlusele Eesti territooriumil. Lõputöö käigus koostati mõõtemetoodika ja analüüsiti Galileo ja GPS navigatsioonisüsteemide positsioneerimistäpsust, häirekindlust ning vastuvõtja taastumise aega. Lõputöö tulemusena järeldati, et positsioneerimistäpsus ning häirekindlus on mõjutatud segavast signaalist nii Galileo, GPS kui ka Galileo/GPS signaalide katsete korral. Murdepunktidest tulenevalt leiti vastavad distantsid, mille korral on navigatsioonisignaal mõjutatud. Tulevikuks pakutud katseskeem loodi analüüsides segaja tehnilisi parameetreid, et testida edaspidi erinevaid vastuvõtjaid reaalse signaaliga. Tegu on väga praktilise tööga, mille puhul on autor ise äärmiselt põhjalikult reaalsed katsed läbi viinud, tulemusi analüüsinud ning nende põhjal järeldused ja edasised ettepanekud teinud. Lõputöö käsitleb aktuaalset probleemi ning on samas suurepäraselt vormistatud ja vastab väga hästi uurimistöö nõuetele.

Kertu Kuusk, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool: „Antibiootikumid lihatoodetes”

Juhendajad: Laine Parts, MSc ja Kaie Eha, MSc

Antibiootikumid on üks levinumatest ravimgruppidest, mida loomade ravimisel kasutatakse – need võivad aga loomade organismi talletudes sattuda seeläbi ka inimese toidulauale. Pidev antibiootikumide jääke sisaldav toit võib põhjustada erinevaid tervisemuresid, mistõttu on vajalik söödavate lihatoodete antibiootikumisisalduse kontrollimine. Uurimistöö tulemusena töötati välja meetod, et määrata proovist neli antibiootikumi kuuest – amoksitsilliini, oksütetratsükliini, doksütsükliini ja bensüülpenitsilliini. Dihüdrostreptomütsiinile ja tiamuliinile see meetod ei sobi. Sobivam eluent oli 25 mmol fosfaatpuhver ja atseetonitriil. Sobivaim lainepikkus oli 202 nm. Katse tulemuste alusel võib järeldada, et antud meetod on sobilik ning seetõttu võib töö esimest etappi lugeda edukaks. Edaspidi tuleks kontrollida meetodi toimivust reaalsetes maatriksites. Sel viisil saaks meetodit juba praktikas lihatoodete eelskriininguna kasutada ning saata täiendavatele uuringutele vaid kahtlustäratavad proovid, hoides niiviisi kokku ressurssi.

Erik Landõr ja Egne Kürsa, Tartu Tervishoiu Kõrgkool: „Fookustäpi suuruse, ülesvõttegeomeetria ja kujutise lahutusvõime vaheline seos laste rindkereülesvõtetel”

Juhendaja: Kalle Kepler, PhD

Töö käsitleb lapspatsiendi tervisele ja heaolule väga olulist teemat – kuidas tagada radioloogiliste ülesvõtete kvaliteet, aga samas vähendada võimaliku miinimumini ioniseeriva kiirguse doosi. Samuti on antud teema oluline kogu meeskonnale, kelle töö on radioloogiliste uuringute läbiviimine lapspatsiendile (eelkõige radioloogiatehnikud, radioloogid, meditsiinifüüsikud, pediaatrid). Tegemist on originaaluurimusega ja seda teemat ei ole seni eraldi käsitletud. Töö tulemused selgitavad ja laiendavad oluliselt arusaamist vastavas valdkonnas kehtestatud normide ja nõudmiste aluseks olevaid protsesse ja nendevahelisi seoseid. Lisaks on töö teema autorite poolt esitatud äärmiselt arusaadavalt. Töö tulemuste vastu on suur huvi, näiteks on töö autorid kutsutud töö tulemusi tutvustama kutseala liitudesse ning esinema ettekandega üliõpilaste rahvusvahelisele konverentsile P. Stradinsi nimelises Riia Ülikoolis. Lõputöö põhjal kirjutatud artikkel on avaldamise järjekorras. 

Eva Rauert, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor: „Alüüsitarkvara Power BI juurutamine organisatsioonis GlaxoSmithKline“

Juhendaja: Tauno Õunapuu

Huvitava teemakäsitlusega, aktuaalne, innovaatiline ja tulevikku vaatav lõputöö, mille raames on autor põhjalikult tutvunud juba olemasolevate probleemide ja võimalike lahendustega. Töö eesmärgi saavutamist, tulemusi ja nendeni jõudmise protsessi aitab jälgida sisukas analüüs ning kirjeldus koos asjakohaste võrdlustabelitega. Saavutatud lahendus on kasulik ja aktuaalne nii konkreetse organisatsiooni kontekstis kui ka laiemalt ning võimaldab teemat edasi arendada ja seeläbi saavutada veelgi suurem väärtus.

Mart Pöör, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor (magistriõpe): „Jaeinvestorile kõige efektiivsema ajahorisondi leidmise mudeli väljatöötamine“

Juhendaja: Tõnn Talpsepp, PhD

Magistritöö jaeinvestori efektiivseima ajahorisondi teemal on mitmekülgse, sh akadeemilise ja populaarteadusliku, mahuka ja selge kirjanduse ülevaate ning huvitava ja uudse metoodikaga (pendli simulatsioon) praktiline töö. Magistritööle esitatud eesmärgid on saavutatud, töö tulemused vastavad teooriale ning sisaldavad huvitavaid ettepanekuid. Kuigi töö on kõrge keerukusastmega, on autor suutnud finantsmatemaatilise poole esitada arusaadavalt ja huvitavalt.

Olger Nõmm, Sisekaitseakadeemia (magistriõpe): „Vintraudse tulirelva padruni omaduste mõju lastud kuulidele jäävatele jälgedele“

Juhendaja: Indrek Saar, PhD  ja kaasjuhendaja Berit Cavegn

Töö eesmärgiks oli välja selgitada, kas uurimismuutujateks valitud padruni omaduste mõju kuulile jäävates jälgedes on tuvastatav. Tulirelvadega seotud kuritegevusele pööratakse nii sise- kui välisriiklikult suurt tähelepanu. Teema aktuaalsust on antud töös põhjendatud erinevate tulirelva kasutamise juhtumitega nii kohalikul kui rahvusvahelisel tasandil. Kohalikku tasandi aktuaalsust põhjendab töö autor, et avalikus soovib saada kiiremini kvaliteetseid vastuseid, erinevate relvaintsidentide osas. Ekspertiisi tulem on menetluslik tõend ja leiab kasutust kohtus, mitte ei kiirenda avalikkusele edastatavat vastust. Uudsus on põhjendatud, on välja toodud, et subjektiivse ekspertarvamuse kasutatava taustainfo osa seni teadaolevalt uuritud ei ole. Magistritöö probleemipüstitus põhineb rahvusvahelise uuringuraporti (PCAST) andmetele, mis viitasid ekspertiiside madalale usaldusväärsusele. Probleemipüstitusele siseriiklikul tasandil on autor tuginenud erinevatele juhtumitele, kus on ebaseaduslikult kasutatud tulirelva. Ühiskondlik surve ja kirjeldatud juhtumid on soosinud seadusandluse ja menetluspraktika muutust, mis omakorda mõjutavad protsesse kohtuekspertiisi valdkonnas. Kohtuekspertidelt soovitakse kiireid ja usaldusväärseid tulemusi.  Magistritöö on koostatud aktuaalsel ja vajalikul teemal ning autor on läbi viinud põhjaliku ja väga hea eksperimentaaluuringu. Töö tulemused on rakendatavad kohtuekspertiisi valdkonnas.

Palju õnne!