Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu visioonipäev JULGE OLLA

08.09.2022

18. oktoobril toimub Sisekaitseakadeemias Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu visioonipäev “JULGE OLLA”. Tänavusel visioonipäeval kutsume Sind kaasa mõtlema, kas haridus ja haritud inimesed tagavad meie riigi JULGE OLEKU ja kui haridus on väärtus, siis kes tegelevad väärtusloomega? Kuidas tagada Eesti riigile elutähtsate teenuste võimekus ning selleks vajalikud spetsialistid, et igaühel meist oleks JULGE OLLA?

Tugeva majandusega riik kindlustab enda JULGEKS OLEMISE investeeringutega parimasse kaitsevõimesse, aga ka innovatsiooni ja talentide arendamisse. Arutame, kuidas kasvatada kõrgkoolidest tulevat innovatsiooni ja teadmussiirde mahtu ning jõuda ettevõtetele vajalikuks arenduspartneriks.

Visioonipäeva viimases paneelis otsime vastuseid kõrghariduse tulevikule. Kui riigi JULGE OLEKU tagavad haridus ja haritud inimesed, siis milline on tuleviku kõrgharidus? Kus me õpime, kes õpetavad ja milline roll on rakenduskõrgharidusel ja akadeemilisel haridusel?

Oma kogemust, mida tähendab JULGE OLLA, jagavad silmapaistvad rakenduskõrgkoolide vilistlased.

Visioonipäev toimub Sisekaitseakadeemias, kuid osaleda saab ka otseülekannet jälgides. Kui oled registreerunud, saadame sulle lingi enne visioonipäeva. Palun teata osalemisest hiljemalt 13. oktoobriks siin.

Päeva juhib Märt Treier.

Esialgne kava:

09.30-10.00          Registreerumine ja hommikukohv

10.00-10.20Avasõnad
Eesti Vabariigi president Alar Karis
Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas
Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu esimees Enno Lend

10.20-10.40“JULGE OLLA eeskujuks”
Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher

10.45-11.35Paneelarutelu “Kelle vastutada on haritud tööjõud?”

Kuidas tagada elutähtsad teenused ja selleks vajalik tööjõud? Haritud tööjõud loob Eesti riigile väärtust − selle põhimõttega üldjuhul nõustutakse, aga kelle vastutada see harimine on? Kas hariduse omandamisel saab suuremat kasu indiviid või riik? Need teemad on olnud viimasel ajal fookuses kõrghariduse rahastamisega seotud aruteludes. 

Arutleme, kuidas peaksime samadele küsimustele leidma vastused ka siis, kui räägime Eesti riigi JULGE OLEKUST ja elutähtsa teenuse tagamise võimekusest ning selle tarbeks spetsialistide koolitamisest.

Arutlejad: 
Viljandi haigla juhatuse esimees Priit Tampere
Cybernetica AS programmijuht, brigaadikindral (reservis) Jaak Tarien
Sisekaitseakadeemia päästekolledži kriisireguleerimise ja tuleohutuse õppetooli juhataja-lektor Tarmo Terep
Tallinna Tehnikakõrgkooli õppeprorektor prof. Martti Kiisa

11.40-12.30Paneelarutelu “Koostöine innovatsioon”

Tugeva majandusega riik tagab enda JULGEKS OLEMISE investeeringutega parimasse kaitsevõimesse. Selle keskmes on innovatsioon, mida toetab talentide olemasolu ja nende arendamine. Kuidas tõsta kõrgkoolidest tulevat innovatsiooni mahtu ja pidada dialoogi koostööpartneritega? Kuidas lahendada kõrgkoolide teadus- ja loomevõimekusega kaasnevad probleemid, kus õppe- ja uurimistegevus põhineb samadel ressurssidel ja selle läbiviimisel konkureerivad samad inimesed? Toome näiteid edukatest ettevõtetest, kes teevad kõrgkoolidega koostööd ning arutleme, kuidas jõuda ettevõtetele vajalikuks arenduspartneriks.

Arutlejad: 
Tallinna Tehnikakõrgkooli Innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuse juhataja Kaido Kokk
Mainor Ülemiste AS juhatuse esimees, Ülemiste City innovatsioonijuht Ursel Velve 
Kõrgema Kunstikooli Pallas tekstiiliosakonna professor Kadi Pajupuu
Skycorp tegevjuht ja MTÜ ZeroEST kaasasutaja Marek Alliksoo

12.30-13.15Lõuna
13.15-14.00Paneelarutelu “Rakenduskõrgkool järgmisel kümnendil”

Akadeemilise kõrghariduse ja rakenduskõrghariduse vahe on aina vähenemas. Eristumine saab jätkuda valdkondades, kus kindlate oskuste ja teadmistega spetsialiste on vaja riigi arenguks ja elutähtsate teenuste püsimiseks. Pandeemia pööras õppimise paradigma ringi ja kõrgkool peab uues digiajas kohanema ning olema eestvedaja. Tulevikus vahetavad inimesed tööturul arvatavasti sagedamini ametit ja valdkonda. Kus toimub õpe tulevikus? Milliseks muutub õppejõu profiil ja kes on õppija?

Selles paneelis otsime vastuseid kõrghariduse tuleviku osas. Kui riigi JULGE OLEKU tagavad haridus ja haritud inimesed, siis milline on tuleviku kõrgharidus?

Arutlejad:
Haridus- ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse ning kõrg- ja kutsehariduse poliitika asekantsler Renno Veinthal
Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ülle Ernits
Eesti Lennuakadeemia lennunduskorralduse juhtivlektor, endine Lennuakadeemia rektor Jaan Tamm
Ettevõtja, koolitaja ja juhtimisnõustaja ning endine Sisekaitseakadeemia rektor Lauri Tabur

14.00-15.00Rakenduskõrgkoolide vilistlaste lood
Kogemust, mida tähendab JULGE OLLA, jagavad silmapaistvad rakenduskõrgkoolide vilistlased:

Anneli Kannus, Eesti Õdede Liidu president, Tartu linnavolikogu liige ning Eesti riigi tervishoiu valdkonna jätkusuutlikkuse eestkõneleja, endine Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektor

Margus Nõlvak, Forus Grupp OÜ tegevjuht ja juhatuse esimees

Teele Kohv, Lennuliiklusteeninduse AS, irdtorni projektijuht
 
Laineli Parrest, Viljandi Kunstikooli direktor, kunstiõpetaja ja Eesti Kunstikoolide Liidu juhatuse liige

Ragnar Vaiknemets, Terviseameti tervishoiukorralduse ja toimepidavuse osakonna juhataja

Janek Saareoks, Schenker Baltikumi tegevjuht, AS Schenker juhatuse liige ja ELEA nõukogu liige

15.00-16.30RKRNi 30. aastapäeva koosviibimine
Meeleolu loovad Eesti Lennuakadeemia pianistid, oodatud on sõnavõtud ja tervitused.