Rakenduslike teadus- ja arendustööde konkursi võitjad selgunud

20.09.2021

Rakenduslike teadus- ja arendustööde konkursile kandideeris tänavu 20 tööd erinevatest rakenduskõrgkoolidest. Hindamiskomisjon tõi välja, et kõik esitatud tööd väärivad esiletõstmist ning tulenevalt tööde kõrgest tasemest otsustas välja anda kaks rahalist preemiat.

Võidutööks valiti Laura Keidongi töö „Rakenduse COVID-stop manager loomine nakkuste ennetamiseks töökeskkonnas”. Töö autorit, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli vilistlast, tunnustatakse 600 euro suuruse stipendiumiga. Töös keskendutakse nakkushaiguste ennetamisele infotehnoloogiliste lahenduste abil. Loodud on teadusteabele tuginev töötav rakendus, mille abil on võimalik vähendada nakkushaiguste leviku riski ning uute nakkuskollete tekkeriski töökeskkonnas. Töö uudsuse tagab töö keskmeks olev seni teadmata SARS-CoV-2 viirus, millest kujunes 2020. aasta alguses pandeemia ning mille piiramisega üle kogu maailma endiselt tegeletakse. Loodud rakendus on agiilne ning seda on võimalik kohandada ka näiteks gripiviiruse leviku vähendamiseks (tuginedes kasutatud metoodikale). COVID-stop manager rakendust saab kasutada nii veebis kui mobiilirakendusena. Töö on väga praktilise väljundiga, mille tulemusena töötati välja uuenduslik ja kasulik rakendus, mille prototüüpi piloteeriti mitmetes Eesti ettevõtetes ja mis leiab juba reaalselt kasutust.

Juhendaja Merle Ojasoo, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õenduse õppetooli õppejõud-dotsent

Covid-stop manageri näidis

Teise koha vääriliseks tunnistati Lauri Labe töö „Betooni olelusringi hindamine Betoonimeister AS näitel”. Töö autorit, Tallinna Tehnikakõrgkooli vilistlast, tunnustatakse 400 euro suuruse stipendiumiga. Töö fookuses on keskkonnamõju hindamine toote eluea jooksul betooni tootmise näitel. Keskkonnamõjude suurus oleneb tooraine valikust ja betoonisegude retseptide optimeerimisel on võimalik vähendada betoonisegu keskkonnamõjusid. Töö autor koostas kaks  uut betoonisegu retsepti ja viis läbi katseseeria. Kasutades keskkonnasõbralikumat tsementi vähendab see globaalse soojenemise potentsiaali. Töö tugevuseks on praktilised katsed autori poolt koostatud betoonisegude retseptide alusel ning katsete tulemustele toetuvad järeldused. Toodi välja, et töö teostamisel on näha selge koostöö ettevõttega, et muuta toode keskkonnasäästlikumaks ja anda selged suunised keskkonnamõjude vähendamiseks toorainevalikute kaudu.

Juhendaja Lea Murumaa, Tallinna Tehnikakõrgkooli tootmise ja tootmiskorralduse õppekava juht, lektor

Tugevuskatse katsekehade vormimine ja markeerimine

Lisaks võidutöödele tõstis hindamiskomisjon esile ka kaks järgmist tööd: Marija Kokurina töö „Gaasiturbiinmootorite endoskoopilise inspekteerimise võimekuse loomise investeeringu tasuvusanalüüs ettevõttele Xfly” Eesti Lennuakadeemiast. Töö on loodud konkreetse ettevõtte vajadusi arvestades eesmärgiga välja selgitada gaasiturbiinmootorite endoskoopilise inspekteerimise võimekuse loomise tasuvus. Töö tulemustest selgus, et investeering on tasuv ja uue võimekuse loomine toetab ettevõtte arengut, laiendab pakutavat teenust ning tugevdab konkurentsivõimet.

Juhendajad Karl-Eerik Unt, Eesti Lennuakadeemia lennundustehnika osakonna juhataja, MTO koolitusjuht ja Peeter Soasepp, Regional Jet OÜ dba Xfly hooldusjuht

Hendrik Pillmanni töö „Asjade interneti tehnoloogia kasutusega seonduvad turvalisuse riskid ning nende maandamine inimeste tavakasutuses olevate tehnoloogiate näitel” Sisekaitseakadeemiast. Töö keskendub laiemalt digiühiskonna turvalisusele eesmärgiga välja selgitada asjade interneti tehnoloogia arengust tulenevad riskid tehnoloogia kasutajaskonna ning avaliku sektori ameti- ja haldusasutuste jaoks. Töös käsitleti ohtude ennetamist ja maandamist Eesti kontekstis, seadusandluse kaasajastamise vajalikkust ja seda, millist vastutust oodatakse tehnoloogia arendajatelt/teenuse pakkujatelt.

Juhendajad Jaanika Puusalu, Sisekaitseakadeemia Julgeoleku instituudi nooremteadur ja Ester Pukk, Politsei- ja Piirivalveameti peaspetsialist

Teised konkursile laekunud tööd juhuslikus järjekorras:

Anna Urban (Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor), „Ettevõtluskõrgkooli Mainor üliõpilaste õppestressi taseme vähendamine pandeemia ajal”

Taavi Udevald (Tallinna Tehnikakõrgkool), „Mopeedautode tehnilise seisukorra ja kasutajate analüüs”

Anna Sulojeva (Sisekaitseakadeemia), „Maksumäärade mõju vabatahtlikule maksukuulekusele: Eesti suuremate ettevõtete näitel”

Jekaterina Särki (Tallinna Tehnikakõrgkool), „Jäätmekäitluse korraldamine jaekaubandusettevõtetes”

Maria Rüütli (Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor), „Tasakaalus tulemuskaart EFTA Accounting OÜ näitel”

Vassili Rõlin (Tallinna Tehnikakõrgkool), „Maa-alused geodeetilised tööd”

Kaimo Paas (Tallinna Tehnikakõrgkool), „Pooljuhtkommutaatoriga alalisvoolumasina õppemaketi projekteerimine”

Sirly Lahi, Merche Laul, Mariliis Merimaa (Tallinna Tervishoiu Kõrgkool), „Õdede arvamused ja hoiakud seoses patsienditestamendi rakendamisega kliinilises praktikas ja neid mõjutavad tegurid – kirjanduse narratiivne ülevaade”

Siim Isküll (Eesti Lennuakadeemia), „AS Nordic Aviation Group ja seotud ettevõtete mõju Eesti majandusele 2016-2019”

Tanel Tammeveski (Tallinna Tehnikakõrgkool), „Tudengivormeli FEST20 planetaarülekande projekteerimine”

Merle Vesiloo (Tallinna Tehnikakõrgkool), „Kalanaha kasutamise võimalused rõiva- ja aksessuaaride valmistamisel Eestis”

Marilyn Luhtoja (Tallinna Tervishoiu Kõrgkool), „Tegevusterapeudi roll insuldijärgses autojuhtimise rehabilitatsioonis”

Maria Eisberg (Tallinna Tehnikakõrgkool), „Tarneahela kooskõla seaduste ja SCOR-mudeliga piimatootmisettevõttes”

Anneliis Aavik (Tallinna Tervishoiu Kõrgkool), „Tegevusterapeutilised sekkumised liikumispuudega naiste toetamisel rasedusaegselt ning sünnitusjärgsel perioodil”

Reelika Kaljurand (Tallinna Tervishoiu Kõrgkool), „Standardiseeritud valve üleandmise süsteemi väljatöötamine ja rakendamine SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla intensiivravi keskuses”

Marge Käige (Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor), „Organisatsiooni väärtuste ja edukuse seoste uurimine AS Mainor Grupp ettevõtetes”

Konkursi kuulutas välja Sihtasutus Eesti Rakenduskõrgkoolid koostöös Tallinna Strateegiakeskusega eesmärgiga väärtustada rakenduskõrgkoolide poolt teostatavaid rakendusliku suunitlusega projekte ja uurimusi, tõsta rakenduskõrgkoolide motivatsiooni koostööks ettevõtlus- ja avaliku sektoriga ning teavitada avalikkust rakenduskõrgkoolide oskusteabe rakendamisest majandustegevuses või ühiskonnas.

Võitjat tunnustatakse pidulikult Tallinna ettevõtlusauhindade galal 30. septembril. Vaata rohkem infot Tallinna Ettevõtluspäev.

Palju õnne ja suur tänu kõikidele konkursist osavõtjatele!