RKRN stipendium 2018

18.06.2018

Parima lõputöö stipendiumi aastal 2018 pälvisid järgmised rakenduskõrgkoolide lõpetajad:
1. TAAVI OJA, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustest: “Mürsu kilduvuse uuringumeetodid”, juhendajad Kol-ltn Veljo Raide ja Peeter Kukk, PhD
Mahukat praktilist eeltööd ja pühendumist nõudnud töö. Mitmekülgne lähenemine ja terviklik teostus.
2. TAAVI ADAMBERG, Eesti Lennuakadeemiast: “Müra analüüsimine Tallinna lennujaamas lennukitüüpide ja operatsioonide lõikes”, juhendaja Ingrid Lai
Tallinna lennujaam asub lähedal Tallinna kesklinnale ning lennukite trajektoorid õhkutõusul ja maandumisel ületavad mitmeid linnaosasid ning väljaspool linna paiknevaid uusasumeid. Käesolev lõputöö käsitles normatiivist suuremate mürajuhtumite analüüsi õhusõidukite lähenemisel Tallinna lennuväljale ühe aasta lõikes alates aprillist 2017 kuni 2018. Lõputöö põhieesmärgiks oli leida müraületuste seoseid lennukitüüpide, nende operaatorite ning valitsevate ilmastikuolude vahel. Töö tulemuseks on müraületuste analüüs Tallinna lennujaama saabunud lendude osas ning see annab vastused lähteülesandes püstitatule, on väga heaks algmaterjaliks järgnevate tööde koostamisel ja Tallinna lennujaamas otsuste langetamisel.
3. KATARIIN MUDIST, Tartu Kõrgem Kunstikool: “Animatsioon “Kõhkleja” ja otsustusparalüüs”, juhendajad Roland Seer ja Ave Taavet
Süsteemne ja põhjalik eeltöö ning veenev, omanäoline, professionaalne ja terviklik lõpptulemus.
4.1. LJUDMILA PIHEL, Eesti Ettevõtluskõrgkoolist Mainor: “Organisatsiooni väärtustega seotud organisatsiooni edukuse mõõtmise mudeli väljatöötamine AS-ile Tallinna Vesi”, juhendaja Eneken Titov, PhD
Ettevõtetel on järjest keerulisem globaalses konkurentsis püsida, ärikriitilist töötajat värvata ja hoida ning kogukonna kõrgendatud ootustele vastata ning väärtustepõhine juhtimine on üks meetodeid, mis aitavad organisatsioonil edukalt toime tulla. Ljudmila Piheli magistritöö omab seetõttu kõrget praktilist väärtust nii AS-i Tallinna Vesi jaoks kui Eesti organisatsioonide jaoks laiemalt, pakkudes välja metoodilisi soovitusi kuidas indiviidi ja organisatsiooni väärtuste teemat uurida ning siduda väärtusi ettevõtte eesmärkide ja edukuse hindamisega.
4.2. TATJANA BOGDANOVA, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor: “Laohoovide juhtimissüsteemi juurutamine Maxima Eesti OÜ jaotuskeskuse näitel”, juhendajad Mihails Luckins ja Olga Nežerenko
Töö teema on aktuaalne ja tulemus kõrge praktilise väärtusega. Autor on kavandanud ja realiseerinud Exceli baasil loodud kalkulaatori lao toimingute lihtsustamiseks. Tegu on tarneahela tasandil integreeritud IT lahendusega, mis aitab efektiivsemaks muuta ka lao töötajate tööd.
5. STEN-ERIC SIBUL, Sisekaitseakadeemia: “Jagamismajanduse regulatsiooni rakenduslikud probleemid transpordi valdkonna näitel”, juhendaja Kerly Randlane
Lõputöös selgitati välja jagamismajanduse probleemid ning analüüsiti sõidujagamise regulatsiooni rakenduslikke puudusi. Lõputöö teema on uudne ja tulevikku suunatud ning aitab kaasa transpordi ja jagamismajanduse valdkonna arengule. Töös antakse põhjalik ülevaade jagamismajaduse ja sõidujagamise mõistest ja olemusest nii majanduslikus kui ka õiguslikus vaates. Tulemusena tuuakse välja jagamismajaduse probleemid ning sõidujagamise regulatsiooni rakenduslikud puudused ning tehakse ettepanekuid nende lahendamiseks.
6. HELENA ROOSAAR, Lääne-Viru Rakenduskõrgkool: “Euroopa Liidu üleskutsel toidujäätmete vähendamine Eesti jaekaubandusettevõtetes”, juhendaja Liina Maasik
Teema on aktuaalne, tuleneb EL 16.05.2017.a täiskogul kinnituse saanud raportist, mis seab eesmärgiks võrreldes 2014.a tasemega vähendada toidu raiskamist aastaks 2030 poole võrra. Töö on suunatud lähitulevikus jaekaubandusettevõtete ees seisvate probleemide teadvustamisel ja muudatuste kavandamisel. Töö on keeleliselt ja vormistuslikult korrektne.
7. AUNE ALTMETS, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool: “Tööstuskanepi droogide gaasikromatograafiline analüüs ja sisalduva kannabidiooli farmakoloogiline profiil”, juhendajad Laine Parts ja Kaie Eha
Lõputöö näol on tegemist äärmiselt põhjaliku uuringuga tööstuskanepis sisalduvate toimeainete farmakoloogilise potentsiaali selgitamiseks, mis pakub lisavõimalusi kanepi meditsiiniliseks kasutamiseks ilma narkootiliste kõrvaltoimeteta. Töö on oma valdkonnas uudne ning sisaldab mitmeid rakenduslikke aspekte ka toimeaine määramise metoodika osas, arendab edasi eriala ning on aluseks järgnevatele uuringutele.
8. GRETHE-JOHANNA PLOOMPUU, Tallinna Tehnikakõrgkool: “Eesti tervishoiuasutustes tekkivate jäätmete käitluse juhendmaterjal”, juhendaja Monica Vilms, konsultant Marit Liivik
Töö käigus koostatud juhendmaterjali põhjal on plaanis uuendada ja süstematiseerida Eesti tervishoiusüsteemi jäätmete kogumise ja käitlemise praktikaid. Tulemuseni jõudmiseks viidi end kurssi nii regulatsioonidest tulenevate nõuete kui ka praktikas kasutatavate käitlusviisidega. Selleks külastati nelja Eesti haiglat ja tehti tihedalt koostööd vastavate spetsialistidega. Teema valik ja töö kirjutamine toimusid koostöös ringmajanduse ja tehnoloogia instituudi koostööpartneri Eesti Jäätmekäitlejate Liiduga, kes jäi protsessiga väga rahule. Kaitsmiskomisjon tõstis töö esile, sest selle tulemused saavad olema üle-Eestilise mõjuga.
9. ELISA KENDER, Tartu Tervishoiu Kõrgkool: “Eesti lapsevanemate vaktsineerimiskäitumine ning arusaamad ja uskumused seoses vaktsineerimisega”, juhendajad Ülle Parm, PhD ja Nele Põldver, PhD
Suur ja tähelepanuväärne töö väga päevakajalisel teemal, mis on vormistatud korrektselt ja selle sisu ning tulemused pakuvad huvi kindlasti laiale ringkonnale. Lõputöö retsensent Marje Oona (Dr Med Sci) soovitab retsensioonis edastada töö tutvumiseks ka Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonnale ning Terviseametile. Terviseamet on töö tulemustega juba tutvunud ning tööd on kiitnud ka Jelena Tomasova (Terviseameti peadirektori asetäitja tervisekaitse alal).