17.06.2019

Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu (RKRN) jagab juunis taas stipendiumeid parimatele rakenduskõrgkoolide lõputööde autoritele. Parim(ad) lõputöö(d) selgitatakse välja igas kõrgkoolis sisekonkursi korras ning töö autorit tunnustatakse aukirja ja stipendiumiga kõrgkoolide kevadistel lõpuaktustel. 2019. aasta stipendiaadid on:
1. Merili Varter, Kaitseväe Akadeemia: “Suurtükiväepataljoni ajateenijate ettekujutuse võrdlus tegeliku eestvedamisstiiliga ja nende seos motivatsiooniga”, juhendaja kol-ltn Antek Kasemaa
Mitmekülgselt uuritud nähtus. Läbiviidud põhjalik analüüs.
2. Enel Rand, Eesti Lennuakadeemia: “Lennundusklastrite juhtumiülene analüüs ja soovitused Eesti lennundusvaldkonna aredamiseks”, juhendaja Kristo Reinsalu, MSc, konsultant Allan Nõmmik, MSc
Lõputöö andis lühiülevaate klastrite teoreetilistest alustest ja Eesti Lennundusklastrist ning uuris Euroopas tegutsevaid lennundusklastreid, nende tausta, rahastamist, saadavat kasu, mõjutavaid tegureid ja hindamismeetodeid. Lõputöö aktuaalsus on hästi välja toodud, seostatud teoreetiliste allikatega ja töö praktilise osaga. Kasutatud kvalitatiivne uurimismeetod aitab parimal viisil töö eesmärki saavutada – valik on toimunud töö eesmärgist lähtuvalt. Uuring on suurepäraselt läbi viidud ja tulemused rakendatavad.
3.1. Dea Hein, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor: “Psühhosotsiaalse töökeskkonna hindamine Stockmann AS-is”, juhendaja Eva-Maria Kangro.
Töö teema on äärmiselt aktuaalne nii Stockmann AS-is kui ka kogu Eesti ühiskonnas, kuna tööjõuvoolavus on kasvanud paljudes ettevõtetes, mis on suurendanud vajadust psühhosotsiaalse töökeskkonna uuringute järele. Teostatud uuring on mahukas ja valim (201 vastanut) esinduslik. Lisaväärtust tööle annab ka küsimustiku venekeelse versiooni väljatöötamine. Uuring on põhjalik ja välja on toodud psühhosotsiaalsete tegurite dimensioonide keskmised väärtused ning standardhälbed, dimensioonide keskväärtuste võrdlus vanema ja noorema vanusegrupi vahel, samuti võrdlus varasemate uuringutega. Autoripoolsed ettepanekud on sisukad ja järeldused ning üldistused on heas kooskõlas töö eesmärgiga.
3.2. Aire Vaigu, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor: “Positiivse organisatsioonipsühholoogia küsimustiku väljatöötamine ja konstruktivaliidsuse hindamine”, juhendaja Piret Einpaul.
Töö tulemusena koostati ettevõtetele vajalik organisatsioonipsühholoogia küsimustik, neile küsimustikele tavapärase negatiivse fookuse asemel keskenduti ebatraditsionaalselt ja mentaliteeti muutvalt positiivsetele teguritele. Mõõtevahend on praktiline nii ettevõtetes kui ka rakendusuuringutes. Uuring on põhjalik, teoreetiline ülevaade on muljetavaldav, kaasatud valim väga hea, analüüs on metodoloogiliselt tugevalt teostatud ning tulemused arusaadavalt ja hästi esitatud.
4. Enda Karimõisa, Lääne-Viru Rakenduskõrgkool: “Vabatahtlik kodutute hoolekanne transitsiooniperioodi Eestis”, juhendaja Helen Kool.
Lõputöö kajastab kodutute hoolekande kujunemist taasiseseivunud Eestis, andes põhjaliku ja värvika ülevaate transitsiooniperioodi tegevustest koduta inimeste olukorra parendamiseks. Töö kajastab seni uurimata valdkonda, luues märkimisväärset lisandväärtust Eesti sotsiaaltööle.
5. Dorel Sabre, Kõrgem Kunstikool Pallas: “Pärgamentköidete tüüpidest ja kaunistustehnikatest. Tallinna Toomkooli raamatukogust pärineva pärgamentköite konserveerimine”, juhendaja Tulvi-Hanneli Turo.
Lõputöö pälvis hindamiskomisjoni kiituse suurepäraselt teostatud praktilise ja teoreetilise osa eest. Lõputöö objekt oli üliharuldane köide, mille konserveerimine oli lõpetaja poolt teostatud kõrgel professionaalsel tasemel.
6. Kerli Onno, Sisekaitseakadeemia: “Baltimaade kujutamine lääne veebimeedias Zapad-2017 kontekstis: õppetunnid strateegilise kommunikatsiooni seisukohalt”, juhendaja Matthew Crandall, kaasjuhendaja Diana Marnot.
Magistritöö eesmärk oli välja selgitada Baltimaade kuvand lääne meedias suurõppuse Zapad kontekstis ning sellest lähtuvalt võimalused Baltimaade strateegilise kommunikatsiooni korraldamiseks sarnastes olukordades tulevikus. Töö eesmärgi saavutamiseks püsitati kolm uurimisülesannet, mille täitmisel valiti uurimisstrateegiaks fenomenograafia ja kasutati uurimismeetodina juhtumianalüüsi. Töö tugevusena väärib märkimist ettepanekute osa. Nimelt lähtudes magistritöö teoreetilisest osast ja artiklite analüüsi tulemustest on magistritöö autor välja töötanud 8 ettepanekut asutustele, kelle kõneisikud võtavad sagedasti sõna rahvusvahelise julgeoleku teemal. Magistritöö väga head taset, aktuaalsel ja olulisel teemal huvitavat analüüsi ning väljapakutud soovitusi on retsensioonides kiitvalt välja toonud ka retsensendid Vladimir Sazonov ja Sten Hansson.
7. Anni Pilvar, Tartu Tervishoiu Kõrgkool: “Ämmaemanda õppekava lõpetavate üliõpilaste hinnang ICM-i ämmaemanduse põhipädevuste omandamisele Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis aastatel 2012-2016”, juhendaja Siiri Põllumaa.
Käesolev diplomitöö on koostatud suurepäraselt vastavalt kõrgkoolis kehtivatele juhenditele ja nõuetele. Teema valik on aktuaalne ja üliõpilane on väljendanud oskust sõnastada kutsealaga seotud probleemi ja kriitiliselt analüüsida erinevaid lahendusvõimalusi. Töö on praktilise väärtusega, kuna õppekava õpiväljundid lähtuvad Rahvusvahelise Ämmaemandate Konföderatsiooni poolt kinnitatud ämmaemanduse põhipädevustest ja parima kutsealase väljaõppe tagamiseks tuleb erinevate meetoditega hinnata üliõpilaste valmisolekut iseseisvaks praktiseerimiseks. Diplomitöö tulemused annavad uut informatsiooni ämmaemanda õppekava arendamise protsessile ja on rakendatavad kutseala arendamisel.
8. Anneli Käosaar, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool: “Multisensoorse keskkonna loomine dementsussündroomiga patsientidele Benita Kodu AS näitel”, juhendaja Hanna-Maria Põldma, MA.
Lõputöö näol on tegemist innovaatilise uurimistööga, mille tulemusel valmis sensoorikatoa plaan ja kirjeldus Benita Kodu AS näitel. Multisensoorsel keskkonnal on oluline roll dementsussündroomiga kaasnevate käitumis- ja psüühikahäirete leevendamisel. Planeeritav sensoorikatuba on üks osa suuremamahulisest projektist Benita Kodus, mille raames on planeeritud mitmesugused kohandused ja tegevused dementsussündroomiga klientide heaolu parandamiseks ja turvalisuse tagamiseks. Lõputöö tulemusel loodud sensoorikatoa plaani ja kirjelduse järgi valmib 2019. aasta jooksul Benita Kodus sensoorikatuba, mis annab tööle olulise rakendusliku mõõtme, suurendab dementsussündroomiga patsientide heaolu ning panustab olulisel määral eriala arengusse.
9. Konrad Ilustrumm, Tallinna Tehnikakõrgkool: “3D-prinditud radiaatori projektreerimine tudengivormeli võistlusautole FEST19”, juhendaja Peter Šverns.
Lõputöö eesmärgiks oli projekteerida FS Team Tallinn tudengivormeli võistlusautole FEST19 täiustatud geomeetriaga 3D-prinditud radiaator. 3D-prinditud radiaatorit kasutati eelmise FEST18 auto puhul, kuid antud töös projekteeritud radiaatori puhul lähtuti kahe olulise omaduse parendamisest: suurendada radiaatori jahutusvõimsust ning vähendada radiaatori massi ja mõõtmeid. Simulatsioonidest saadava teabe põhjal projekteeris autor radiaatori CAD-mudeli, võttes arvesse tehnoloogilisi ja funktsionaalseid aspekte. Protsessi tulemusena vähenes, võrreldes FEST18 radiaatoriga, radiaatori mass 273 g ja mõõtmed ca 47%, samas kasvas jahutusvõimsus. Tegemist on eeskujuliku näitega kõrgetasemelisest tootearendusest, kus on ühendatud praktilised kogemused ning teaduslik lähenemine läbi keerukate simulatsioonide ülesehitamise, läbiviimise ja nende analüüsi. Lõputöö autor on ühtlasi Eesti Inseneride Liidu poolt saanud aunimetuse Aasta tehnikaüliõpilane 2018.