07.12.2021

9. detsembril arutab Riigikogu kõrghariduse rolli, kvaliteeti ja rahastamise aluseid, millele RKRNi liikmed on esitanud oma ühise seisukoha ja iga liige ka oma vaate.

Olukorras, kus riigil on äsja valminud haridusvaldkonna arengukava aastani 2035 ja käimas on kõrghariduse rahastamise diskussioon kõige kõrgemal seadusandlikul tasemel Riigikogus, on vajalik aktiivselt mõtestada rakenduskõrghariduse rolli ja ühiskonna teenimise võimalusi strateegilises kontekstis, leiab RKRNi esimees Koit Kaskel.

RKRNi vaatest on HTMi kõrgkoolide rahastamismudel konkurentsipõhine ja pannud kõrgkoolid omavahel võistlema. Nõukogu leiab, et praegune rahastamissüsteem on arengubarjäär. Kõige selgemaks näiteks on hetkel tervishoiukõrgkoolid, kes on valmis vajalikke tervishoiuspetsialiste koolitama, kuid ei saa käituda vastutustundlikult, sest selleks puudub ressurss.

Rakenduskõrgkoolide suurim ühine väljakutse seoses ebapiisava tegevustoetuse mahuga on õppejõudude ja tugipersonali palgad, mis on sektorite arengutest ja üldisest elukalliduse kasvust maha jäänud, ei ole piisavalt motiveerivad ja konkurentsivõimelised. Rektorite nõukogu leiab, et kõrghariduse rahastamiseks tuleb senise tasuta kõrghariduse mudeli jätkumise puhul tagada piisavad eelarvelised vahendid selle jätkusuutlikuks kasvuks või kaaluda osaliselt tasulise hariduse rakendamist või siis minna tagasi mudeli juurde, kus riigi toel tellitakse nii palju koolituskohti, kui suudetakse rahastada.

Kõik RKRNi liikmed rõhutavad, et õppe- ja teadustegevuse jätkusuutlikkuse kvaliteedi tagamiseks on vaja üle minna püsivale teadusrahastusele.

Loe valminud Riigikogu kõrghariduse toetusrühma raportit kõrghariduse rollist, kvaliteedist ja rahastamise alustest SIIT.