5. novembril kohtus Eesti Vabariigi president Alar Karis rakenduskõrgkoolide rektoritega, et arutleda Eesti kõrghariduse tuleviku ja rakenduskõrghariduse rolli üle. Kohtumine toimus Eesti Lennuakadeemias ning sellele järgnes ringkäik akadeemia õppehoonetes. 

Kohtumise eesmärk oli vahetada mõtteid kõrghariduse arengu fookusteemadel ning arutleda, kuidas tõsta rakenduskõrghariduse olulisust ja nähtavust ühiskonnas. Rektorid tõid esile, et jätkusuutlik rahastamine ning Eestile vajalike spetsialistide järelkasvu tagamine on küsimused, mis vajavad kõige kiiremat tähelepanu. Stabiilne ja tasakaalustatud rahastus loob eeldused rakenduskõrghariduse osakaalu suurendamiseks, paindlikuks reageerimiseks tööturu vajadustele, kvaliteetse õppe tagamiseks ning teadus- ja arendustegevuse võimestamiseks.

Rektorid rõhutasid, et Eesti vajab riiklikul tasandil pikaajalist ja selget strateegiat, mis tagab kõrghariduse kestliku rahastamise ning looks selge suuna rahvusvahelistumise ja talendipoliitika arendamiseks.

Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu esimees Piret Viirpalu lisas: „Jätkusuutlik rahastus ja rakenduskõrgkoolidele loodavad arenguvõimalused, sealhulgas stabiilne teadus- ja arendustegevuse sihttoetus ning magistriõppekavade avamine, toetavad kõrghariduse kvaliteeti ja selle kaudu ühiskonna ees seisvate probleemide lahendamist. Samuti on oluline, et rakenduskõrghariduse väärtus ja roll ühiskonnas oleksid nähtavamad ja enam teadvustatud.“

„Eesti rakenduskõrgkoolidel on soov ja suutlikkus õpetada veelgi rohkem meie riigile vajalikke spetsialiste ning panustada senisest enam ka teadus- ja arendustegevusega, kinnitasid mulle rakenduskõrgkoolide rektorid, kellega täna Lennuakadeemias kohtusin. Sisseastujate arv näitab, et rakenduskõrgharidus juba on menukas – nüüd on meie ülesanne seda tugeva majanduse, tervishoiu ja sisejulgeoleku huvides veel paremini ära kasutada. Rektorite sõnul toetaks nende arenguplaane riigi strateegiline kava kõrghariduse arendamiseks ja rahvusvahelistumiseks,“ sõnas president Alar Karis kohtumise järel.

President Karis lisas, et kuigi riigipea on poliitiliselt erapooletu, saab ta oma avalikes esinemistes ja kohtumistel juhtida tähelepanu rakenduskõrghariduse olulisusele ning suunata otsustajaid mõtlema valdkonna pikaajaliste eesmärkide peale.

Kohtumise järel tutvus president Karis Eesti Lennuakadeemia tegevusvaldkondade ja õppekeskkonnaga, sealhulgas lennu- ja kopterisimulaatorite, lennujuhtimistorni simulaatori, droonilabori ning õhusõiduki hoolduse õppeangaariga. Riigipea tunnustas akadeemiat kui väga head praktikabaasi tulevastele lennundusspetsialistidele ja olulist kompetentsikeskust Eesti lennundusvaldkonnas.

Kohtumisel osalesid rakenduskõrgkoolide rektorid Piret Viirpalu, Andrus Pedai, Ülle Ernits, Koit Kaskel, Martti Kiisa, Ulla Preeden, Johan-Elias Seljamaa ja SA Eesti Rakenduskõrgkoolid juhatuse liige Piret Reinus.

13. novembril toimub Tartus, V Konverentsikeskuses rakenduskõrgkoolide visioonipäev „Tulevikukindel õppejõud“, mis toob kokku rakenduskõrgkoolide õppejõud, valdkondlikud eksperdid ja juhid, õppejõudude arengu toetajad ning õppimise ja õpetamise kvaliteedi edendajad.

Visioonipäeva eesmärk on avada rakenduskõrgkooli õppejõu mitmekesist rolli, toetada teadus- ja loometöö lõimimist ning mõtestada kõrghariduse tulevikusuundi ja ühiskonna ootuseid. 

Fookuses on järgmised teemad: 

• Rakenduskõrgkooli õppejõud – praktik, teadlane, loomeinimene 
• Õppejõud 2025 – väljakutsed ja võimalused 
• Ühiskonna ja tööandjate ootused õppejõududele tuleviku perspektiivis 
• Mida saame õppida rahvusvahelisest kogemusest? 
• Rakenduskõrgkooli õppejõu identiteet

Visioonipäeva peaesinejateks on rakenduskõrgkoolide õppejõud, kes avavad õppejõu erinevaid tahke teadus-, arendus- ja loometöös, kogukonna teenimises ning mõtestavad õppejõu kui praktiku panust. Arutletakse tööandjate ja ühiskonna ootuste üle rakenduskõrgharidusele ja lõpetajatele. Lisaks tulevad esitlusele ettekanded rahvusvahelistelt ekspertidelt, kes käsitlevad rakenduskõrghariduse võimalusi töökohapõhise ja regionaalse õppe edendamisel.  

Ootame Sind registreeruma hiljemalt 5. novembriks: https://koolitus.edu.ee/sisekoolitus/17831. Visioonipäeval saab osaleda kohapeal ning sündmus salvestatakse järelvaatamiseks.

VISIOONIPÄEVA AJAKAVA (programm täpsustub sündmuse lähenedes): 

Päeva modereerib Tartu Tervishoiu Kõrgkooli teadustegevuse juht Jaan Looga

09:30–10:00 Registreerumine ja tervituskohv  

10:00–10:15 Avasõnad

• Piret Viirpalu, Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu esimees 
• Triin Laasi-Õige, Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler 

10:15–11:00 Õppejõudude rolli mitmekesisus ja väljakutsed 

11:00–12:30 Tööandjate ja ühiskonna ootused õppejõududele

• Triin Laasi-Õige, Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler
• Ivo Visak, TI-Hüpe tegevjuht
• Eneken Titov, AS Mainor juhatuse liige
• Eneli Kindsiko, Arenguseire Keskuse eskpert
• Argo Sibul, Kaitseväe juhataja administratsiooni ülem

12:30–13:30 Lõuna  

13:30–14:30 Rakenduskõrgharidus muutuste ajastul: töökohapõhisest kõrgharidusest globaalse konkurentsivõimeni – inspireerivad lood meie EURASHE partneritelt

• Ulla Preeden, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektor, EURASHE asepresident

14:30–15:30 Professionaalne mitmikidentiteet Eesti rakenduskõrgkoolide praktikute-õppejõudude kogemustes – fenomenoloogiline vaade

• Elina Peri, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppejõud

15:30–16:00 Visioonipäeva kokkuvõte

Visioonipäev viiakse läbi Haridus- ja noorteprogrammi ja Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava meetmete nimekirja tegevuse “Kõrghariduse kvaliteet ja rahvusvahelistumine” (KVARA) raames.

Teadustöö autor Nikita Razguljajev ja Tallinna ettevõtluse valdkonna abilinnapea Margot Roose

Continue reading

Toronto / Ottawa, 2.–10. oktoober 2025 – Eesti rakenduskõrgkoolide rektorid ja hariduse eestvedajad suunduvad oktoobri alguses ametlikule õppereisile Kanadasse, et koguda kogemusi ning luua koostöösuhteid kohalike kõrgkoolide, riiklike institutsioonide ja Eesti kogukondadega. Visiit toimub Euroopa Sotsiaalfondi tegevuse „Kõrghariduse kvaliteet ja rahvusvahelistumine (KVARA)“ raames ning on osa Eesti kõrghariduse rahvusvahelise konkurentsivõime tugevdamisest.

Delegatsiooni kuuluvad kaheksa Eesti rakenduskõrgkooli rektorit, Eesti Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu (RKRN), Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Haridus- ja Noorteameti (HARNO) esindajad. RKRNi rektoritest osalevad Ülle Ernits (Tallinna Tervishoiu Kõrgkool), Ulla Preeden (Tartu Tervishoiu Kõrgkool), Martti Kiisa (Tallinna Tehnikakõrgkool), Kuno Tammearu (Sisekaitseakadeemia), Andrus Pedai (Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor) ning Sihtasutus Eesti Rakenduskõrgkoolid juhatuse liige Piret Reinus. RKRN on pikaajaline Euroopa rakenduskõrgkoolide rahvusvahelise võrgustiku EURASHE liige. Meie eesmärgiks on suurendada rakenduskõrghariduse nähtavust nii Eestis kui mujal maailmas ja rõhutada selle olulisust ühiskonnas.

Lisaks osalevad delegatsioonis ka teoloogiliste seminaride rektorid: Einike Pilli (Kõrgem Usuteaduslik Seminar), Laur Lilleoja (Eesti Metodisti Kiriku Teoloogiline Seminar) ja Ove Sander (EELK Usuteaduse Instituut). Haridus- ja Teadusministeeriumi esindab kõrghariduse valdkonna juht Kristi Raudmäe ning HARNOst osalevad Marietta Heinsaar ja Kalmar Kurs.

Miks Kanada?

Kanada on Eesti jaoks väärtuslik partner, kuna seal on pikaajalised kogemused rakendusliku kõrghariduse, õppe kvaliteedi hindamise ja ettevõtluskoostöö arendamisel. Delegatsiooni kohtumised Torontos ja Ottawas kõrgkoolide, ministeeriumide ning katusorganisatsioonidega annavad põhjaliku ülevaate:

• kuidas korraldatakse õppekavade kvaliteedi hindamist ja õppejõudude karjäärimudeleid,
• kuidas toetatakse üliõpilaste mobiilsust ja praktikavõimalusi,
• millist rolli mängivad kolledžid ja polütehnikumid tööjõuturu vajaduste katmisel,
• kuidas on korraldatud kõrghariduse rahastamine ning millised on teadus- ja arendustegevuse arengusuunad,
• millised on rahvusvahelistumise praktikad, sealhulgas riiklikud meetmed ja programmid välistudengite toetamiseks.

Olulisel kohal on ka kohtumised Kanada eestlastega, sealhulgas Tartu College’i ja VEMU külastus, mis seob akadeemilise koostöö meie kultuurilise järjepidevusega. 8. oktoobril toimub Tartu College´is VEMU korraldatud delegatsiooni kohtumine eestlaste kogukonnaga, et jagada kogemusi ja arutada võimalusi koostööks. Haridus- ja Noorteameti hinnangul tunnevad paljud väliseestlasted huvi Eesti hariduse vastu. Selleks, et huvilised saaksid endale sobivaid võimalusi paremini avastada, soovime kogukondades jagada senisest enam infot ja lugusid, mis aitavad Eesti mitmekesist haridusmaastikku lähemalt tundma õppida.

Eesti sõnum Kanadas

Kuigi Eesti rakenduskõrgkoolid pole seni olnud rahvusvahelisel areenil sama laialt tuntud kui meie suured ülikoolid, on nende roll ja nähtavus kiiresti kasvamas ning koostööpotentsiaal on väga atraktiivne. 

Rakenduskõrgkoolid on ühisel seisukohal, et rahvusvahelised partnerlussuhted on võtmetähtsusega, et tagada:

• vajalike spetsialistide järelkasv kriitilistes ja elutähtsates valdkondades nagu tervishoid, julgeolek, haridus ja inseneeria – need on ametid, mille taga on alati inimene, kes hoolib ja panustab meie ühisesse turvalisusse ja heaolusse,
• teadus- ja arendustegevuse kasvav panus, mille tulemused toovad otsest kasu ettevõtetele ja kogu ühiskonnale – olgu selleks uued ravilahendused, nutikad digiteenused või tööjõupuudust leevendavad lahendused,
• pikaajaline talendistrateegia, mis meelitab Eestisse õppima ja töötama välistalente, sealhulgas üle maailma elavaid eestlasi – võimalus tuua kodumaa haridus ja tööelu lähemale ka neile, kes elavad kaugel,
• õppekvaliteedi järjepidev arendamine, et meie lõpetajad oleksid konkurentsivõimelised igal tasandil – see tähendab, et Eesti noored saavad kaasa oskused ja teadmised, millega toime tulla nii kodus kui rahvusvahelisel areenil,
• ning tugev side kogukondadega, mis hoiab elus meie kultuurilist järjepidevust ja aitab igal eestlasel, ka Kanadas elaval, tunda uhkust selle üle, mida Eesti haridusmaastik suudab pakkuda. 

Eesti Vabariigi president Alar Karis on 15. august 2024 kohtumisel RKRNiga rõhutanud: „Töökäsi vajavad nii majandus kui ka riigile elutähtsad valdkonnad nagu meditsiin ja siseturvalisus. Ja mitte lihtsalt töökäsi, vaid haritud ja oskuslikke inimesi. Meie rakenduskõrgkoolid koolitavad neid hädavajalikke spetsialiste, kuid suudaks ja sooviks seda veel rohkemgi teha. Olime tänasel kohtumisel rakenduskõrgkoolide rektoritega ühisel nõul, et vajame arutelu, kuidas rakenduskõrgkoolide rolli kõrghariduses suurendada ning kuidas toetada noori, et nad leiaks nendesse koolidesse tee. Samuti, kuidas kasutada rakenduskõrgkoole, et rahvusvahelisi talente siia meelitada ja aidata neil meie riigi murekohti lahendada. Kuulsin rõõmuga, et huvi ja võimekus on Eesti rakenduskõrgkoolidel selleks olemas.“

Kogukondade ja Eesti sidemete tugevdamine

Õppereis ei piirdu ainult akadeemiliste aruteludega – delegatsioon kohtub ka Kanada eestlaste kogukondadega Torontos ja Ottawas. Ühisüritused annavad võimaluse arutada, kuidas siduda Eesti kõrgkoolide tegevust ja noorte õppimisvõimalusi diasporaa kogemustega ning kuidas tuua Eestit rohkem nähtavale rahvusvahelisel hariduskaardil. Niisamuti oleme valmis ka laiemalt julgeolekuga seotud aruteludeks tänases maailmas ning mis on siinkohal haridusasutuste ning kogukonna roll ja võimalused.

Eesti Elu lugejatele Kanadas tähendab see, et Eesti rakenduskõrgkoolid otsivad teadlikult koostöövõimalusi, mis loovad sildu Eesti ja Kanada vahele – nii hariduses, teaduses kui ka kogukondades. See on samm selle poole, et Eesti jääks väikesest rahvaarvust hoolimata suureks teadmiste, oskuste ja kultuurilise järjepidevuse hoidjaks.

Üleskutse Kanada eestlastele

Eesti rakenduskõrgkoolid ootavad kohtumisi kõigi huvilistega Torontos Tartu College’is 8. oktoobril ja Ottawas Eesti saatkonnas 6. oktoobril toimuvatel üritustel. Kõik Kanada eestlased – nii noored, kes kaaluvad õpinguid Eestis, kui ka kogukondade liikmed, kes soovivad hoida sidet akadeemilise kodumaaga – on oodatud kaasa mõtlema ja oma kogemust jagama. Teie osalus aitab tugevdada silda Eesti ja Kanada vahel, et meie inimesed, teadmised ja kogukonnad kasvaksid koos.

Eesti rakenduskõrgkoolidesse kandideeris suvisel vastuvõtul ühele õppekohale keskmiselt ligi 5 üliõpilast ning kokku on koolidele laekunud ligi 13 600 avaldust.

„Sisseastumisnumbrid kinnitavad, et rakenduskõrgharidus on praegu atraktiivsem kui kunagi varem – mitmed meie erialad kuuluvad juba mitmendat aastat kõige populaarsemate hulka. See näitab selgelt, et rakenduskõrgkoolid on Eesti kõrgharidusmaastiku lahutamatu ja oluline osa,” ütles Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu esimees ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ülle Ernits.

Suurimad konkursid olid tänavu tervishoiuvaldkonnas: Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis kandideeris radioloogiatehniku erialale 18,4 ning ämmaemanda erialale 18,2 õppijat ühele kohale, Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis ulatus hambatehniku erialal konkurss ligi 25 ning ämmaemanda erialal 13 kandidaadini kohale. 

Kõrgemas Kunstikoolis Pallas oli kõige tihedam konkurents meedia- ja reklaamidisaini erialal 11,9 soovijaga kohale, sellele järgnes maali eriala 7,7 kandidaadiga kohale. Tallinna Tehnikakõrgkoolis oli kõige tihedam konkurents sotsiaaltöö sessioonõppes Ida-Virumaal (7,4 avaldust kohale) ja ärijuhtimise erialal (7 avaldust kohale).

Eesti Lennuakadeemias esitati kõige rohkem avaldusi lennundustehnika erialale, samas tihedaim konkurss oli lennunduskorralduse õppekaval 6,8 avaldusega kohale. Sisekaitseakadeemias aga tolli ja maksunduse eriala 9,9 ning päästeteenistuse eriala rohkem kuue avaldusega ühele õppekohale. 

Kaitseväe Akadeemias oli suurim vastuvõtt sõjaväelise juhtimise maaväe erialal (117 õppekohta), kuid kõige tihedam konkurss kujunes sõjaväelise juhtimise õhuväe erialal, kus kolmele kohale kandideeris 31 noort ehk üle kümne soovija kohale. 

Eesti Ettevõtluskõrgkoolis Mainor käib veel vastuvõtt, kuid juba praegu võib näha kasvavat trendi võrreldes eelmiste aastatega.

Rakenduskõrgkoolide vastuvõtus on tänavu toimunud ka märkimisväärseid muudatusi. Tallinna ja Tartu tervishoiukõrgkoolid suurendasid õppekohtade arvu vastavalt tervishoiu tööjõuvajadusele ning avasid uued vaimse tervise õenduse töökohapõhised magistriõppe grupid. Sisekaitseakadeemia laiendas politsei- ja päästeteenistuse vastuvõttu, Kaitseväe Akadeemia kahekordistas maaväe juhtimise õppekohtade arvu ning Eesti Lennuakadeemia suurendas lennundustehnika eriala mahtu. Kõrgemas Kunstikoolis Pallas jätkus huvi uue konserveerimise ja restaureerimise õppekava vastu, kus konkurss ulatus 5,6 soovijani kohale. Tallinna Tehnikakõrgkoolis vastuvõttu enam suurendada ei saanud, sest kõik õpperühmad on juba maksimaalses mahus. Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor lisab kõigisse õppekavadesse tehisintellekti mooduli ning toob uuteks suundadeks andmeanalüüsi ja tarneahela juhtimise.

„Rakenduskõrgkoolide erialade populaarsus näitab, et neist on paljude noorte teadlik ja esimene valik. See on hea uudis Eesti majanduse ja tööturu jaoks – nüüd on oluline, et õppekohtade arv kasvaks samas tempos ühiskonna ja tööandjate vajadustega,“ rõhutas Ülle Ernits.

Ülle Ernitsa sõnul on Eesti tööjõuvajadused hästi teada – OSKA raportid ja teised analüüsid on kitsaskohad juba selgelt välja toonud. „Nüüd on oluline need teadmised otsusteks ja tegudeks vormida. Just rakenduskõrgkoolid on need, kes suudavad kiiresti koolitada spetsialiste, keda ühiskond ja tööandjad kõige enam vajavad – olgu need õed, ämmaemandad, päästjad või lennujuhid,“ ütles Ülle Ernits.

Huvi on püsinud tugev ka rakenduskõrgkoolides pakutava kutseõppe vastu, mõnes koolis isegi kasvanud – näiteks Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis suurenes konkurss erakorralise meditsiini tehniku õppes ning Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis hooldustöötaja erialal. Välisüliõpilaste arv seevastu on mitmel pool vähenenud või jäänud varasemaga samale tasemele, erandina paistab silma Tartu Tervishoiu Kõrgkool, kus rahvusvaheliste magistriõppekavade vastu on huvi kasvanud.

Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu (RKRN) uue esimehena alustab 1. septembril Kõrgema Kunstikooli Pallas rektor Piret Viirpalu, kes võtab juhtimise üle Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli rektorilt Ülle Ernitsalt. Teise olulise sammuna kinnitas RKRN oma 2025–2028 teekaardi, mis seab järgmiseks kolmeks aastaks selged eesmärgid rakenduskõrghariduse arendamisele.

„Soovin tuua fookusesse loovuse, innovatsiooni ja teaduspõhisuse. Järgnevatel aastatel on minu eesmärk tugevdada rakenduskõrghariduse rolli Eesti haridussüsteemis, rõhutades loovuse, kultuuri ja interdistsiplinaarse koostöö tähtsust nii hariduses kui ka laiemate ühiskondlike probleemide lahendamisel,“ sõnas RKRN-i tulevane esimees Piret Viirpalu.

Piret Viirpalu sõnul ei tähenda rakenduskõrgharidus pelgalt tööjõuturu vajaduste täitmist, vaid ka teadmiste ja ideede loomist, mis toetavad Eesti kultuuri, innovatsiooni ja majandust. „Loomekõrgharidus on osa sellest tervikust – see aitab ühendada teaduse ja loovuse, et leida lahendusi tulevikuprobleemidele. Kultuur on praegusel poliitiliselt keerulisel ajal ühtlasi julgeolekugarantii, mis loob identiteedi, sidususe ja väärtused, mis hoiavad ühiskonda koos,“ lisas ta.

RKRN-i värske teekaart seab kesksele kohale Eesti ühiskonna ja majanduse jaoks vajalike spetsialistide järelkasvu tagamise. Tervishoius, julgeolekus, hariduses ja tööstuses on tööjõupuudus juba reaalsus ning ilma sihipärase rakenduskõrghariduse arendamiseta ei ole selle ületamine võimalik. Samuti on fookuses kõrghariduse jätkusuutlik rahastamine, mis looks paindlikud võimalused nii noorte kui täiskasvanute õpinguteks ja aitaks suurendada rakenduskõrghariduse osakaalu kogu süsteemis.

Olulise suunana rõhutab teekaart ka teadus-, arendus- ja loometegevuse võimestamist. Rakenduskõrgkoolid on kohad, kus sünnivad praktilised ja uuenduslikud lahendused ühiskonna probleemidele, mistõttu vajavad nad teadusrahastuses suuremat tähelepanu ja tuge. Samuti on seatud eesmärgiks pikaajalise rahvusvahelistumise ja talendistrateegia kujundamine, et Eesti oleks atraktiivne sihtriik nii kohalikele kui välistalentidele. Viies põhisuund on õppekvaliteedi järjepidev arendamine, mis lähtub töömaailma muutuvatest vajadustest, õppijakesksest lähenemisest ning uute tehnoloogiliste võimaluste kasutamisest.

„Rakenduskõrgkoolid tegutsevad üle Eesti ja annavad noortele võimaluse saada kvaliteetset haridust kodukandi lähedal, hoides ja arendades seeläbi piirkondlikku kultuuri- ja majanduskeskkonda,“ märkis Piret Viirpalu, rõhutades regionaalse mõõtme olulisust. Tema sõnul seisab rakenduskõrgharidus lähiaastatel silmitsi nii väljakutsete kui ka võimalustega: jõustunud on uus kõrgharidusstandard ja institutsionaalse akrediteerimise juhend, mitmed koolid koostavad värskeid arengukavasid ning õppeprotsessidesse on jõuliselt sisenenud tehisaru. „See pakub uusi võimalusi teadus-, arendus- ja loometöö edendamiseks, aga toob kaasa ka küsimusi eetika, andmekaitse ja kvaliteedi tagamise kohta,“ märkis Viirpalu.

„Järgmise kolme aasta üks keskseid eesmärke on muuta rakenduskõrgharidus senisest veelgi teadus- ja tõenduspõhisemaks, kasutades nii rakendus- kui ka loovuurimusi ning interdistsiplinaarset koostööd Eesti ees seisvate probleemide lahendamisel. Kui suudame ühendada erinevad valdkonnad ja siduda teadmised reaalse ühiskondliku mõjuga, saame anda Eesti arengule uue hoo,“ sõnas Viirpalu.

Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu 2025-2028 teekaardiga on võimalik põhjalikumalt tutvuda RKRN-i kodulehel: https://www.rkrn.ee/rkrn-teekaart-2025-2028/