5. novembril kohtus Eesti Vabariigi president Alar Karis rakenduskõrgkoolide rektoritega, et arutleda Eesti kõrghariduse tuleviku ja rakenduskõrghariduse rolli üle. Kohtumine toimus Eesti Lennuakadeemias ning sellele järgnes ringkäik akadeemia õppehoonetes. 

Kohtumise eesmärk oli vahetada mõtteid kõrghariduse arengu fookusteemadel ning arutleda, kuidas tõsta rakenduskõrghariduse olulisust ja nähtavust ühiskonnas. Rektorid tõid esile, et jätkusuutlik rahastamine ning Eestile vajalike spetsialistide järelkasvu tagamine on küsimused, mis vajavad kõige kiiremat tähelepanu. Stabiilne ja tasakaalustatud rahastus loob eeldused rakenduskõrghariduse osakaalu suurendamiseks, paindlikuks reageerimiseks tööturu vajadustele, kvaliteetse õppe tagamiseks ning teadus- ja arendustegevuse võimestamiseks.

Rektorid rõhutasid, et Eesti vajab riiklikul tasandil pikaajalist ja selget strateegiat, mis tagab kõrghariduse kestliku rahastamise ning looks selge suuna rahvusvahelistumise ja talendipoliitika arendamiseks.

Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu esimees Piret Viirpalu lisas: „Jätkusuutlik rahastus ja rakenduskõrgkoolidele loodavad arenguvõimalused, sealhulgas stabiilne teadus- ja arendustegevuse sihttoetus ning magistriõppekavade avamine, toetavad kõrghariduse kvaliteeti ja selle kaudu ühiskonna ees seisvate probleemide lahendamist. Samuti on oluline, et rakenduskõrghariduse väärtus ja roll ühiskonnas oleksid nähtavamad ja enam teadvustatud.“

„Eesti rakenduskõrgkoolidel on soov ja suutlikkus õpetada veelgi rohkem meie riigile vajalikke spetsialiste ning panustada senisest enam ka teadus- ja arendustegevusega, kinnitasid mulle rakenduskõrgkoolide rektorid, kellega täna Lennuakadeemias kohtusin. Sisseastujate arv näitab, et rakenduskõrgharidus juba on menukas – nüüd on meie ülesanne seda tugeva majanduse, tervishoiu ja sisejulgeoleku huvides veel paremini ära kasutada. Rektorite sõnul toetaks nende arenguplaane riigi strateegiline kava kõrghariduse arendamiseks ja rahvusvahelistumiseks,“ sõnas president Alar Karis kohtumise järel.

President Karis lisas, et kuigi riigipea on poliitiliselt erapooletu, saab ta oma avalikes esinemistes ja kohtumistel juhtida tähelepanu rakenduskõrghariduse olulisusele ning suunata otsustajaid mõtlema valdkonna pikaajaliste eesmärkide peale.

Kohtumise järel tutvus president Karis Eesti Lennuakadeemia tegevusvaldkondade ja õppekeskkonnaga, sealhulgas lennu- ja kopterisimulaatorite, lennujuhtimistorni simulaatori, droonilabori ning õhusõiduki hoolduse õppeangaariga. Riigipea tunnustas akadeemiat kui väga head praktikabaasi tulevastele lennundusspetsialistidele ja olulist kompetentsikeskust Eesti lennundusvaldkonnas.

Kohtumisel osalesid rakenduskõrgkoolide rektorid Piret Viirpalu, Andrus Pedai, Ülle Ernits, Koit Kaskel, Martti Kiisa, Ulla Preeden, Johan-Elias Seljamaa ja SA Eesti Rakenduskõrgkoolid juhatuse liige Piret Reinus.

13. novembril toimub Tartus, V Konverentsikeskuses rakenduskõrgkoolide visioonipäev „Tulevikukindel õppejõud“, mis toob kokku rakenduskõrgkoolide õppejõud, valdkondlikud eksperdid ja juhid, õppejõudude arengu toetajad ning õppimise ja õpetamise kvaliteedi edendajad.

Visioonipäeva eesmärk on avada rakenduskõrgkooli õppejõu mitmekesist rolli, toetada teadus- ja loometöö lõimimist ning mõtestada kõrghariduse tulevikusuundi ja ühiskonna ootuseid. 

Fookuses on järgmised teemad: 

• Rakenduskõrgkooli õppejõud – praktik, teadlane, loomeinimene 
• Õppejõud 2025 – väljakutsed ja võimalused 
• Ühiskonna ja tööandjate ootused õppejõududele tuleviku perspektiivis 
• Mida saame õppida rahvusvahelisest kogemusest? 
• Rakenduskõrgkooli õppejõu identiteet

Visioonipäeva peaesinejateks on rakenduskõrgkoolide õppejõud, kes avavad õppejõu erinevaid tahke teadus-, arendus- ja loometöös, kogukonna teenimises ning mõtestavad õppejõu kui praktiku panust. Arutletakse tööandjate ja ühiskonna ootuste üle rakenduskõrgharidusele ja lõpetajatele. Lisaks tulevad esitlusele ettekanded rahvusvahelistelt ekspertidelt, kes käsitlevad rakenduskõrghariduse võimalusi töökohapõhise ja regionaalse õppe edendamisel.  

Ootame Sind registreeruma hiljemalt 5. novembriks: https://koolitus.edu.ee/sisekoolitus/17831. Visioonipäeval saab osaleda kohapeal ning sündmus salvestatakse järelvaatamiseks.

VISIOONIPÄEVA AJAKAVA (programm täpsustub sündmuse lähenedes): 

Päeva modereerib Tartu Tervishoiu Kõrgkooli teadustegevuse juht Jaan Looga

09:30–10:00 Registreerumine ja tervituskohv  

10:00–10:15 Avasõnad

• Piret Viirpalu, Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu esimees 
• Triin Laasi-Õige, Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler 

10:15–11:00 Õppejõudude rolli mitmekesisus ja väljakutsed 

11:00–12:30 Tööandjate ja ühiskonna ootused õppejõududele

• Triin Laasi-Õige, Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler
• Ivo Visak, TI-Hüpe tegevjuht
• Eneken Titov, AS Mainor juhatuse liige
• Eneli Kindsiko, Arenguseire Keskuse eskpert
• Argo Sibul, Kaitseväe juhataja administratsiooni ülem

12:30–13:30 Lõuna  

13:30–14:30 Rakenduskõrgharidus muutuste ajastul: töökohapõhisest kõrgharidusest globaalse konkurentsivõimeni – inspireerivad lood meie EURASHE partneritelt

• Ulla Preeden, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektor, EURASHE asepresident

14:30–15:30 Professionaalne mitmikidentiteet Eesti rakenduskõrgkoolide praktikute-õppejõudude kogemustes – fenomenoloogiline vaade

• Elina Peri, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppejõud

15:30–16:00 Visioonipäeva kokkuvõte

Visioonipäev viiakse läbi Haridus- ja noorteprogrammi ja Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava meetmete nimekirja tegevuse “Kõrghariduse kvaliteet ja rahvusvahelistumine” (KVARA) raames.

Teadustöö autor Nikita Razguljajev ja Tallinna ettevõtluse valdkonna abilinnapea Margot Roose

Continue reading

Toronto / Ottawa, 2.–10. oktoober 2025 – Eesti rakenduskõrgkoolide rektorid ja hariduse eestvedajad suunduvad oktoobri alguses ametlikule õppereisile Kanadasse, et koguda kogemusi ning luua koostöösuhteid kohalike kõrgkoolide, riiklike institutsioonide ja Eesti kogukondadega. Visiit toimub Euroopa Sotsiaalfondi tegevuse „Kõrghariduse kvaliteet ja rahvusvahelistumine (KVARA)“ raames ning on osa Eesti kõrghariduse rahvusvahelise konkurentsivõime tugevdamisest.

Delegatsiooni kuuluvad kaheksa Eesti rakenduskõrgkooli rektorit, Eesti Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu (RKRN), Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Haridus- ja Noorteameti (HARNO) esindajad. RKRNi rektoritest osalevad Ülle Ernits (Tallinna Tervishoiu Kõrgkool), Ulla Preeden (Tartu Tervishoiu Kõrgkool), Martti Kiisa (Tallinna Tehnikakõrgkool), Kuno Tammearu (Sisekaitseakadeemia), Andrus Pedai (Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor) ning Sihtasutus Eesti Rakenduskõrgkoolid juhatuse liige Piret Reinus. RKRN on pikaajaline Euroopa rakenduskõrgkoolide rahvusvahelise võrgustiku EURASHE liige. Meie eesmärgiks on suurendada rakenduskõrghariduse nähtavust nii Eestis kui mujal maailmas ja rõhutada selle olulisust ühiskonnas.

Lisaks osalevad delegatsioonis ka teoloogiliste seminaride rektorid: Einike Pilli (Kõrgem Usuteaduslik Seminar), Laur Lilleoja (Eesti Metodisti Kiriku Teoloogiline Seminar) ja Ove Sander (EELK Usuteaduse Instituut). Haridus- ja Teadusministeeriumi esindab kõrghariduse valdkonna juht Kristi Raudmäe ning HARNOst osalevad Marietta Heinsaar ja Kalmar Kurs.

Miks Kanada?

Kanada on Eesti jaoks väärtuslik partner, kuna seal on pikaajalised kogemused rakendusliku kõrghariduse, õppe kvaliteedi hindamise ja ettevõtluskoostöö arendamisel. Delegatsiooni kohtumised Torontos ja Ottawas kõrgkoolide, ministeeriumide ning katusorganisatsioonidega annavad põhjaliku ülevaate:

• kuidas korraldatakse õppekavade kvaliteedi hindamist ja õppejõudude karjäärimudeleid,
• kuidas toetatakse üliõpilaste mobiilsust ja praktikavõimalusi,
• millist rolli mängivad kolledžid ja polütehnikumid tööjõuturu vajaduste katmisel,
• kuidas on korraldatud kõrghariduse rahastamine ning millised on teadus- ja arendustegevuse arengusuunad,
• millised on rahvusvahelistumise praktikad, sealhulgas riiklikud meetmed ja programmid välistudengite toetamiseks.

Olulisel kohal on ka kohtumised Kanada eestlastega, sealhulgas Tartu College’i ja VEMU külastus, mis seob akadeemilise koostöö meie kultuurilise järjepidevusega. 8. oktoobril toimub Tartu College´is VEMU korraldatud delegatsiooni kohtumine eestlaste kogukonnaga, et jagada kogemusi ja arutada võimalusi koostööks. Haridus- ja Noorteameti hinnangul tunnevad paljud väliseestlasted huvi Eesti hariduse vastu. Selleks, et huvilised saaksid endale sobivaid võimalusi paremini avastada, soovime kogukondades jagada senisest enam infot ja lugusid, mis aitavad Eesti mitmekesist haridusmaastikku lähemalt tundma õppida.

Eesti sõnum Kanadas

Kuigi Eesti rakenduskõrgkoolid pole seni olnud rahvusvahelisel areenil sama laialt tuntud kui meie suured ülikoolid, on nende roll ja nähtavus kiiresti kasvamas ning koostööpotentsiaal on väga atraktiivne. 

Rakenduskõrgkoolid on ühisel seisukohal, et rahvusvahelised partnerlussuhted on võtmetähtsusega, et tagada:

• vajalike spetsialistide järelkasv kriitilistes ja elutähtsates valdkondades nagu tervishoid, julgeolek, haridus ja inseneeria – need on ametid, mille taga on alati inimene, kes hoolib ja panustab meie ühisesse turvalisusse ja heaolusse,
• teadus- ja arendustegevuse kasvav panus, mille tulemused toovad otsest kasu ettevõtetele ja kogu ühiskonnale – olgu selleks uued ravilahendused, nutikad digiteenused või tööjõupuudust leevendavad lahendused,
• pikaajaline talendistrateegia, mis meelitab Eestisse õppima ja töötama välistalente, sealhulgas üle maailma elavaid eestlasi – võimalus tuua kodumaa haridus ja tööelu lähemale ka neile, kes elavad kaugel,
• õppekvaliteedi järjepidev arendamine, et meie lõpetajad oleksid konkurentsivõimelised igal tasandil – see tähendab, et Eesti noored saavad kaasa oskused ja teadmised, millega toime tulla nii kodus kui rahvusvahelisel areenil,
• ning tugev side kogukondadega, mis hoiab elus meie kultuurilist järjepidevust ja aitab igal eestlasel, ka Kanadas elaval, tunda uhkust selle üle, mida Eesti haridusmaastik suudab pakkuda. 

Eesti Vabariigi president Alar Karis on 15. august 2024 kohtumisel RKRNiga rõhutanud: „Töökäsi vajavad nii majandus kui ka riigile elutähtsad valdkonnad nagu meditsiin ja siseturvalisus. Ja mitte lihtsalt töökäsi, vaid haritud ja oskuslikke inimesi. Meie rakenduskõrgkoolid koolitavad neid hädavajalikke spetsialiste, kuid suudaks ja sooviks seda veel rohkemgi teha. Olime tänasel kohtumisel rakenduskõrgkoolide rektoritega ühisel nõul, et vajame arutelu, kuidas rakenduskõrgkoolide rolli kõrghariduses suurendada ning kuidas toetada noori, et nad leiaks nendesse koolidesse tee. Samuti, kuidas kasutada rakenduskõrgkoole, et rahvusvahelisi talente siia meelitada ja aidata neil meie riigi murekohti lahendada. Kuulsin rõõmuga, et huvi ja võimekus on Eesti rakenduskõrgkoolidel selleks olemas.“

Kogukondade ja Eesti sidemete tugevdamine

Õppereis ei piirdu ainult akadeemiliste aruteludega – delegatsioon kohtub ka Kanada eestlaste kogukondadega Torontos ja Ottawas. Ühisüritused annavad võimaluse arutada, kuidas siduda Eesti kõrgkoolide tegevust ja noorte õppimisvõimalusi diasporaa kogemustega ning kuidas tuua Eestit rohkem nähtavale rahvusvahelisel hariduskaardil. Niisamuti oleme valmis ka laiemalt julgeolekuga seotud aruteludeks tänases maailmas ning mis on siinkohal haridusasutuste ning kogukonna roll ja võimalused.

Eesti Elu lugejatele Kanadas tähendab see, et Eesti rakenduskõrgkoolid otsivad teadlikult koostöövõimalusi, mis loovad sildu Eesti ja Kanada vahele – nii hariduses, teaduses kui ka kogukondades. See on samm selle poole, et Eesti jääks väikesest rahvaarvust hoolimata suureks teadmiste, oskuste ja kultuurilise järjepidevuse hoidjaks.

Üleskutse Kanada eestlastele

Eesti rakenduskõrgkoolid ootavad kohtumisi kõigi huvilistega Torontos Tartu College’is 8. oktoobril ja Ottawas Eesti saatkonnas 6. oktoobril toimuvatel üritustel. Kõik Kanada eestlased – nii noored, kes kaaluvad õpinguid Eestis, kui ka kogukondade liikmed, kes soovivad hoida sidet akadeemilise kodumaaga – on oodatud kaasa mõtlema ja oma kogemust jagama. Teie osalus aitab tugevdada silda Eesti ja Kanada vahel, et meie inimesed, teadmised ja kogukonnad kasvaksid koos.

Eesti rakenduskõrgkoolidesse kandideeris suvisel vastuvõtul ühele õppekohale keskmiselt ligi 5 üliõpilast ning kokku on koolidele laekunud ligi 13 600 avaldust.

„Sisseastumisnumbrid kinnitavad, et rakenduskõrgharidus on praegu atraktiivsem kui kunagi varem – mitmed meie erialad kuuluvad juba mitmendat aastat kõige populaarsemate hulka. See näitab selgelt, et rakenduskõrgkoolid on Eesti kõrgharidusmaastiku lahutamatu ja oluline osa,” ütles Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu esimees ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ülle Ernits.

Suurimad konkursid olid tänavu tervishoiuvaldkonnas: Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis kandideeris radioloogiatehniku erialale 18,4 ning ämmaemanda erialale 18,2 õppijat ühele kohale, Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis ulatus hambatehniku erialal konkurss ligi 25 ning ämmaemanda erialal 13 kandidaadini kohale. 

Kõrgemas Kunstikoolis Pallas oli kõige tihedam konkurents meedia- ja reklaamidisaini erialal 11,9 soovijaga kohale, sellele järgnes maali eriala 7,7 kandidaadiga kohale. Tallinna Tehnikakõrgkoolis oli kõige tihedam konkurents sotsiaaltöö sessioonõppes Ida-Virumaal (7,4 avaldust kohale) ja ärijuhtimise erialal (7 avaldust kohale).

Eesti Lennuakadeemias esitati kõige rohkem avaldusi lennundustehnika erialale, samas tihedaim konkurss oli lennunduskorralduse õppekaval 6,8 avaldusega kohale. Sisekaitseakadeemias aga tolli ja maksunduse eriala 9,9 ning päästeteenistuse eriala rohkem kuue avaldusega ühele õppekohale. 

Kaitseväe Akadeemias oli suurim vastuvõtt sõjaväelise juhtimise maaväe erialal (117 õppekohta), kuid kõige tihedam konkurss kujunes sõjaväelise juhtimise õhuväe erialal, kus kolmele kohale kandideeris 31 noort ehk üle kümne soovija kohale. 

Eesti Ettevõtluskõrgkoolis Mainor käib veel vastuvõtt, kuid juba praegu võib näha kasvavat trendi võrreldes eelmiste aastatega.

Rakenduskõrgkoolide vastuvõtus on tänavu toimunud ka märkimisväärseid muudatusi. Tallinna ja Tartu tervishoiukõrgkoolid suurendasid õppekohtade arvu vastavalt tervishoiu tööjõuvajadusele ning avasid uued vaimse tervise õenduse töökohapõhised magistriõppe grupid. Sisekaitseakadeemia laiendas politsei- ja päästeteenistuse vastuvõttu, Kaitseväe Akadeemia kahekordistas maaväe juhtimise õppekohtade arvu ning Eesti Lennuakadeemia suurendas lennundustehnika eriala mahtu. Kõrgemas Kunstikoolis Pallas jätkus huvi uue konserveerimise ja restaureerimise õppekava vastu, kus konkurss ulatus 5,6 soovijani kohale. Tallinna Tehnikakõrgkoolis vastuvõttu enam suurendada ei saanud, sest kõik õpperühmad on juba maksimaalses mahus. Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor lisab kõigisse õppekavadesse tehisintellekti mooduli ning toob uuteks suundadeks andmeanalüüsi ja tarneahela juhtimise.

„Rakenduskõrgkoolide erialade populaarsus näitab, et neist on paljude noorte teadlik ja esimene valik. See on hea uudis Eesti majanduse ja tööturu jaoks – nüüd on oluline, et õppekohtade arv kasvaks samas tempos ühiskonna ja tööandjate vajadustega,“ rõhutas Ülle Ernits.

Ülle Ernitsa sõnul on Eesti tööjõuvajadused hästi teada – OSKA raportid ja teised analüüsid on kitsaskohad juba selgelt välja toonud. „Nüüd on oluline need teadmised otsusteks ja tegudeks vormida. Just rakenduskõrgkoolid on need, kes suudavad kiiresti koolitada spetsialiste, keda ühiskond ja tööandjad kõige enam vajavad – olgu need õed, ämmaemandad, päästjad või lennujuhid,“ ütles Ülle Ernits.

Huvi on püsinud tugev ka rakenduskõrgkoolides pakutava kutseõppe vastu, mõnes koolis isegi kasvanud – näiteks Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis suurenes konkurss erakorralise meditsiini tehniku õppes ning Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis hooldustöötaja erialal. Välisüliõpilaste arv seevastu on mitmel pool vähenenud või jäänud varasemaga samale tasemele, erandina paistab silma Tartu Tervishoiu Kõrgkool, kus rahvusvaheliste magistriõppekavade vastu on huvi kasvanud.

Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu koostöös Tallinna Strateegiakeskusega kuulutab välja rakenduslike teadus- ja arendustööde konkursi, mille eesmärk on tõsta esile rakenduslikke projekte ja uurimusi, edendada rakenduskõrgkoolide koostööd ettevõtlus- ja avaliku sektoriga ning teavitada avalikkust rakenduskõrgkoolide oskusteabe rakendamisest majandustegevuses või ühiskonnas.

 

Konkurss väärtustab:

 

• rakenduskõrgkoolides välja töötatud uudseid tooteid, teenuseid või tehnoloogiaid;
• projekte, millel on koostöö ettevõtete või avaliku sektoriga;
• töid, mille tulemused on rakendatud või rakendamisel tootmises või teeninduses;
• panust Tallinna ja selle ettevõtluskeskkonna arengusse.

 

Auhinnafond on 1500 eurot, mille paneb välja Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu ja Tallinna Strateegiakeskus. Võitjat tunnustatakse Tallinna Ettevõtluspäeva raames toimuval pidulikul üritusel.

 

Ootame osalema rakenduskõrgkoolide üliõpilasi ja vilistlasi, kelle töö on edukalt lõpetatud konkursi väljakuulutamise aastal või sellele eelnenud aastal. Esitatav töö on uudne ning selle tulemused on suunatud majanduse konkurentsivõime tõstmisele või uuenduslike lahenduste kasutamisele ning rakendatud/rakendamisel tootmises või teeninduses.

 

Täpsemad tingimused ja hindamiskriteeriumid on sätestatud konkursi statuudis.

 

Konkursil osalemiseks ootame täidetud ANKEETI koos vajalike materjalidega hiljemalt 8. septembriks 2025 e-posti aadressile info@rkrn.ee märksõnaga “Konkurss”.

 

Lisainfo:

info@rkrn.ee

 

 

 

Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu (RKRN) uue esimehena alustab 1. septembril Kõrgema Kunstikooli Pallas rektor Piret Viirpalu, kes võtab juhtimise üle Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli rektorilt Ülle Ernitsalt. Teise olulise sammuna kinnitas RKRN oma 2025–2028 teekaardi, mis seab järgmiseks kolmeks aastaks selged eesmärgid rakenduskõrghariduse arendamisele.

„Soovin tuua fookusesse loovuse, innovatsiooni ja teaduspõhisuse. Järgnevatel aastatel on minu eesmärk tugevdada rakenduskõrghariduse rolli Eesti haridussüsteemis, rõhutades loovuse, kultuuri ja interdistsiplinaarse koostöö tähtsust nii hariduses kui ka laiemate ühiskondlike probleemide lahendamisel,“ sõnas RKRN-i tulevane esimees Piret Viirpalu.

Piret Viirpalu sõnul ei tähenda rakenduskõrgharidus pelgalt tööjõuturu vajaduste täitmist, vaid ka teadmiste ja ideede loomist, mis toetavad Eesti kultuuri, innovatsiooni ja majandust. „Loomekõrgharidus on osa sellest tervikust – see aitab ühendada teaduse ja loovuse, et leida lahendusi tulevikuprobleemidele. Kultuur on praegusel poliitiliselt keerulisel ajal ühtlasi julgeolekugarantii, mis loob identiteedi, sidususe ja väärtused, mis hoiavad ühiskonda koos,“ lisas ta.

RKRN-i värske teekaart seab kesksele kohale Eesti ühiskonna ja majanduse jaoks vajalike spetsialistide järelkasvu tagamise. Tervishoius, julgeolekus, hariduses ja tööstuses on tööjõupuudus juba reaalsus ning ilma sihipärase rakenduskõrghariduse arendamiseta ei ole selle ületamine võimalik. Samuti on fookuses kõrghariduse jätkusuutlik rahastamine, mis looks paindlikud võimalused nii noorte kui täiskasvanute õpinguteks ja aitaks suurendada rakenduskõrghariduse osakaalu kogu süsteemis.

Olulise suunana rõhutab teekaart ka teadus-, arendus- ja loometegevuse võimestamist. Rakenduskõrgkoolid on kohad, kus sünnivad praktilised ja uuenduslikud lahendused ühiskonna probleemidele, mistõttu vajavad nad teadusrahastuses suuremat tähelepanu ja tuge. Samuti on seatud eesmärgiks pikaajalise rahvusvahelistumise ja talendistrateegia kujundamine, et Eesti oleks atraktiivne sihtriik nii kohalikele kui välistalentidele. Viies põhisuund on õppekvaliteedi järjepidev arendamine, mis lähtub töömaailma muutuvatest vajadustest, õppijakesksest lähenemisest ning uute tehnoloogiliste võimaluste kasutamisest.

„Rakenduskõrgkoolid tegutsevad üle Eesti ja annavad noortele võimaluse saada kvaliteetset haridust kodukandi lähedal, hoides ja arendades seeläbi piirkondlikku kultuuri- ja majanduskeskkonda,“ märkis Piret Viirpalu, rõhutades regionaalse mõõtme olulisust. Tema sõnul seisab rakenduskõrgharidus lähiaastatel silmitsi nii väljakutsete kui ka võimalustega: jõustunud on uus kõrgharidusstandard ja institutsionaalse akrediteerimise juhend, mitmed koolid koostavad värskeid arengukavasid ning õppeprotsessidesse on jõuliselt sisenenud tehisaru. „See pakub uusi võimalusi teadus-, arendus- ja loometöö edendamiseks, aga toob kaasa ka küsimusi eetika, andmekaitse ja kvaliteedi tagamise kohta,“ märkis Viirpalu.

„Järgmise kolme aasta üks keskseid eesmärke on muuta rakenduskõrgharidus senisest veelgi teadus- ja tõenduspõhisemaks, kasutades nii rakendus- kui ka loovuurimusi ning interdistsiplinaarset koostööd Eesti ees seisvate probleemide lahendamisel. Kui suudame ühendada erinevad valdkonnad ja siduda teadmised reaalse ühiskondliku mõjuga, saame anda Eesti arengule uue hoo,“ sõnas Viirpalu.

Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu 2025-2028 teekaardiga on võimalik põhjalikumalt tutvuda RKRN-i kodulehel: https://www.rkrn.ee/rkrn-teekaart-2025-2028/

Portugalis toimunud Euroopa Rakenduskõrgkoolide Assotsiatsiooni (EURASHE) üldkogul valiti Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ulla Preeden organisatsiooni asepresidendiks. Tegemist on esimese korraga, kui Eesti rakenduskõrgkoolide esindaja jõuab rahvusvahelises kõrgharidusvõrgustikus nii kõrgele positsioonile. Ühtlasi nimetati nii Ulla Preeden kui Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli rektor ning RKRN-i esimees Ülle Ernits uue EURASHE nõukoja liikmeteks.

„See on suur tunnustus mitte ainult meile, vaid Eesti rakenduskõrgharidusele laiemalt. EURASHE asepresidendina soovin tõsta rahvusvahelises arutelus esile, kuidas mitmekesine ja regionaalselt kättesaadav kõrgharidus on kriitiliselt oluline Euroopa konkurentsivõime kasvatamiseks ning püsiva ja pikaajalise arengu säilitamiseks,” rääkis Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ulla Preeden. „Samuti pean oluliseks jagada Eesti kogemust – nii meie edukalt käivitunud mikrokraadide programmi, kui ka kogu Euroopa mõistes üsna unikaalselt põimunud kutse- ja rakenduskõrgharidust. Meil on nii, mida jagada, aga ka ise teistelt õppida.”

„Eesti esindatus Euroopa kõrgeimas rakenduskõrghariduse nõukojas annab meile suurepärase võimaluse osaleda kogu euroregiooni haridusmaastiku tuleviku kujundamisel, viies Eesti kogemust Euroopasse ning tuues Euroopa kogemust Eestisse. Juunis esimest korda kogunenud EURASHE nõukoda on uus strateegiline tasand, mis koondab Euroopa rakenduskõrgkoole ühendavaid asutusi ning selle töös on meie fookuses ennekõike rakenduskõrghariduse kasvav roll ja vajadus, teaduspotentsiaal ja kvaliteet ning rahvusvahelised suhted,“ selgitas Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli rektor ja Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu esimees Ülle Ernits.

Ulla Preeden toob esile Eesti rakenduskõrgkoolide ainulaadse ülesehituse. „Euroopa kolleegidele ning ka laiemalt on huvi pakkunud asjaolu, et enamus Eesti rakenduskõrgkoole pakub magistriõppe kõrval ka valdkondlikku kutseharidust. Taoline läbipõimumine loob loomuliku silla kutse- ja tipptasemel kõrghariduse vahel ning aitab vältida olukorda, kus kutseharidus jääb õppijatele tupikteeks,” selgitab Ulla Preeden. „Euroopas, aga ka Eestis, on need arutelud nii konkurentsivõimelisuse, kvalifikatsioonide tunnustamise kui kvaliteedi tagamisel selgelt fookuses ning seni kasutamata potentsiaal, kuni rakendusliku ehk kutsealaga seotud doktoriõppeni välja.”

Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli rektor ja Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu esimees Ülle Ernits rõhutab, et praktilisi oskusi on muutavas ja keerukas maailmas aina enam vaja.

„Euroopa ei vaja mitte lihtsalt rohkem akadeemilisi kraade, vaid ka praktilisi oskusi, mida on võimalik kiiresti ja otseselt rakendada Euroopa konkurentsivõime kasvatamiseks ja suurte ühiskondlikke väljakutsete lahendamiseks. Demograafilised muutused tähendavad, et peame toetama igas vanuses inimeste ümberõpet ja oskuste täiendamist, et inimesed saaksid nii pikemalt panustada tööturule ja majandusse kui ka ennast professionaalselt ja isiklikult teostada,” märkis Ülle Ernits.

„EURASHE tegevusvaldkond on küllaltki lai, kuid mõned olulisemad teemad, millele lähiaastatel suurt rõhku pööratakse, on seotud Euroopa kõrghariduse kvaliteedi ja konkurentsivõimega,” lisas Ulla Preeden, nimetades ühe keskse teemana Euroopa kraadi (Joint European Degree).

“Euroopa kraad aitaks ühtlustada kõrghariduse kvaliteedistandardeid, toetaks talentide ringlust ning riikide vahelist koostööd. See võimaldaks üliõpilastel omandada kvalifikatsiooni, mis muudaks Euroopa kõrgharidusruumi senisest sidusamaks ja atraktiivsemaks ning suurendaks diplomite usaldusväärsust ja konkurentsivõimet ülemaailmsel tasandil. EURASHE näeb seda olulise sammuna just Euroopa ülikoolide alliansside projektides osalevate rakenduskõrgkoolide senistest kogemustest lähtuvalt, et muuta sujuvamaks piiriülene õpe ja kõrgkoolidevaheline koostöö,” selgitas Ulla Preeden.

Ülle Ernits lisab, et tugev ja mitmekesine kõrgharidusvõrgustik on hädavajalik nii Eesti kui kõigi Euroopa piirkondade tasakaalustatud arenguks. Selline võimalus aktiivselt kaasa rääkida ja kõrghariduse tulevikku suunata on saanud teoks ainult tänu sellele, et Eesti Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu on olnud aktiivne osa EURASHE liikmeskonnast juba enam kui 10 aastat.

EURASHE (European Association for the Applied Sciences in Higher Education) ühendab rakenduskõrgharidust pakkuvaid õppeasutusi üle Euroopa. 1990. aastal asutatud organisatsioon esindab täna enam kui 550 asutust 40 riigis, olles tähtsaim võrgustik, mis seisab rakendusliku ja tööturu vajadustega arvestava kõrghariduse eest. EURASHE edendab õppijakeskseid ja paindlikke lahendusi, mis aitavad reageerida tööturu kiiresti muutuvale nõudlusele ning toetab ka piirkondlikku arengut ja sotsiaalset sidusust. Organisatsioon teeb tihedat koostööd Euroopa Komisjoni ja teiste rahvusvaheliste partneritega, et kujundada Euroopa kõrgharidus- ja ka teadusruumi tulevikku.

Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu tunnustab igal aastal rakenduskõrgkoolide silmapaistvamaid lõpetajaid parima lõputöö stipendiumiga. Konkursi eesmärk on väärtustada rakendusuuringuid, innustada üliõpilasi looma praktilisi ja uuenduslikke lahendusi, mis aitavad kaasa ettevõtete ja ühiskonna arengule ning tunnustada silmapaistvaid tulemusi saavutanud üliõpilasi.

Auhinnatud tööd valiti välja iga kõrgkooli sisekonkursi kaudu ning autoreid tunnustati stipendiumi ja aukirjaga rakenduskõrgkoolide lõpuaktustel. Rakenduskõrgharidust väärtustava stipendiumi suuruseks on 1000 eurot iga RKRNi liikmeskõrgkooli kohta.

Parima lõputöö stipendiumi 2025. aastal pälvisid järgmised rakenduskõrgkoolide lõpetajad:

Arko Narits, Eesti Lennuakadeemia: „Eestikeelne terminitöö lennuki erapiloodi loa Transpordiameti aerodünaamika aluste eksamiküsimuste põhjal ja muudatusettepanekud küsimuste eestikeelsele tõlkele”

Juhendajad: Leho Roots ja Ere Saar

Lõputöö eesmärk oli korrastada eestikeelset lennundusterminoloogiat lennuki erapiloodi loa taotlejatele mõeldud Transpordiameti aerodünaamika aluste eksamiküsimuste raames, esitada eksamiküsimuste korrektne eestikeelne tõlge Transpordiametile ja luua kaasajastatud terminiregister. Käesoleva töö raames loodud terminiregister talletati eraldiseisvana Eesti Lennuakadeemia raamatukogus ning Transpordiametile edastati nii kõikide eksamiküsimuste parandatud tõlked kui ka põhjalikud soovitused ingliskeelsete originaalküsimuste eemaldamiseks või muutmiseks.

Lõputöö raames tehtud terminitöö järgmiseks sammuks on korrektsete ja ajakohaste terminite sisestamine EKI ühendsõnastikku Sõnaveeb, mille jaoks on lõputöö käigus lennuakadeemias moodustatud ka töörühm.

Claudia-Isabel Huuse, Tallinna Tehnikakõrgkool: „Toorvee reservuaari sanitaarkaitseala olulisus Ülemiste järve näitel”

Juhendaja: Kaie Eha

Lõputöö käsitleb Ülemiste järve kui Tallinna joogiveeallika kaitsevajadust, ühendades avaliku huvi, ressursikindluse ja keskkonnahoiu. Autor toob esile sanitaarkaitseala olulisuse vee kvaliteedi tagamisel ning elurikkuse säilitamisel. Süvitsi tehtud analüüs, argumenteeritus ja terviklik käsitlus näitavad kõrget teaduslikku taset ja silmapaistvat panust valdkonda. Lõputöö keskendub joogivee kvaliteedile ja kättesaadavusele laiemas plaanis ning on heaks sisendiks edasisteks kaitsetegevusteks.

Mari Sepp, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor: „Tasustamise läbipaistvuse rakendamine Eesti ettevõtete näitel”

Juhendaja: Evert Kraav

Lõputoo eesmärk oli võrrelda ja analüüsida tasustamise läbipaistvuse suurendamise protsesse Eesti ettevõtetes ning anda nende kogemuste ja soovituste põhjal praktilisi juhiseid teistele organisatsioonidele, kes plaanivad oma tasustamispoliitikat läbipaistvamaks muuta. Eesmärgi saavutamiseks analüüsis autor töö teoreetilises osas tasustamise läbipaistvuse olemust, liigitusi ja ka selle mõju ettevõtetes. Lisaks selgitati soolise palgalõhe mõistet ja kujunemismehhanisme. Selleks, et mõista, kuidas soolist palgalõhet vähendada, kaardistati riikide meetmeid ja nende tulemusi ning selgitati EL-i tasustamise läbipaistvuse direktiivi nõudeid.

Töö empiirilises osas esitati uurimuse tulemused Lidli, Nortali, SEBi, Swedbanki ja Wise’i kogemustest tasustamise läbipaistvuse protsessi rakendamisest oma ettevõtetes. Uurimuse tulemuste põhjal ja tuginedes teoreetilisele käsitlusele esitas autor ettepanekud tasustamise läbipaistvuse rakendamiseks ettevõtetes, kus seda veel tehtud pole.

Joosep Valm, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor: „Kontserni tootmisallüksuse kuluarvestuse süsteemi muutuste mõju kuluinfole”

Juhendaja: Ülle Pärl

Magistritöö keskendub kahele olulisele teemale, mis on vähe käsitlust leidnud – huvide konflikt kontserni ja allüksuse kuluinfo süsteemide vahel ning kuluinfo süsteemi muutuste mõju otsustele.

Autor toob välja praktilise näite hübriidse kuluinfo süsteemi välja töötamisest ja selle kasutamisest. Lisaks on tehtud väga sügavuti minev analüüs – uuritud on nii kuluarvestuse tehnilise süsteemi parameetreid ja nende muutusi kui ka süsteemi kasutajate arvamusi ja kogemusi süsteemi muutumise protsessis. Tehtud analüüsi baasilt on tehtud asjakohased ja üldistatud kuid samas praktilised järeldused. Tegemist on kontserni tootmisettevõttes rakendust leidnud kuluinfo süsteemi muutuse analüüsiga, mis tänu analüüsi tulemuste selgele välja toomisele leidis heakskiitu ka kontserni tasemel.

Kairi Eliisabet Vald, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool: „Posttraumaatilise südameseiskuse tegevusjuhis ja simulatsioonkoolitus Tallinna Kiirabi jaoks”

Juhendajad: Jekaterina Šteinmiller ja Riho Männik

Posttraumaatilise südameseiskuse tegevusjuhis ja simulatsioonkoolitus on kiirabitöötajate jaoks patsiendi elulemuse parandamiseks ülioluline vahend, millega saaks tagada kiirabitöötajate ettevalmistust posttraumaatilise südameseiskuse situatsioonis tegutsemiseks ning tõsta samal ajal ravikvaliteeti.

Magistritöö tulemusena valmis posttraumaatilise südameseiskuse tegevusjuhis ja simulatsioonkoolitus. Simulatsioonkoolitused võeti Tallinna Kiirabi koolituskavasse 2025. aastal, mil viidi läbi viis koolitust. Töö tulemused on aidanud täiustada traumahaige elustamise koolitusi Tallinna Kiirabis, pakkudes kiirabitöötajatele arusaadavat ja rakendatavat HOTT-algoritmi, mis on viinud positiivsete muudatusteni nende praktilistes oskustes. Tagasiside koolitusele on olnud ülimalt positiivne ning loodud tegevusjuhise rakendamine on andnud traumahaige elustamisel paremad tulemused. Magistritööd on esitletud Eesti Kiirabi Liidu kevadkonverentsil, et tutvustada tööd ka laiemale üldsusele.

Agneliis Pilt, Kaitseväe Akadeemia: „Suurtükiväe tuletegevuse kiiruse ja efektiivsuse hindamine automaatse andmetöötluse tingimustes liikursuurtükipataljoni näitel”

Juhendajad: Markus Veinla ja Kaspar Põder

Uurimistöö eesmärgiks oli tuvastada liikursuurtükipataljoni tuletegevusahela üldine kiirus ja selles toimuvate protsesside täpsem ajakulu rakendades automaatse andmetöötluse võimalusi, mida pakub Kaitseväe tuletoetusesüsteem Tooru. Tulemusteni jõudmiseks vaatles autor ajateenijate väljaõpet, mõõtis detailselt erinevate protseduuride kestusi ning  tuvastas puudujääke. Tulemuste tõlgendamiseks intervjueeris autor paljusid erialaeksperte, sealhulgas Tooru arendajaid. Mõõtmistulemuste kvantitatiivse ning intervjuude kvalitatiivse sisuanalüüsi tulemusena selgusid tuletegevusahela ajaline jaotus ning protsessi ja programmi kitsaskohad. Nende põhjal esitas autor ettepanekud tuletegevuse kiiruse tõstmiseks ja selle automatiseerimise parendamiseks.

Tegemist on päevakajalise ja praktilise uurimustööga, mis panustab oluliselt Kaitseväe kaudtule süsteemi arendamisse. Seda kinnitab fakt, et töö tulemusi on juba praegu Tooru tootearenduses arvesse võetud.  Töös esitatud protsesside mõõtmise metoodika on selge ning lihtsasti korratav, mis võimaldab arendusprogrammi edusamme hõlpsasti katseliselt kontrollida. Töös esitatud ettepanekud Tooru tarkvara arhitektuuri funktsionaalsuse ning ajateenijate ja reservväelaste väljaõppe parendamise osas on konkreetsed ning rakendatavad, andes olulise sisendi Kaitseväe tuletoetuse kiiremaks muutmiseks.

Maia-Liisa Suigusaar, Tartu Tervishoiu Kõrgkool: „Tervishoiu– ja sotsiaaltöötajate kogemused eetiliste väljakutsetega seoses dementsusega inimestega – kvalitatiivne uurimus”

Juhendaja: Merle Varik

Autor käsitleb valdkonda, mis on vananevas ühiskonnas üha olulisema tähtsusega. Tegemist on tööga, mis pakub sisukat ja uudset vaadet keerulistele eetilistele väljakutsetele, millega seisavad silmitsi arstid, õed ja sotsiaaltöötajad dementsusega inimeste hooldamisel, toetamisel ja ravis.

Uurimistöö on kvalitatiivne, empiiriline ja kirjeldav. Uurimistöö eesmärk oli kirjeldada tervishoiu- ja sotsiaaltöötajate kogemusi seoses eetiliste väljakutsetega dementsusega inimestele hoolduse ja toetuse osutamisel. Kokku intervjueeriti 21 tervishoiu- ja sotsiaaltööspetsialisti: arste, õdesid ja sotsiaaltöötajaid. Uurimistöö tulemused toovad esile kitsaskohad Eesti tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemis ja aitavad mõista, kuidas paremini toetada spetsialiste eetiliste väljakutsete lahendamisel. Töö annab olulise panuse interdistsiplinaarse koostöö ja eetilise teadlikkuse suurendamisse valdkonnas, kus kaalul on haavatava sihtrühma heaolu ja väärikus. Lisaks on tööl sisend rahvusvahelisel tasandil, kus toimub riikidevaheliste tulemuste analüüs COST teadusprojektist “Ethics of Dementia Care”. Samuti kinnitati uurimistöö abstrakt ettekande vääriliseks augustis toimuval rahvusvahelisel konverentsil „The 25th International Nursing Ethics Conference” ning koostamisel on käsikiri teadusajakirjas avaldamiseks.

Martin Soome, Kõrgem Kunstikool Pallas: „Mööbli- ja tekstiilitööstuse tootmisjääkide kasutamine tootearendusprotsessis ettevõtte Rethink Beds näitel”

Juhendajad: Mayri Tiido ja Kristina Allik (konsultant)

Lõputöö on suurepärane näide disaineri võimest algatada ja juhtida muutusi, mis ulatuvad kaugemale üksiktoote loomisest. Töö keskendub tootmisjääkide sihipärasele väärindamisele ning näitab, kuidas disainer saab teadlikult kujundada koostöövõrgustikke, mis aitavad vähendada toormaterjalide kaevandamist ja pikendada olemasolevate materjalide eluiga.

Autor näitab veenvalt, et läbimõeldud disainilahenduste kaudu on võimalik edendada ettevõtete vahelist koostööd ning luua turule keskkonnateadlikke ja vajaduspõhiseid tooteid. Lõputöö illustreerib muutust disaineri rollis – disainerist on saanud süsteemsete protsesside kujundaja ja jätkusuutliku maailmavaate rakendaja. Autor seab oma tööga uue standardi ja on selgelt eeskujuks järgmise põlvkonna disaineritele.

Elisabeth Luik, Sisekaitseakadeemia: „Tehisintellekti kasutamine rahapesu tõkestamiseks Eesti kommertspankade näitel”

Juhendaja Indrek Saar, kaasjuhendaja Helery Tasane

Lõputöös on uuritud Eesti suuremate kommertspankade tegevust tehisintellekti ja masinõppe tehnoloogiate rakendamisel rahapesu tõkestamiseks. Tegemist on aktuaalse ja ühiskonna jaoks olulise teemaga, seda nii tehisintellekti kiiret arengut kui ka rahapesu probleemi ühiskondlikku olulisust silmas pidades. Töö autor on uurimistöö teostanud erakordse põhjalikkusega: teooria osa kirjutamisel on kasutatud üle 80 teadusallika, uuringu osas on läbi analüüsitud üle 40 Eesti suurima kommertspanga tegevust kirjeldava dokumendi ning intervjueeritud 9 valdkonna eksperti, sh nii suuremate kommertspankade esindajaid kui ka tehisintellekti mudelite arendajaid.

Tehtud uurimistöö tulemusel on antud suurepärane ülevaade hetkeseisust ja tulevikuülesannetest uuritud valdkonnas. Tulemuste valiidsust suurendab mitmekesine andmekogumise strateegia, mis võimaldas läheneda probleemile nii kommertspankade kui ka tehisintellekti arendajate vaatenurgast. Analüüsi põhjal sünteesiti ka praktiline ettepanek suurendada koostööd turuosaliste, avaliku ja erasektori ning rahvusvaheliste partnerite vahel, nt jagada masinõppe treeningandmeid, mis sisaldaksid kahtlaste klientide ja tehingute tunnuseid.

Lisainfo stipendiumikonkursi kohta leiab siit.

Eesti rakenduskõrgkoolides on alanud 2025. aasta suvine vastuvõtt. Mitmed koolid on tänavu suurendanud õppekohtade arvu, avavad uusi õppesuundi ja kaasajastavad seniseid õppekavasid vastavalt tööturu ootustele. Eelmisel aastal oli kandideerimine rekordiline ning koolid ootavad tugevat huvi ka sel aastal.

 

„Kasvav huvi rakenduskõrghariduse vastu näitab, et üha enam noori otsustab praktilise ja sujuvalt tööelus rakendatava hariduse kasuks. Meie kõrgkoolid on valmis seda huvi toetama ja pakkuma õppijatele mitmekülgseid õppimisvõimalusi,“ ütles Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu esimees ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ülle Ernits.

 

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool plaanib sel suvel võtta vastu 713 uut õppijat. Suurima mahu moodustavad õenduse ja ämmaemanduse õppekavad, millele kandideerimine on olnud aastaid stabiilselt kõrge. Õppetöö toimub mitmes Eesti piirkonnas: Tallinnas, Pärnus ja Kohtla-Järvel. Paljudel õppekavadel on võimalik õppida ka töökohapõhiselt. Populaarsed on jätkuvalt ka radioloogiatehniku, farmatseudi, optometristi ja tegevusterapeudi erialad. Samuti jätkub vastuvõtt ka hambatehnika ja hambaraviassistendi õppekavadele, kuhu kandideerimine oli eelmisel aastal üks tihedamaid kogu kutseõppe arvestuses.

 

Tartu Tervishoiu Kõrgkool võtab tänavu vastu üle 400 õppuri rakenduskõrghariduse, magistriõppe ja kutseõppe tasemel. Kõige suurema konkursiga on tavaliselt olnud füsioteraapia, ämmaemanduse ja radioloogiatehnika õppekavad, kus kandidaate jagub igale õppekohale mitu. Uudse võimalusena avatakse sel aastal vaimse tervise õenduse magistriõppe töökohapõhine õpperühm koostöös Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Viljandi Haiglaga. Selle sammuga soovitakse leevendada vaimse tervise spetsialistide puudust ja pakkuda õppijatele võimalust siduda õpingud kohe praktilise tööga.

 

Kaitseväe Akadeemia tõstab rakenduskõrghariduse tasemel õppekohtade arvu 93-lt 150-le, millest 117 kohta on suunatud maaväe õppekavale. Võrreldes viimaste aastatega on see märkimisväärne kasv ning peegeldab vajadust suurendada ohvitseride järelkasvu. Lisaks jätkub vastuvõtt mereväe ja õhuväe õppekavadele ning magistriõppesse, kus keskendutakse kõrgematele juhtimis- ja planeerimisoskustele.

 

Sisekaitseakadeemia pakub 2025. aastal kokku 590 õppekohta, neist 270 avaliku konkursi kaudu. Uuendusena võetakse esmakordselt õppureid vastu politseiteenistuse õppekavale, mis on loodud senise politseiametniku õppe asemele. Endiselt on populaarsed ka tolli ja maksunduse ning päästeteenistuse õppekavad, kus huvi on viimastel aastatel stabiilselt kõrge püsinud.

 

„Pädevaid spetsialiste vajab nii avalik sektor – sealhulgas kaitse-, sisejulgeoleku- ja tervishoiuvaldkond – kui ka kiiresti arenev majandus. Rakenduskõrgharidus pakub noortele valikuvõimaluse mõlema karjäärisuuna vahel,“ rõhutas Ülle Ernits.

 

Tallinna Tehnikakõrgkool ootab ligikaudu 770 uut õppijat. Kool on põhjalikult uuendanud kolme olulist õppekava: tootmise juhtimine ja digitaliseerimine, kestlik tekstiilitehnoloogia ning transpordi- ja liikuvuskorraldus. Need muudatused aitavad paremini toetada tööstus-, transpordi- ja ringmajanduse sektorite arengut. Õppekavades on  senisest suurem fookus digitaalsetel tööriistadel, kestlikkuse põhimõtetel ja koostööl tööandjatega.

 

Kõrgem Kunstikool Pallas võtab 2024. aasta suvel vastu 80 uut tudengit. Nagu varasematel aastatel, oodatakse ka tänavu suurt konkurssi meedia- ja reklaamidisaini, konserveerimise, maali ja fotograafia erialadel. ”Kunsti- ja disainiharidus on Eesti kultuuri ja majanduse jaoks väga oluline. Pallas annab ühiskonnale loovmõtlejaid, kelle ideed jõuavad nii galeriidesse kui ka tootearendusse, avalikku ruumi ja digiteenustesse,“ rõhutas Ülle Ernits.

 

Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor lisab kõikidesse õppekavadesse tehisintellekti teemamooduli, et valmistada tudengeid ette AI-põhise tulevikutöö jaoks. Uuteks suundadeks on andmeanalüüs ja andmepõhine innovatsioon rakenduskõrghariduses ning tarneahela juhtimine magistriõppes. Kool on ka üle vaadanud seniste erialade fookused ning pakub alates sügisest uuendatud kujul kvaliteedi- ja kestlikkuse juhtimist, rahvusvahelist logistikat ning talendijuhtimist.

 

Eesti Lennuakadeemias võetakse tänavu õpilasi 117 õppekohale, millest suurima osa moodustab lennundustehnika valdkond. Akadeemia eesmärgiks on kasvatada huvi just selle eriala vastu, kuna OSKA prognooside kohaselt on Eestis lähikümnendil puudu nii lennundustehnikutest kui ka sidusspetsialistidest. Jätkuvalt on populaarsed ka õhusõiduki juhtimise ja lennunduskorralduse õppekavad, kuhu kandideerimiseks on vaja läbida erialaspetsiifilised katsed ja testid.

 

„Tänane tööturg ootab oskustega spetsialiste ning rakenduskõrgharidus pakub võimalust omandada tööelus rakendatavaid teadmisi ja teha tihedat koostööd tööandjatega. Soovitan noortel kasutada seda võimalust ja kandideerida erialadele, mille lõpetajate järele on tulevikus suur vajadus,” võttis teema kokku Ülle Ernits.