Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu asub juhtima Andrus Pedai

Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu (RKRN) uue esimehena alustab homme, 1. septembril Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor rektor Andrus Pedai. Pedai sõnul on rakenduskõrgharidus Eesti konkurentsivõime oluline eeldus, kuna see seob hariduse majanduse ning ühiskonna tegelike vajadustega. 

„Rakenduskõrgkoolid aitavad muuta teadmised lahendusteks, mis viivad Eestit edasi. Rakenduskõrghariduse panus on Eestis ka üha nähtavam ning aina suurenev populaarsus õppurite seas kinnitab, et rakenduskõrgkoolides pakutav kaasaegne ja praktiline õpe on ühiskonnas ning tööandjate seas kõrgelt hinnatud,” ütles RKRN-i peatne esimees, EEK Mainori rektor Andrus Pedai

“Nõudluse kasv rakenduskõrghariduse järele on selge. Ma soovin seista selle eest, et kõrgkoolid, ettevõtted, erialaliidud, valdkondlikud võrgustikud ja ettevõtted töötaksid eesmärgistatult koos, et rakenduskõrghariduses omandatud teadmised ja oskused jõuaksid võimalikult kiiresti ettevõtete ja ühiskonna kasutusse,“ sõnas Pedai. 

“Eesti vajab inimesi, kes suudavad uusi tehnoloogiaid rakendada, protsesse ümber kujundada, tooteid arendada ja ekspordivõimekaid ettevõtteid kasvatada. Meie maailmatasemel rakenduskõrgharidus aitab muu hulgas just ka selliseid inimesi kujundada. Praktiline ja kaasaegne rakenduskõrgharidus aitab meil parimal võimalikul moel valmistuda tulevikuks ja olla meie majanduse kasvumootor,” rõhutas Pedai. 

„Samuti soovin kaasa aidata sellele, et Eestil oleks kõrghariduse rahvusvahelistumiseks ja talentide kaasamiseks pikaajaline plaan. Kui me suudame siia meelitada rahvusvahelisi talente, neid siin hoida ja ka karjäärivõimalused luua, tugevdame mitte ainult meie kõrgkoole, vaid anname hoo ka Eesti igakülgsele konkurentsivõimele,” märkis Pedai. 

Andrus Pedai võtab RKRN-i esimehe ameti üle Kõrgema Kunstikooli Pallas rektorilt Piret Viirpalult. Viirpalu sõnul on tal hea meel näha, et nii riik kui ka koostööpartnerid mõistavad ja väärtustavad rakenduskõrghariduse rolli üha enam. 

“Koostöö ülikoolide ja ettevõtetega on muutunud tihedamaks ning ühised projektid on näidanud, et avatud koostöös saame oma teadmised ja oskused paremini ühiskonna vajadusteni viia. Samas on veel palju tööd teha, et rakenduskõrgkoolides sündivad uued teadmised, rakendusuuringud ja praktilised lahendused oleksid nähtavamad ning nende mõju rohkem teadvustatud. Soovin selleks värskele esimehele palju jõudu!” sõnas Viirpalu. 

Rakenduskõrgkoolides püsib tugev konkurss tervishoius ning kasvab sisekaitse- ja tehnikaerialadel

Eesti rakenduskõrgkoolidele laekus suvisel vastuvõtul ligikaudu 13 400 avaldust ning keskmiselt soovis ühel kohal õppida 5 kandidaati. Kõige suurem oli konkurss tervishoiu erialadel, kuid märgatavalt kasvas huvi tehnoloogia- ja insenerierialade vastu.

„Tänavune vastuvõtt näitab, et noored liiguvad rakenduskõrghariduse ja erialade poole, millest sõltub Eesti igapäevane toimimine ja majanduse areng – tervishoidu, tehnikasse, riigikaitsesse ja inseneeriasse,” ütles Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu esimees ja Kõrgema Kunstikooli Pallas rektor Piret Viirpalu. “Samuti näeme, et kutsehariduse omandanud inimesed liiguvad edasi rakenduskõrgharidusse ning üha enam ehitatakse järgmine haridusetapp just praktilisele haridusele,” lisas Viirpalu.

Sarnaselt eelmisele aastale olid ka tänavu kõige suuremad konkursid tervishoiuerialadel.

Kõige tihedam oli konkurss Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli hambatehniku erialale, kus ühele õppekohale kandideeris 29,1 inimest. Suur oli konkurss ka ämmaemanda erialale, kus konkurss ulatus 15,6 kandidaadini ühe õppekoha kohta. Avalduste arvult paistis silma õe õppekava, kus 220 õppekohale esitatud 1121 avaldust moodustasid ligi 40 protsenti kooli rakenduskõrghariduse avalduste koguarvust. Kokku võttis kõrgkool vastu 489 uut õppurit.

Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis purunesid sel aastal avalduste rekordid kõikides haridusastmetes ning kõige suurem oli konkurss ämmaemanda erialal, kus ühele kohale kandideeris 18,8 inimest. Ämmaemanduse järel oli konkurss tihedaim füsioterapeudi erialal, kus ühele õppekohale kandideeris 16,9 inimest, ning radioloogiatehniku erialal, kus konkurss ulatus 11,9 inimeseni ühele kohale. Kõige enam võttis kõrgkool vastu õdesid – 160.  

Kõrgema Kunstikooli Pallase erialadele esitati tänavu kokku ligi 400 avaldust ning õppima võeti 81 uut tudengit. Avalduste arv püsis möödunud aastaga võrreldes samal tasemel. Sarnaselt eelmisele aastale oli kõige suurem konkurents meedia- ja reklaamidisaini erialal, kuhu esitati 9,6 avaldust õppekohale. Populaarsete erialade hulka kuulusid veel maal, fotograafia ning konserveerimine ja restaureerimine. Kõige rohkem uusi õppijaid võeti vastu fotograafia erialale – 12.

Sisekaitseakadeemias suurenes konkurss kõikidel õppekavadel. Kokku esitati 1487 avaldust ning vastu võeti 276 õppurit. Kõige suurem konkurss oli tolli ja maksunduse õppekaval (10,6 avaldust õppekoha kohta). Sellele järgnesid päästeteenistuse ja korrektsiooni erialad. Tolli ja maksunduse ning päästeteenistuse õppekavad olid kõige populaarsemad ka möödunud aastal, aga tänavu üllatas väga suur huvi korrektsiooni vastu, kuhu esitati pea kaks korda enam avaldusi kui eelmisel aastal. Kõige rohkem võeti õppijaid vastu politseiteenistuse õppekavale – 130.

Eesti Lennuakadeemias oli tänavu kõige suurema konkursiga lennunduskorralduse eriala, kus ühele õppekohale esitati 16,6 avaldust. Samuti oli tiheda konkursiga õhusõiduki juhtimine, kus ühele kohale kandideeris 9,88 inimest. Kõige rohkem võeti uusi õppijaid vastu lennundustehnika õppekavale (36), kuhu laekus ligikaudu kolmandik kõigist avaldustest. Silma paistis ka uus ja esmakordse vastuvõtuga õhusõiduki tehniku kutseõppekava, kus 20 õppekohale esitati 145 avaldust. Selgelt on kasvanud huvi inseneeria ja teiste kõrgkooli tehniliste erialade vastu.

Kaitseväe Akadeemia kõige suurema konkursiga eriala oli tänavu sõjaväeline juhtimine õhuväes, õhusõiduki juhtimise eriala, kuhu kandideeris 6,3 inimest ühele õppekohale. Kõige enam õppijaid võeti vastu sõjaväeline juhtimine maaväes õppekavale – 95. Kaitseväe Akadeemias kasvas tänavu nende kandidaatide osakaal, kes tulid kõrgkooli otse ajateenistusest. Kaitseväe vajadusest lähtudes suurendati sõjaväelise juhtimise maaväe õppekava õppekohtade arvu.

Eesti Ettevõtluskõrgkoolis Mainor vastuvõtt uueks õppeaastaks veel kestab. Kuigi lõplikud vastuvõtu tulemused selguvad septembri keskpaigas, on seni olnud suur huvi turunduse, finantsjuhtimise, ettevõtte juhtimise ning rahvusvahelise logistika juhtimise erialade vastu. Senine huvi kinnitab, et praktilised juhtimis- ja majandusalased oskused on õppijate seas jätkuvalt kõrgelt hinnatud.

Tallinna Tehnikakõrgkoolis tõusis rakenduskõrgharidusõppesse esitatud avalduste arv möödunud aastaga võrreldes ligikaudu 40 protsenti ning kõige suurem oli huvi tehnoloogia- ja insenerierialade vastu. Avalduste arv kasvas kõikidel õppekavadel, sealjuures kõige enam kasvas kandidaatide arv robotitehnika, elektritehnika ja majandusarvestuse erialadel. Kõige suurema konkursiga oli elektritehnika eriala, kuhu esitati 11,6 avaldust ühele kohale. Tihedad konkursid olid ka autotehnika ja äriarenduse- ja juhtimise õppekavadel. Kõige rohkem võeti uusi õppijaid vastu sotsiaaltöö erialale (97).

Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu esimehe Piret Viirpalu sõnul kinnitab rakenduskõrgkoolide õppekavade populaarsus, et praktiline ja tööturul hinnatud haridus on ka noorte seas üha parem valik ning aina rohkem väärtustatakse võimalust ühendada teadmised praktiliste oskustega.

“Kasvav huvi kõige kriitilisema tööjõuvajadusega erialade vastu on selge signaal, et meie rakenduskõrgkoolides pakutav õpe on ühiskonnas hinnatud ja õppurite seas populaarne ühtaegu. Samas teeb ka suurt heameelt, et õppurite huvi on püsinud või ka kasvanud teistel erialadel, mis on olulised Eesti ühiskonna ja kultuuri mitmekülgseks arenguks,” tõi Viirpalu esile.

Tänavusest vastuvõtust saab Viirpalu sõnul veel esile tuua, et ka täiesti uute õppekavade vastu oli suur huvi. “Õppijad otsivad üha teadlikumalt võimalusi omandada haridus tulevikku vaatavatel erialadel. Just rakenduskõrgkoolidel on kaalukas roll uute ja kasvavate tööjõuvajadustega kiiresti kaasas käimisel,” rõhutas ta.

Rakenduskõrgkoolide visioonipäev „Teadmistest mõjukate lahendusteni“

13. oktoobril toimub Öpiku konverentsikeskuses Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu visioonipäev ”Teadmistest mõjukate lahendusteni”. Visioonipäev toob kokku poliitikakujundajad, kõrgkoolid, ettevõtted, avaliku sektori esindajad ja partnerid, et arutleda, kuidas teadmised, rakendusuuringud ja koostöö aitavad luua päriselt toimivaid lahendusi Eesti ühiskonna ja majanduse jaoks.

Eesti seisab silmitsi suurte muutustega – demograafilised väljakutsed, tööjõupuudus, julgeolek, tehnoloogiline areng ja ühiskonna kasvavad ootused eeldavad senisest tugevamat sidet hariduse, teaduse ja praktilise elu vahel. Just siin on rakenduskõrgkoolidel oluline roll.

Visioonipäeval arutleme:

  • Millist väärtust loob rakenduslik teadus- ja arendustegevus ettevõtetele, avalikule sektorile ja kogukondadele?
  • Kas Eesti vajab rohkem praktilise mõjuga teadus- ja arendustegevust?
  • Milline peaks olema rakenduskõrgkoole toetav teadus- ja rahastusmudel?
  • Kuidas mõjutab teadus- ja arendustegevus õppekvaliteeti ning õppijate valmisolekut töömaailma muutusteks?

Rahvusvahelised ja Eesti esinejad jagavad kogemusi sellest, kuidas õpe, rakendusuuringud ja koostöö töömaailmaga moodustavad ühtse terviku. Päeva jooksul tutvustame koostööprojektide edulugusid ning praktilisi näiteid julgeoleku, ettevõtluse, tervishoiu ja ühiskonna heaolu valdkondadest.

Sündmuse päevakava ja registreerimise vormi leiab aadressilt: https://www.rkrn.ee/visioonipaev/.

Tegevust viiakse läbi ESF+ tegevuse “Kõrghariduse kvaliteet ja rahvusvahelistumine” raames.

Üheksa silmapaistvat lõputööd pälvisid rakenduskõrgkoolide stipendiumi 

Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu tunnustas stipendiumiga üheksat silmapaistvat lõputööd, mille teemad ulatusid kaitsetehnoloogiast ja lennundusest tervishoiu, ettevõtluse ja sisejulgeolekuni. Mitmed lõputööna valminud lahendused on juba leidnud tee pärisellu või võetakse peagi kasutusele.

„Stipendiumi pälvinud lõputööd näitavad, kui mitmekülgselt suudavad meie üliõpilased oma teadmisi päriselus rakendada. Seda alates mehitamata õhusõidukite paigutuse matemaatilisest modelleerimisest kuni autistide elukeskkonna loomiseni või patsiendile kõrvaepiteesi valmistamiseni. Just selline rakenduslik mõtlemine loob Eesti ühiskonnale ja ettevõtetele reaalset väärtust,“ sõnas Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu esimees Piret Viirpalu.

Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu stipendiumi pälvis üheksa silmapaistvat lõputööd. 

Erkki Koitla (Tallinna Tehnikakõrgkool) lõputöö „Äärmusliku kahjustava käitumisega autistide ööpäevaringne erihoolekandeküla“ uuris, kuidas luua inimväärne, turvaline ja toimiv elukeskkond täisealistele väga suure toetusvajadusega autistidele. Lõputöö on edaspidi kasutatav samas tüpoloogias hoonete projekteerimise abimaterjalina. Juhendajad: Mihkel Tüür ja Ott Kadarik.

Viktor Kissi (Kõrgem Kunstikool Pallas) lõputöö tulemusena valmis koostöös Tartu Ülikooli Kliinikumiga kõrvaepitees 12-aastasele patsiendile. Lõputöös „Magnetkinnitusega kõrvaepiteesi väljatöötamine ja teostamine interdistsiplinaarse projekti raames Eesti kontekstis“ loodud lahendust loodetakse edaspidi kasutada ka teistel patsientidel. Juhendajad: Andreas Ventsel ja Oksana Ivask.

Oliver Mesipuu (Kaitseväe Akadeemia) lõputöö „Võrguheitjatega mehitamata õhusõidukite paigutuse analüüs“ uuris, kuidas luua läbipaistev, korratav ja matemaatiline mudel, mis võimaldab piiratud arvu võrguheitjatega mehitamata õhusõidukeid paigutada kaitstava rajatise ümbrusesse nii, et tagatud oleks objektide maksimaalne kaalutud katvus. Juhendaja: Andreas Ragen Ayal (MSc).

Nikolai Tsõbulenko (Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor) pakkus enda lõputöös „Ettevõtte NTG ROAD A/S operatsiooniprotsesside reorganiseerimine“ välja ülemineku Cross Trade mudelilt eksport/import mudelile, kasutades Eesti geograafilisi eeliseid. Juhendaja: Olga Nezerenko.

Milline on vertikaalse tiiva aerodünaamiline potentsiaal päikeseauto abisüsteemina, uuris Kaspar Päärsoni (Eesti Lennuakadeemia) lõputöö „Vertikaalsete tiibade rakendamine päikeseautodel külgtuultest saadava lisatõuke saavutamiseks“. Samuti seadis töö eesmärgiks määrata, millistel tingimustel võib tiib anda sõiduki liikumisele kasuliku jõukomponendi. Juhendaja: Siim Heering.

Viktoria Tšelevitš (Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor) pakkus enda magistritöös Ülemiste City IT-ettevõtetele võrdlusraamistiku, mis aitab hinnata nende suhtelist positsiooni samas ärikeskkonnas. Lõputöös „Ülemiste City IT-ettevõtete tõhususe hindamine DEA-meetodiga“ loodud võrdlusraamistik toetab juhtimisotsuseid ressursside tõhusama kasutamise, kulustruktuuri korrigeerimise ja sobiva tegevusmahu kujundamise kohta. Juhendaja: Kalle Ahi.

Mari Loorandi (Tallinna Tervishoiu Kõrgkool) lõputöö „Tegevusterapeutide kompetentside toetamine: juhendmaterjal käe puhkeortoosi valmistamiseks“ tulemusena valmis konkreetne praktiline juhendmaterjal. Juhendajad: Anne-Mari Viikman ja Siiri Siimenson.

Sonja Kaur ja Kelly Metsamärt (Tartu Tervishoiu Kõrgkool) andsid märkimisväärse panuse kliinilise praktika parendamiseks lõputööga „Tartu Ülikooli Kliinikumis kiiritusravi saavate rinnavähi patsientide hinnang oma elukvaliteedile“. Juhendaja: Stella Kibena.

Mariel Mõisavald (Sisekaitseakadeemia) tegi lõputöös ettepaneku töötada välja terviklik ja süsteemne sekkumis- ja hindamismudeli noorte täiskasvanud liikluse korduvrikkujate mõjutamiseks. Tema lõputöö „Politsei sekkumisstrateegiad noorte mootorsõidukijuhtide korduvate liiklusrikkumiste vähendamiseks“ võiks aidata kujundada tõhusamaid sekkumisviise noorte korduvate liiklusrikkumiste vähendamiseks. Juhendajad: Rauni Rohuniit ja Kaisa Kajo.

Tänavu tunnustatud lõputööd kinnitavad, et rakenduskõrgkoolides tehtav teadus- ja arendustegevus aitab lahendada ühiskonna ja töömaailma tegelikke väljakutseid ning loob väärtust nii ettevõtetele, avalikule sektorile kui ka kogukondadele.

Lisainfo konkursi kohta leiab stipendiumistatuudist. Fotosid RKRNi stipendiumi üleandmisest saab vaadata galeriist.

RKRN ettepanekud kõrghariduspoliitika kujundamiseks

Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu saatis erakondadele ettepanekud kõrghariduspoliitika kujundamiseks, rõhutades vajadust siduda kõrghariduspoliitika senisest tugevamalt Eesti tööjõuvajaduse, majanduse konkurentsivõime ja riigi toimepidevusega.

Ettepanekutes tuuakse esile, et lähiaastatel tehtavad otsused mõjutavad otseselt Eesti suutlikkust valmistada ette spetsialiste tervishoiu, tehnika ja tootmise, julgeoleku ning teiste riigi toimimiseks kriitiliste valdkondade jaoks. RKRN peab oluliseks, et rakenduskõrgharidus oleks riiklik prioriteet ning selle rahastamine pikaajaliselt jätkusuutlik.

Muuhulgas teeb RKRN ettepaneku siduda õppekohtade maht tööjõuvajaduse prognoosidega, suurendada kõrghariduse rahastust vähemalt 1,5%-ni SKPst, toetada rakenduskõrgkoolide teadus- ja arendustegevust ning tagada täiskasvanutele paindlikud ümber- ja täiendusõppe võimalused.

Täismahus ettepanekutega saab tutvuda käesolevas uudises.

Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu ettepanekud erakondadele

Eesti järgmise kümnendi edu sõltub sellest, kas suudame tagada inimesed ja oskused nendes valdkondades, millest sõltub riigi toimimine, majanduse konkurentsivõime ja inimeste turvatunne. Tööjõuvajaduse prognoosid näitavad, et ilma muutusteta suureneb spetsialistide puudujääk; eriti tervishoiu, tehnika ja tootmise ning julgeolekuga seotud valdkondades.

Aastatel 2027–2030 jõuab kõrgharidusse tavapärasest oluliselt suurem arv keskhariduse lõpetajaid – ca 1000 õppijat aastas enam, kuid sellele järgneb demograafiline langus. Seetõttu on lähiaastate otsused määrava mõjuga kogu järgnevale kümnendile. Rakenduskõrgkoolid on valmis lisaõppekohti looma, kuid puudub selgus, millistel alustel ja millises mahus on võimalik alates 2027. aastast vastuvõttu kavandada ning millised on rahastuspõhimõtted. Samas ei piisa üksnes täiendavate õppekohtade rahastamisest – terviklikku ülevaatamist vajab kogu kõrghariduse rahastamismudel, eriti arvestades, et 2027. aastaks on riigieelarves kavandatud kõrghariduse rahastuse vähenemine.

Eesti ees seisab selge poliitikavalik, kas kujundame kõrgharidussüsteemi, mis toetab tööjõuvajadust, majanduse kasvu ja riigi toimepidevust või jätame kasutamata lähiaastate demograafilise võimaluse. Rakenduskõrgkoolid valmistavad ette spetsialiste  riigi jaoks olulistes valdkondades ja seetõttu peab rakenduskõrgharidus olema riiklik prioriteet ning selle tugevdamine investeering järgmise kümnendi kindlusesse.

1. Õppekohtade maht tuleb siduda Eesti kriitiliste vajadustega. Õppekohtade arv ja riiklik tellimus tuleb viia vastavusse tööjõuvajaduse prognoosidega, eriti tervishoiu, tehnika ja tootmise, julgeoleku ning teiste riigi toimimiseks kriitiliste valdkondade puhul. Vastasel juhul süveneb spetsialistide puudujääk ning nõrgeneb nii majanduse konkurentsivõime kui avalike teenuste toimepidevus.

Otsused, mis loovad mõju:

  • Seome õppekohtade mahud OSKA tööjõuprognoosidega ning kasvatame vastuvõttu tervishoiu, tehnika, julgeoleku ja kriisijuhtimise valdkondades.
  • Sõlmime aastateks 2027–2030 kokkuleppe vastuvõtumahtude ja rahastuse osas, et kõrgkoolidel oleks varajane selgus õppekavade, personali ja praktikavõrgustiku planeerimiseks.
  • Tagame täiskasvanutele kättesaadavad täiendus- ja ümberõppevõimalused koos püsiva rahastusmudeliga, et muutuvates töö- ja kriisioludes omandada uusi oskuseid ning püsida tööturul kogu elukaare jooksul.

2. Kõrghariduse rahastus peab olema pikaajaliselt jätkusuutlik. Kõrghariduse rahastamist tuleb käsitleda riigi investeeringuna, mitte lühiajalise projektikuluna, ning rahastus peab arvestama õppe tegelikke kulusid. Kõrghariduse rahastuse osakaal peab olema vähemalt 1,5% SKPst ning pikaajaliselt kokku lepitud. Ebastabiilne ja alarahastatud süsteem ei võimalda hoida õppekvaliteeti ega tagada tööturu vajadustele vastavat ettevalmistust.

Otsused, mis loovad mõju:

  • Loome pikaajaliselt jätkusuutliku ja tasakaalustatud kõrghariduse rahastusmudeli.
  • Tagame kõrghariduskulude osakaalu vähemalt 1,5% SKPst.
  • Suurendame rakenduskõrghariduse osakaalu kõrgharidussüsteemis, et vastata tööturu vajadustele ja toetada  strateegia «Eesti 2035» eesmärki kasvatada 25–34-aastaste kõrgharidusega inimeste osakaalu 45 protsendini.
  • Tagame täiskasvanud õppijatele kättesaadavad õpivõimalused, eriti tööjõuprognooside kohaselt kriitilistes valdkondades.

3.  Rakenduskõrgkoolide  teadus-, arendus- ja loometööd tuleb süsteemselt toetada. Teadus- ja arendustegevuse rahastus peab olema stabiilne ning soodustama lahendusi, mis loovad väärtust töömaailmale, avalikele teenustele ja riigi toimepidevusele. Eesti vajab rakendatavaid  teadmisi, mis aitavad otseselt (p)arendada tooteid ja teenuseid, tõsta tootlikkust ning tugevdada riigi toimepidevust.

Otsused, mis loovad mõju:

  • Loome stabiilsed ja jätkusuutlikud rahastamisvõimalused rakenduskõrgkoolide teadus-, arendus- ja loometegevuse toetamiseks, olenemata haldusalast ja omandivormist.
  • Loome rakenduskõrgkoolide plokkrahastuses selgelt eristatud teadus- ja arendustegevuse komponendi, mis tagab nende panuse majandusse, ühiskonda ja kultuuri.
  • Toetame rakenduskõrgkoolides uute magistriõppekavade avamist ja rakendusliku doktoriõppe võimekuse loomist, et vastata tööturu vajadustele ja valmistada ette tööturul vajalikke tippspetsialiste.
  • Tagame rakenduskõrgkoolide esindatuse Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni poliitika nõukogus.
  • Toetame ja hindame rakenduskõrghariduse teadus- ja arendustegevust selle järgi, milline on praktiline väärtusloome ettevõtetele, avalikule sektorile, julgeolekule ja regionaalsele arengule.

4. Rahvusvahelistumine peab toetama Eesti talendivajadust. Kõrghariduse rahvusvahelistumist tuleb käsitleda teadliku talendipoliitikana, mis seob rahvusvahelised õppijad Eesti tööjõuvajaduse ja karjäärivõimalustega ning tugevdab teadus- ja arendustegevuse võimekust. Eesti konkurentsivõime sõltub sellest, kas suudame  tuua siia ja hoida siin inimesi, kelle teadmisi ja oskusi on prioriteetsetes  ja elutähtsates valdkondades vaja.

Otsused, mis loovad mõju:

  • Seome rahvusvahelistumise ja talendipoliitika tööjõuvajaduse prognoosidega prioriteetsetes valdkondades, tagades majanduse ja ühiskonna jaoks vajaliku eksperttööjõu.
  • Kujundame  Eesti kõrghariduse pikaajalise rahvusvahelistumise ja talendistrateegia, et oleksime välistalentidele avatud ja atraktiivne sihtriik.

5. Elukestev õpe tuleb muuta reaalselt kättesaadavaks. Täiskasvanutele tuleb tagada paindlikud täiendus- ja ümberõppevõimalused koos selge rahastusmudeliga. Tööjõupuudust ei saa leevendada ainult noorte arvelt, vaid muutuva tööjõuvajadusega majanduses on vaja tuua õppesse ja ümberõppesse ka täiskasvanud õppijad ning pakkuda neile senisest suuremat võimalust rakenduslikuks magistriõppeks.

Otsused, mis loovad mõju:

  • Toetame elukestvat õpet ning kohtleme täiskasvanud õppijaid võrdselt kutse- ja kõrghariduses.
  • Väärtustame kõrghariduse regionaalset mõju ja toetame töö- ja kogukonnapõhist õpet koostöös tööandjatega.
  • Arvestame rahastusmudelis praktika- ja juhendamiskuludega, et tagada kvaliteetsed ja teostatavad õpiteed.

Valdkondlikud  soovitused

1. Tervishoiuvaldkonnas tuleb õppekohtade maht siduda tööjõuvajaduse prognoosidega (OSKA) ning tagada töökohapõhise õppe jätkusuutlik rahastus. Rakenduslikku tervishoiukõrgharidust pakutakse Tallinnas ja Tartus ning koostöös tervishoiuasutustega üle Eesti, panustades tervishoiuspetsialistide koolitamisesse ka väljaspool tõmbekeskusi, sh hooldustöötajate kutsehariduse kaudu. Arvestades tervishoiu arengusuundi ja rahvastiku vananemise trendi, on hinnanguliselt aastal 2033 vaja umbes 1500 töötavat õde rohkem kui praegu.

Miks? Tervishoiuteenuste toimepidevus sõltub otseselt sellest, kas Eestis suudetakse koolitada piisavalt vajalikke spetsialiste ning tagada neile kvaliteetne praktiline ettevalmistus.

Tervishoiukõrghariduse peamised vajadused on:

  • Rakendada OSKA uuringute tulemusi vajalike tervishoiutöötajate koolitamisel kutse-ja kõrghariduses.
  • Töötada välja praktikate rahastamise jätkusuutlik mudel.
  • Luua selgus, kuidas ja millistel alustel toimub koostöö kutseõppeasutustega kutsehariduse reformi rakendamisel.

2. Julgeoleku, kriisijuhtimise ja elanikkonnakaitse rakenduskõrgharidust tuleb käsitleda strateegilise riigikaitse ja toimepidevuse investeeringuna. Riik peab tagama nende valdkondade õppe ja rakendusuuringute stabiilse arendamise ning käsitlema inimeste ettevalmistamist strateegilise võimearendusena. Eestis on üle 2200 avaliku sektori asutuse ja üle 400 elutähtsa teenuse osutaja, kus töötab kokku umbes 45 000 kriisirolliga inimest. Neist ligikaudu 5000 täidavad kriisijuhtimise, elanikkonnakaitse, hädaolukordade lahendamise ja toimepidevuse tagamise seisukohalt kriitilisi ülesandeid. Julgeolekuolukorra halvenemine Euroopas, hübriidohtude kasv, ulatuslike kriiside sagenemine ning kasvavad ootused elanikkonnakaitsele suurendavad vajadust süsteemselt ette valmistatud spetsialistide järele nii avalikus sektoris kui elutähtsate teenuste osutajate juures.

Miks? Eesti kriisivalmidus ei sõltu ainult varustusest, taristust  ja plaanidest, vaid eelkõige inimestest, kellel on vajalikud juhtimis-, koostöö- ja kriisijuhtimispädevused. Riigi võime reageerida sõjalistele ja mittesõjalistele kriisidele sõltub sellest, kas Eestis on piisavalt kõrgelt kvalifitseeritud kriisijuhte, sisejulgeoleku spetsialiste ja elanikkonnakaitse eksperte.

Julgeolekuvaldkonna kõrghariduse tugevdamiseks tuleb:

  • Käsitleda kriisijuhtimise ja elanikkonnakaitse pädevuste arendamist ja valdkonna spetsialistide koolitamist järjepideva julgeolekuinvesteeringuna  ja osana pikaajalisest kaitsevõimest.
  • Tagada, et julgeoleku erialade vastuvõttu käsitletakse lähtuvalt valdkonna tööjõuvajaduse prognoosidest ja riigi kriisivalmiduse eesmärkidest.
  • Luua sisekaitsevaldkonna hariduse rahastamiseks pikaajaline rahastusmudel, mis arvestab praktilise väljaõppe, simulatsioonikeskkondade, erivarustuse ja kõrgendatud julgeolekunõuetega seotud kulusid.
  • Tagada julgeoleku- ja kriisivaldkonna rakendusuuringutele pikaajaline rahastus, sealhulgas hübriidohtude, elanikkonnakaitse, kriisitehnoloogiate ja autonoomsete süsteemide arendamise valdkonnas.
  • Tugevdada avaliku sektori, kohalike omavalitsuste, elutähtsate teenuste osutajate ja kõrgkoolide koostööd kriisijuhtimise ning elanikkonnakaitse kompetentside arendamisel.

3. Lennunduse, inseneeria ja tehnika valdkonda tuleb käsitleda Eesti majanduse, tehnoloogilise arengu ja kaitsevõime strateegilise alusena. Selleks tuleb toetada lennundustehnoloogiate, autonoomsete süsteemide, droonitehnoloogiate ning side-, seire- ja navigatsioonilahenduste arendamist ja õpet.

Miks? Rakenduskõrgharidus loob praktilise insenertehnilise võimekuse, mida Eesti vajab nii tööstuses, lennunduses, taristu arendamisel, riigikaitses kui ka kriisikindluse tagamisel. Eestis on hinnanguliselt puudu umbes tuhatkond inseneri.

Inseneride ja tippspetsialistide järelkasvu tagamiseks tuleb:

  • Tugevdada riigi ja kõrgkoolide koostööd inseneeria spetsialistide ettevalmistamisel tööstuse, kaitse- ja julgeolekuvaldkonna vajadusteks.
  • Toetada praktilist ja rakenduslikku tehnikaõpet, mis valmistab ette spetsialiste lennuohutuse, õhuruumi haldamise ja autonoomsete süsteemide valdkonnas.
  • Siduda õhuruumi seire ja droonitehnoloogiate arendamine riigikaitse, sisejulgeoleku ja kriisivalmiduse strateegiatega.

4.  Loomevaldkonna rakenduskõrgharidust tuleb käsitleda Eesti kultuurilise kestlikkuse, majandusliku konkurentsivõime ja psühholoogilise kaitsevõime seisukohalt strateegilise valdkonnana. Rahastamises ja kvaliteedihindamises tuleb arvestada loomekõrgkoolide teadus-, arendus- ja loometöö eripära ning toetada loovust, kriitilist mõtlemist ja disainmõtlemist kui tulevikuoskusi.

Miks? Loomevaldkond toetab ühtaegu identiteeti, ühiskondlikku sidusust, innovatsiooni ja lisandväärtuse loomist ning selle mõju ulatub kogu majandusse ja ühiskonda.

Loomehariduse tunnustamiseks ja toetamiseks on vajalik:

  • Loomekõrgkoolide teadus-, arendus- ja loometöö hindamist ja rahastamist, mis arvestab loovuurimuste ja praktiliste väljundite mõju.
  • Tehisaru areng ja OSKA prognoosid toovad esile vajaduse nn oskuste renessansi  järele, kus loovus, kriitiline mõtlemine ja disainmõtlemine muutuvad keskseteks pädevusteks.

5. Kõrgkoole tuleb kohelda võrdselt sõltumata omandivormist. Riiklik tegevustoetus ja osalemine strateegiliste eesmärkide täitmises peavad põhinema kvaliteedil, tulemustel ja ühiskondlikul mõjul, mitte sellel, kas kõrgkool on avalik-õiguslik, riiklik või eraomandis. Rakenduslik erakõrgharidus on Eesti kõrgharidussüsteemi oluline osa, aidates suurendada kõrghariduse kättesaadavust, mitmekesisust ja paindlikkust ning toetades riigi eesmärke kõrgharitud elanikkonna osakaalu kasvatamisel, tööjõuvajaduse katmisel ja majanduse konkurentsivõime tugevdamisel.

Miks? Eesti ei saa lubada, et osa olemasolevast kõrgharidusvõimekusest jääb kasutamata pelgalt omandivormi tõttu olukorras, kus tööjõuvajadus kasvab ja konkurents talentide pärast suureneb.

Erakõrghariduse väärtustamiseks on vajalik:

  • Kõrgkoolide omandivormi alusel eristamisest loobumine riiklike strateegiliste eesmärkide (kõrgharitud elanikkonna osakaal, tööjõu vajaduse katmine, majanduse konkurentsivõime) saavutamiseks.
  • Riikliku tegevustoetuse viimine tulemuspõhisele loogikale ning kättesaadavaks tegemine kõigile akrediteeritud turuosalistele sõltumata omandivormist. Rahastuse peavad määrama kvaliteet ja tulemused, mitte omandivorm.

Rakenduskõrgkoolides algas uute tudengite vastuvõtt 

Rakenduskõrgkoolid üle Eesti avasid või on kohe avamas vastuvõtu järgmiseks õppeaastaks. Õppima oodatakse tuhandeid tulevasi tööturul nõutud spetsialiste nii inseneeria, tervishoiu, lennunduse, kunstide, sisejulgeoleku ja riigikaitse kui ka ettevõtluse valdkondadesse.

“Rakenduskõrgkoolide tugevus on praktiline õpe, tihe koostöö tööandjatega ja võimalus omandada kõrgharidus valdkondades, kus spetsialistide vajadus on Eestis püsivalt suur. Rakenduskõrgharidus pakub võimalust puutuda erialase tööga tihedalt kokku juba õpingute ajal,” ütles Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu (RKRN) esimees Piret Viirpalu, Kõrgema Kunstikooli Pallas rektor. 

Tallinna Tehnikakõrgkoolis algas vastuvõtt juba aprillis ning esimeste nädalatega laekus üle tuhande avalduse. Kõrgkool pakub õppimisvõimalusi 18 õppekaval, mille valdkonnad ulatuvad inseneeriast ja tehnikast logistika ning heaoluni. Kõige rohkem võetakse üliõpilasi vastu tehnika, tootmise ja ehituse valdkonda. Uuest õppeaastast saab robotitehnika õppekaval õppida ka sessioonõppes, samuti avatakse päevaõppe võimalus sotsiaaltöö ning uuenduskuuri läbinud äriarenduse ja -juhtimise õppekavadel.

Tartu Tervishoiu Kõrgkool võtab suvisel vastuvõtul rakenduskõrgharidusse vastu 288 uut üliõpilast. Suurim vastuvõtt on õenduse erialal, millele järgnevad bioanalüütiku ja radioloogiatehniku õppekavad. Samuti on Tartus võimalik õppida rakenduslikel õppekavadel ämmaemandaks, füsioterapeudiks ja tervisekaitse spetsialistiks. 

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool kavandab rakenduskõrgharidusõppesse 583 õppekohta, neist suurim vastuvõtt toimub õe õppekaval, kuhu võetakse üliõpilasi vastu 450. Lisaks saab omandada optometristi, farmatseudi, hambatehniku, terviseedendaja, tegevusterapeudi ja ämmemanda eriala. Sügisel avatakse terviseteaduse magistriõppe raames uus erialamoodul „Vaimse tervise ämmaemandus viljakustervise valdkonnas“, mis on suunatud ainult ämmaemandatele. 

Kaitseväe Akadeemia võtab maa-, mere- ja õhuväe õppekavadele vastu kokku 200 uut kadetti. Õpingute lõpetamisel saadakse bakalaureusekraad sõjateaduses ning nooremleitnandi auaste. Kadettidele on tagatud igakuine palk alates 1150 eurost, tasuta elamiskoht Tartu kesklinnas asuvas akadeemia ühiselamus ning arsti- ja hambaravi. 

Sisekaitseakadeemiasse võetakse rakenduskõrgharidusõppesse vastu 295 uut üliõpilast ja kadetti, neist 240 avalikul konkursil ja 55 ametkondlikul konkursil. Kõige rohkem õppekohti on politseiteenistuse õppekaval, kus avalikul konkursil on 130 ja ametkondlikul konkursil 55 õppekohta. Sisekaitseakadeemia koolitab sisejulgeoleku valdkonna spetsialiste politseiteenistuse, korrektsiooni, päästeteenistuse ning tolli ja maksunduse valdkonnas. 

Eesti Lennuakadeemias toimub vastuvõtt neljal rakenduskõrgharidusõppe õppekaval: lennundustehnika, lennunduskorraldus, lennuliiklusteenused ja õhusõiduki juhtimine. Lennuakadeemia plaanib vastu võtta vähemalt 63 uut üliõpilast, neist üle poole lennundustehnika õppekavale. Lennundustehnika on kasvulava tulevastele inseneridele, kes panustavad nii lennunduse info- ja telekommunikatsiooni kui õhusõiduki ehituse ning hoolduse valdkonda.

Kõrgem Kunstikoolis Pallas, Eesti ainuke rakenduslik kunstikõrgkool, võtab käesoleval aastal vastu 80 uut üliõpilast. Pallases saab õppida kaheksal loomeerialal: fotograafia, konserveerimine ja restaureerimine, maal, meedia- ja reklaamidisain, nahktoote disain ja tehnoloogia, sisustustoote disain, skulptuur ning tekstiil. Kõrgkool ühendab õppetöös loovuse, praktilised oskused ja erialase ettevalmistuse, pakkudes tugevat vundamenti tulevaseks karjääriks. 

Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor ootab äri, IKT ja kunstide õppekavadele ligi 400 uut üliõpilast. Suurim õppekohtade arv on ärijuhtimise õppekaval, sealhulgas finantsjuhtimise, turunduse, ettevõtte juhtimise ja talendijuhtimise erialadel. Õppimisvõimaluste seas on ka andmepõhine äri ja analüütika, visuaalse kommunikatsiooni disain, digitoote disain ja arendus ning TI-põhised tarkvaratehnoloogiad ja ettevõtlus.

Rakenduskõrghariduse üks peamisi tugevusi on tihe seos ettevõtetega. Rakenduskõrgharidus on bakalaureuseõppega võrdsustatud, aga seda iseloomustab suurem praktilise õppe osakaal. Õpingute ajal saavad üliõpilased varakult kokkupuute erialase tööga ning praktika moodustab õppekavast vähemalt 15 protsenti. 

Õppetöösse on sageli kaasatud oma valdkonna spetsialistid ja praktikud, kes aitavad siduda teoreetilised teadmised eriala tegelikkusega töömaailmas. Rakenduskõrgharidusõppe lõpetaja omandab bakalaureusekraadi ning oskused ja pädevused valitud erialal töötamiseks. Samuti annab see võimaluse jätkata õpinguid magistriõppes. 

Avalduste esitamise tähtajad erinevad kõrgkooliti. Rakenduskõrgkoolide vastuvõtuinfo on kättesaadav kõrgkoolide kodulehtedel, veebilehel rakenduskorgharidus.ee ja sisseastumisavalduste infosüsteemis SAIS.

Rakenduskõrgkoolid tunnustavad parimaid lõputöid stipendiumiga

Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu kuulutab välja parima lõputöö stipendiumikonkursi, mille eesmärk on väärtustada rakendusuuringuid ning innustada üliõpilasi looma praktilisi ja uuenduslikke lahendusi, mis aitavad kaasa ettevõtete, kogukondade ja ühiskonna arengule. Konkursiga tunnustatakse üliõpilasi, kes on oma lõputöödega saavutanud silmapaistvaid tulemusi.

Stipendiaadid valitakse välja iga RKRNi liikmeskõrgkooli sisekonkursi kaudu ning autoreid tunnustatakse stipendiumi ja aukirjaga kõrgkoolide lõpuaktustel. Rakenduskõrgharidust väärtustava stipendiumi suuruseks on 1000 eurot iga liikmeskõrgkooli kohta.

Stipendiumi statuudiga saab tutvuda siin:
www.rkrn.ee/stipendiumistatuut

Päikesepaneelid, vaimne tervis ja tehisaru tõid õpilastele RKRNi eriauhinna

Õpilaste teadustööde riiklikul konkursil pälvisid Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu (RKRN) eriauhinna kolme uurimistöö autorid: Tanel Üprus, Karel Kriisa ja Nora Johanna Piir. Kõiki eriauhinna saajaid premeeriti 600 euroga.

„Tunnustatud tööd näitavad, et noored oskavad ühendada aktuaalsed teemad, tugeva analüüsi ja praktilise vaate. See annab neile töödele väärtuse, mis ulatub konkursist palju kaugemale,“ märkis hindamiskomisjoni liige, Kõrgema Kunstikooli Pallas rektor ning RKRNi esimees Piret Viirpalu.

Tanel Üprus Tallinna Reaalkoolist pälvis RKRNi eriauhinna uurimistööga „Päikesepaneelide tootlikkuse ja tulususe sõltuvus ilmastikutingimustest Harjumaa väiketootja näitel perioodil 06.07.2024–28.02.2025” (juhendaja Reivo Maasik). Uurimus annab realistliku hinnangu päikesepaneelide tootlikkusele ja tasuvusele Eesti tingimustes ning pakub väärtuslikku sisendit nii väiketootjatele kui ka otsustajatele ning laiemalt taastuvenergia lahenduste arendamisele. Töö tugevustena tõsteti esile tugevat teoreetilist alust, mahukat andmeanalüüsi ning küpset teaduslikku lähenemist.

Nora Johanna Piir Tartu Jaan Poska Gümnaasiumist sai eriauhinna uurimistöö eest „Noorte vaimne heaolu erinevates peremudelites“ (juhendajad Maarja Leola ja Elo Madissoon). Komisjoni hinnangul on tegemist ühiskondlikult olulise ja tugevalt teostatud tööga, mis käsitleb noorte heaolu muutuvas ühiskonnas. Empiiriline osa tugineb enam kui 400 noore vastustele ning näitab veenvalt, et noorte heaolu sõltub eelkõige peresuhete kvaliteedist. Tööd hinnati sisuka, usaldusväärse ja praktilise väärtusega uurimusena, mis pakub olulist teadmist nii spetsialistidele kui ka laiemale avalikkusele.

Eriauhinna pälvis ka Karel Kriisa, kes uuris oma töös tehisaru mõju õpetamisele. Tema uurimistöö „Generatiivse tehisintellekti mõju õpetamisele Rae Gümnaasiumi näitel“ (juhendaja Kristi Pallum) analüüsib oma kooli TI-Hüppe programmi ning annab tööle konkreetse ja elulise raamistiku. Uurimus aitab avada tehisintellekti rakendamise võimalusi ja kitsaskohti koolikeskkonnas ning pakub väärtuslikku sisendit haridusasutuste arendustegevusse ja tehisintellekti teadlikumasse kasutamisse.

Komisjon tõstis kokkuvõttes esile tänavuste konkursitööde väga kõrget taset ning noorte uurijate võimet käsitleda ühiskondlikult olulisi ja ajakohaseid teemasid sisukalt, analüütiliselt ja tõenduspõhiselt. Hindajate sõnul paistsid mitmed tööd silma ka selge praktilise väärtuse poolest, pakkudes ideid ja teadmisi, mida on võimalik rakendada nii hariduses, ühiskondlikes aruteludes kui ka otsustusprotsessides laiemalt.

Eesti Teadusagentuuri korraldatud Õpilaste Teadusfestival on igakevadine suursündmus, kus tunnustatakse õpilaste teadustööde riiklikul konkursil osalenud silmapaistvaid töid. RKRN andis teadusfestivalil juba viiendat aastat järjest välja eriauhinna, et tõsta esile loovaid ja rakendusliku suunitlusega uurimistöid, millel on laiem väärtus nii ettevõtluses kui ka ühiskonnas.

Võitjate autasustamine toimus 23. aprillil AHHAA teaduskeskuses, kus RKRNi nimel andis tunnustused üle Eesti Lennuakadeemia rektor Koit Kaskel.

Foto autor: Sven Začek

Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu pöördumine Riigikogu liikmete ja Vabariigi Valitsuse poole

Eesti kõrgharidussüsteem ei ole praeguse korralduse juures valmis olukorraks, kus aastatel 2027–2029 jõuab kõrgharidusse tavapärasest oluliselt suurem arv keskhariduse lõpetajaid – hinnanguliselt ligikaudu 1000 õppijat aastas enam. 

Kõrgkoolidel puudub täna selgus ja veendumus, millistel alustel ja millises mahus on võimalik alates 2026/2027. õppeaastast vastuvõttu kavandada ning millised on rahastuspõhimõtted. Selguseta ei ole võimalik teha vastutustundlikke ja õigeaegseid otsuseid vastuvõtumahtude, õppekavade, personali ega muu õppe korraldamisega seonduva kohta, et kõrgharidussüsteem oleks suure põlvkonna tulekuks valmis. 

Otsused õppekohtade mahtude ja rahastamismudeli osas tuleb teha viivitamatult, neid ei saa enam edasi lükata. Vastasel juhul võtame riski, et riik ei suuda juba 2027. aastal tagada keskhariduse lõpetajatele nende õigust ja ligipääsu kõrgharidusele. 

Eesti tööturu seire- ja prognoosisüsteemi OSKA üldprognoosi järgi vajab Eesti tööturg lähiaastatel igal aastal ligikaudu 18 000 uut töötajat, neist 9500 kõrgharidussüsteemist. Lähiaastate vastuvõtu kavandamine ei puuduta üksnes õppijate koguarvu, vaid ka seda, millistes valdkondades tuleb õppimisvõimalusi suurendada, et vastata tööturu kriitilistele vajadustele.

Selleks, et viia lähiaastate demograafiline olukord, tööjõuvajadus ja kõrgharidussüsteemi areng omavahel kooskõlla, teeme rakenduskõrgkoolide rektoritena järgmised ettepanekud:

  • Leppida viivitamatult kokku, millistes valdkondades on põhjendatud õppimisvõimaluste laiendamine juba 2026/2027. õppeaasta vastuvõtu vaates, arvestades tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoose ning kõrgkoolide tegelikku valmisolekut neid muudatusi ellu viia.
  • Kujundada kõrgkoolidele piisavalt selge ja rakendatav raamistik aastateks 2027–2029, et oleks võimalik kavandada vastuvõttu, õppekavasid, personali ja tugisüsteeme viisil, mis on kooskõlas nii kvaliteedinõuete kui ka riigi strateegiliste prioriteetidega.
  • Arvestada kõrghariduse rahastamismudelis terviklikult nii õppimisvõimaluste mahtu, valdkondlikku tööjõuvajadust ning õppe tegelikke kulusid, võttes seejuures arvesse ka rakenduskõrghariduse eripära ja sellega kaasnevaid praktikakorralduse, juhendamise ning erialase taristu vajadusi.

Rakenduskõrgkoolide rektoritena soovime rõhutada, et kõrghariduse ees seisvad väljakutsed ei piirdu üksnes õppekohtade arvu ega rahastuse kogumahuga. Keskne küsimus on, kas Eesti kõrgharidussüsteemi korraldus võimaldab samaaegselt vastata demograafilistele muutustele, tööturu vajadustele ning tagada õppe kõrge kvaliteet. Seda järgmistel põhjustel:

  • Kõrgkoolide vastuvõtu kavandamine toimub kindla töötsükli alusel ning on tihedalt seotud õppekavade mahu planeerimise, õppejõudude ja juhendajate värbamise, praktikakorralduse, erialase taristu ning õpikeskkonna kasutusega. Seetõttu eeldavad sisulised muudatused vastuvõtumahtudes piisavat ajavaru ja varajast selgust selle kohta, millistel alustel ning millises mahus on võimalik vastuvõttu ette valmistada. 
  • Valdkondades, kus spetsialistide järelkasvu puudujääk on kõige teravam, ei saa õppimisvõimaluste laiendamist käsitleda pelgalt poliitilise eesmärgi või deklaratiivse soovina. Rakenduskõrghariduses seab õppe kvaliteedile selged piirid praktikakohtade kättesaadavus, juhendamisvõimekus, erialane taristu ning sisuline koostöö tööandjatega. Seetõttu eeldab vastuvõtumahtude suurendamine nendes valdkondades läbimõeldud ja piisava ajavaruga planeerimist ning vastavate ressursside tagamist. 2024/2025. õppeaastal õppis Eestis kokku 45 450 üliõpilast, neist 11 474 rakenduskõrgharidusõppes.
  • Koalitsioonileppes on sõnastatud eesmärk kasvatada rakendusliku suunaga kõrghariduse mahtu 40%-ni, suurendada õpet inseneeria, IT, küberturvalisuse, tehisaru ning tervise- ja sotsiaalvaldkonnas. Samuti tõsta inimeste kriisiteadlikkust ja -valmidust. Selleks aga tuleb kriisirolle kandvatele töötajatele tagada vajalik haridus. Nende eesmärkide elluviimine eeldab, et kõrgkoolidel on võimalik riigipoolsed suunised õigeaegselt ja realistlikult üle kanda vastuvõtumahtude planeerimisse, õppekorraldusse, uute õppekavade loomisse ning muude vajalike ressursside tagamisse. Varajase selguseta ja süsteemse toetuseta jäävad ka hästi sõnastatud poliitilised eesmärgid praktikas raskesti teostatavaks.

Tulevane õppija vajab juba täna selget ja usaldusväärset teadmist, millised on tema võimalused haridusteed jätkata ja millist tuge riik selleks pakub. Sama selgust vajavad ka rakenduskõrgkoolid, et kavandada oma tegevust vastutustundlikult, tagada õppe kvaliteet ning vastata tööturu ootustele. Selleks on hädavajalik sisukas ja tulevikku vaatav otsustusprotsess ning kõrgkoolide tihe koostöö Vabariigi Valitsuse ja Riigikogu liikmetega. 

Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu:

Piret Viirpalu, RKRNi esimees, Kõrgema Kunstikooli Pallas rektor

Ulla Preeden, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektor

Ülle Ernits, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli rektor 

Koit Kaskel, Eesti Lennuakadeemia rektor

Martti Kiisa, Tallinna Tehnikakõrgkooli rektor

Kuno Tammearu, Sisekaitseakadeemia rektor

Andrus Pedai, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor rektor

RKRNi 2025. aastat iseloomustasid koostöö, aktiivne roll kõrghariduspoliitika kujundamises ja rahvusvaheline nähtavus

Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu (RKRN) jaoks oli 2025. aasta sisukas ja koostöine. Aasta jooksul keskenduti rakenduskõrghariduse ühishuvide esindamisele ja liikmeskõrgkoolide koostöö tugevdamisele ning panustati aktiivselt Eesti ja Euroopa kõrghariduspoliitika kujundamisse.

Regulaarsed RKRNi istungid ja kohtumised pakkusid võimaluse arutada olulisi teemasid – alates kõrghariduse rahastamisest ja kvaliteedist kuni rahvusvahelistumise ning rakenduskõrgkoolide rollini tööturul ja ühiskonnas laiemalt. Olulisel kohal oli dialoog Riigikogu fraktsioonide, ministeeriumite, tööandjate ning teiste haridus- ja teaduspartneritega.

Liikmeskõrgkoolide sisulist koostööd kandsid edasi ka RKRNi töörühmad, kelle kaudu tehti tihedat koostööd õppe, kvaliteedi, arendustegevuse, rahvusvahelistumise, raamatukogude ja kutsehariduse valdkondades. Töörühmade töö aitas hoida ühist vaadet ning toetada rakenduskõrgkoolide arengut erinevates suundades.

Rahvusvahelisel tasandil oli 2025. aasta märgiline. Osaleti aktiivselt Euroopa rakenduskõrgkoole ühendava assotsiatsiooni EURASHE tegevustes ning RKRNi esindaja valiti EURASHE asepresidendiks. See tugevdas Eesti rakenduskõrgkoolide häält Euroopa kõrgharidusruumis ning suurendas Eesti rakenduskõrgkoolide rolli rahvusvahelise kõrghariduspoliitika kujundamises.

Oluliseks sündmuseks oli Eesti rakenduskõrgkoolide rektorite ja hariduse eestvedajate õppevisiit Kanadasse, et koguda kogemusi ning luua koostöösuhteid kohalike kõrgkoolide, riiklike institutsioonide ja Eesti kogukondadega ning tutvuda Kanada kõrgharidussüsteemiga.

Aasta jooksul korraldati mitmeid sündmusi, mis tõid kokku kõrgkoolide, tööandjate ning poliitikakujundajate esindajad. Kõrghariduse tuleviku haridusfoorumil arutleti Eesti kõrghariduse rolli ja suuna üle kiiresti muutuvas tööjõu- ja rahvastikuolukorras. Rakenduskõrgkoolide visioonipäev „Tulevikukindel õppejõud“ keskendus aga rakenduskõrgkoolide õppejõu mitmekesisele rollile, õpetamise kvaliteedile ja  kõrghariduse tulevikusuundadele.

Stipendiumikonkursside kaudu tunnustati rakenduskõrgkoolide parimaid lõputöid ning rakendusliku suunitlusega uurimusi, tuues esile praktiliste ja ühiskonda väärtust loovate lahenduste tähtsust.

Põhjalikuma ülevaate tegevustest ja kohtumistest leiab RKRNi 2025. aasta tegevusaruandest.