Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu saatis erakondadele ettepanekud kõrghariduspoliitika kujundamiseks, rõhutades vajadust siduda kõrghariduspoliitika senisest tugevamalt Eesti tööjõuvajaduse, majanduse konkurentsivõime ja riigi toimepidevusega.

Ettepanekutes tuuakse esile, et lähiaastatel tehtavad otsused mõjutavad otseselt Eesti suutlikkust valmistada ette spetsialiste tervishoiu, tehnika ja tootmise, julgeoleku ning teiste riigi toimimiseks kriitiliste valdkondade jaoks. RKRN peab oluliseks, et rakenduskõrgharidus oleks riiklik prioriteet ning selle rahastamine pikaajaliselt jätkusuutlik.

Muuhulgas teeb RKRN ettepaneku siduda õppekohtade maht tööjõuvajaduse prognoosidega, suurendada kõrghariduse rahastust vähemalt 1,5%-ni SKPst, toetada rakenduskõrgkoolide teadus- ja arendustegevust ning tagada täiskasvanutele paindlikud ümber- ja täiendusõppe võimalused.

Täismahus ettepanekutega saab tutvuda käesolevas uudises.

Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu ettepanekud erakondadele

Eesti järgmise kümnendi edu sõltub sellest, kas suudame tagada inimesed ja oskused nendes valdkondades, millest sõltub riigi toimimine, majanduse konkurentsivõime ja inimeste turvatunne. Tööjõuvajaduse prognoosid näitavad, et ilma muutusteta suureneb spetsialistide puudujääk; eriti tervishoiu, tehnika ja tootmise ning julgeolekuga seotud valdkondades.

Aastatel 2027–2030 jõuab kõrgharidusse tavapärasest oluliselt suurem arv keskhariduse lõpetajaid – ca 1000 õppijat aastas enam, kuid sellele järgneb demograafiline langus. Seetõttu on lähiaastate otsused määrava mõjuga kogu järgnevale kümnendile. Rakenduskõrgkoolid on valmis lisaõppekohti looma, kuid puudub selgus, millistel alustel ja millises mahus on võimalik alates 2027. aastast vastuvõttu kavandada ning millised on rahastuspõhimõtted. Samas ei piisa üksnes täiendavate õppekohtade rahastamisest – terviklikku ülevaatamist vajab kogu kõrghariduse rahastamismudel, eriti arvestades, et 2027. aastaks on riigieelarves kavandatud kõrghariduse rahastuse vähenemine.

Eesti ees seisab selge poliitikavalik, kas kujundame kõrgharidussüsteemi, mis toetab tööjõuvajadust, majanduse kasvu ja riigi toimepidevust või jätame kasutamata lähiaastate demograafilise võimaluse. Rakenduskõrgkoolid valmistavad ette spetsialiste  riigi jaoks olulistes valdkondades ja seetõttu peab rakenduskõrgharidus olema riiklik prioriteet ning selle tugevdamine investeering järgmise kümnendi kindlusesse.

1. Õppekohtade maht tuleb siduda Eesti kriitiliste vajadustega. Õppekohtade arv ja riiklik tellimus tuleb viia vastavusse tööjõuvajaduse prognoosidega, eriti tervishoiu, tehnika ja tootmise, julgeoleku ning teiste riigi toimimiseks kriitiliste valdkondade puhul. Vastasel juhul süveneb spetsialistide puudujääk ning nõrgeneb nii majanduse konkurentsivõime kui avalike teenuste toimepidevus.

Otsused, mis loovad mõju:

• Seome õppekohtade mahud OSKA tööjõuprognoosidega ning kasvatame vastuvõttu tervishoiu, tehnika, julgeoleku ja kriisijuhtimise valdkondades.
• Sõlmime aastateks 2027–2030 kokkuleppe vastuvõtumahtude ja rahastuse osas, et kõrgkoolidel oleks varajane selgus õppekavade, personali ja praktikavõrgustiku planeerimiseks.
• Tagame täiskasvanutele kättesaadavad täiendus- ja ümberõppevõimalused koos püsiva rahastusmudeliga, et muutuvates töö- ja kriisioludes omandada uusi oskuseid ning püsida tööturul kogu elukaare jooksul.

2. Kõrghariduse rahastus peab olema pikaajaliselt jätkusuutlik. Kõrghariduse rahastamist tuleb käsitleda riigi investeeringuna, mitte lühiajalise projektikuluna, ning rahastus peab arvestama õppe tegelikke kulusid. Kõrghariduse rahastuse osakaal peab olema vähemalt 1,5% SKPst ning pikaajaliselt kokku lepitud. Ebastabiilne ja alarahastatud süsteem ei võimalda hoida õppekvaliteeti ega tagada tööturu vajadustele vastavat ettevalmistust.

Otsused, mis loovad mõju:

• Loome pikaajaliselt jätkusuutliku ja tasakaalustatud kõrghariduse rahastusmudeli.
• Tagame kõrghariduskulude osakaalu vähemalt 1,5% SKPst.
• Suurendame rakenduskõrghariduse osakaalu kõrgharidussüsteemis, et vastata tööturu vajadustele ja toetada  strateegia «Eesti 2035» eesmärki kasvatada 25–34-aastaste kõrgharidusega inimeste osakaalu 45 protsendini.
• Tagame täiskasvanud õppijatele kättesaadavad õpivõimalused, eriti tööjõuprognooside kohaselt kriitilistes valdkondades.

3.  Rakenduskõrgkoolide  teadus-, arendus- ja loometööd tuleb süsteemselt toetada. Teadus- ja arendustegevuse rahastus peab olema stabiilne ning soodustama lahendusi, mis loovad väärtust töömaailmale, avalikele teenustele ja riigi toimepidevusele. Eesti vajab rakendatavaid  teadmisi, mis aitavad otseselt (p)arendada tooteid ja teenuseid, tõsta tootlikkust ning tugevdada riigi toimepidevust.

Otsused, mis loovad mõju:

• Loome stabiilsed ja jätkusuutlikud rahastamisvõimalused rakenduskõrgkoolide teadus-, arendus- ja loometegevuse toetamiseks, olenemata haldusalast ja omandivormist.
• Loome rakenduskõrgkoolide plokkrahastuses selgelt eristatud teadus- ja arendustegevuse komponendi, mis tagab nende panuse majandusse, ühiskonda ja kultuuri.
• Toetame rakenduskõrgkoolides uute magistriõppekavade avamist ja rakendusliku doktoriõppe võimekuse loomist, et vastata tööturu vajadustele ja valmistada ette tööturul vajalikke tippspetsialiste.
• Tagame rakenduskõrgkoolide esindatuse Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni poliitika nõukogus.
• Toetame ja hindame rakenduskõrghariduse teadus- ja arendustegevust selle järgi, milline on praktiline väärtusloome ettevõtetele, avalikule sektorile, julgeolekule ja regionaalsele arengule.

4. Rahvusvahelistumine peab toetama Eesti talendivajadust. Kõrghariduse rahvusvahelistumist tuleb käsitleda teadliku talendipoliitikana, mis seob rahvusvahelised õppijad Eesti tööjõuvajaduse ja karjäärivõimalustega ning tugevdab teadus- ja arendustegevuse võimekust. Eesti konkurentsivõime sõltub sellest, kas suudame  tuua siia ja hoida siin inimesi, kelle teadmisi ja oskusi on prioriteetsetes  ja elutähtsates valdkondades vaja.

Otsused, mis loovad mõju:

• Seome rahvusvahelistumise ja talendipoliitika tööjõuvajaduse prognoosidega prioriteetsetes valdkondades, tagades majanduse ja ühiskonna jaoks vajaliku eksperttööjõu.
• Kujundame  Eesti kõrghariduse pikaajalise rahvusvahelistumise ja talendistrateegia, et oleksime välistalentidele avatud ja atraktiivne sihtriik.

5. Elukestev õpe tuleb muuta reaalselt kättesaadavaks. Täiskasvanutele tuleb tagada paindlikud täiendus- ja ümberõppevõimalused koos selge rahastusmudeliga. Tööjõupuudust ei saa leevendada ainult noorte arvelt, vaid muutuva tööjõuvajadusega majanduses on vaja tuua õppesse ja ümberõppesse ka täiskasvanud õppijad ning pakkuda neile senisest suuremat võimalust rakenduslikuks magistriõppeks.

Otsused, mis loovad mõju:

• Toetame elukestvat õpet ning kohtleme täiskasvanud õppijaid võrdselt kutse- ja kõrghariduses.
• Väärtustame kõrghariduse regionaalset mõju ja toetame töö- ja kogukonnapõhist õpet koostöös tööandjatega.
• Arvestame rahastusmudelis praktika- ja juhendamiskuludega, et tagada kvaliteetsed ja teostatavad õpiteed.

Valdkondlikud  soovitused

1. Tervishoiuvaldkonnas tuleb õppekohtade maht siduda tööjõuvajaduse prognoosidega (OSKA) ning tagada töökohapõhise õppe jätkusuutlik rahastus. Rakenduslikku tervishoiukõrgharidust pakutakse Tallinnas ja Tartus ning koostöös tervishoiuasutustega üle Eesti, panustades tervishoiuspetsialistide koolitamisesse ka väljaspool tõmbekeskusi, sh hooldustöötajate kutsehariduse kaudu. Arvestades tervishoiu arengusuundi ja rahvastiku vananemise trendi, on hinnanguliselt aastal 2033 vaja umbes 1500 töötavat õde rohkem kui praegu.

Miks? Tervishoiuteenuste toimepidevus sõltub otseselt sellest, kas Eestis suudetakse koolitada piisavalt vajalikke spetsialiste ning tagada neile kvaliteetne praktiline ettevalmistus.

Tervishoiukõrghariduse peamised vajadused on:

• Rakendada OSKA uuringute tulemusi vajalike tervishoiutöötajate koolitamisel kutse-ja kõrghariduses.
• Töötada välja praktikate rahastamise jätkusuutlik mudel.
• Luua selgus, kuidas ja millistel alustel toimub koostöö kutseõppeasutustega kutsehariduse reformi rakendamisel.

2. Julgeoleku, kriisijuhtimise ja elanikkonnakaitse rakenduskõrgharidust tuleb käsitleda strateegilise riigikaitse ja toimepidevuse investeeringuna. Riik peab tagama nende valdkondade õppe ja rakendusuuringute stabiilse arendamise ning käsitlema inimeste ettevalmistamist strateegilise võimearendusena. Eestis on üle 2200 avaliku sektori asutuse ja üle 400 elutähtsa teenuse osutaja, kus töötab kokku umbes 45 000 kriisirolliga inimest. Neist ligikaudu 5000 täidavad kriisijuhtimise, elanikkonnakaitse, hädaolukordade lahendamise ja toimepidevuse tagamise seisukohalt kriitilisi ülesandeid. Julgeolekuolukorra halvenemine Euroopas, hübriidohtude kasv, ulatuslike kriiside sagenemine ning kasvavad ootused elanikkonnakaitsele suurendavad vajadust süsteemselt ette valmistatud spetsialistide järele nii avalikus sektoris kui elutähtsate teenuste osutajate juures.

Miks? Eesti kriisivalmidus ei sõltu ainult varustusest, taristust  ja plaanidest, vaid eelkõige inimestest, kellel on vajalikud juhtimis-, koostöö- ja kriisijuhtimispädevused. Riigi võime reageerida sõjalistele ja mittesõjalistele kriisidele sõltub sellest, kas Eestis on piisavalt kõrgelt kvalifitseeritud kriisijuhte, sisejulgeoleku spetsialiste ja elanikkonnakaitse eksperte.

Julgeolekuvaldkonna kõrghariduse tugevdamiseks tuleb:

• Käsitleda kriisijuhtimise ja elanikkonnakaitse pädevuste arendamist ja valdkonna spetsialistide koolitamist järjepideva julgeolekuinvesteeringuna  ja osana pikaajalisest kaitsevõimest.
• Tagada, et julgeoleku erialade vastuvõttu käsitletakse lähtuvalt valdkonna tööjõuvajaduse prognoosidest ja riigi kriisivalmiduse eesmärkidest.
• Luua sisekaitsevaldkonna hariduse rahastamiseks pikaajaline rahastusmudel, mis arvestab praktilise väljaõppe, simulatsioonikeskkondade, erivarustuse ja kõrgendatud julgeolekunõuetega seotud kulusid.
• Tagada julgeoleku- ja kriisivaldkonna rakendusuuringutele pikaajaline rahastus, sealhulgas hübriidohtude, elanikkonnakaitse, kriisitehnoloogiate ja autonoomsete süsteemide arendamise valdkonnas.
• Tugevdada avaliku sektori, kohalike omavalitsuste, elutähtsate teenuste osutajate ja kõrgkoolide koostööd kriisijuhtimise ning elanikkonnakaitse kompetentside arendamisel.

3. Lennunduse, inseneeria ja tehnika valdkonda tuleb käsitleda Eesti majanduse, tehnoloogilise arengu ja kaitsevõime strateegilise alusena. Selleks tuleb toetada lennundustehnoloogiate, autonoomsete süsteemide, droonitehnoloogiate ning side-, seire- ja navigatsioonilahenduste arendamist ja õpet.

Miks? Rakenduskõrgharidus loob praktilise insenertehnilise võimekuse, mida Eesti vajab nii tööstuses, lennunduses, taristu arendamisel, riigikaitses kui ka kriisikindluse tagamisel. Eestis on hinnanguliselt puudu umbes tuhatkond inseneri.

Inseneride ja tippspetsialistide järelkasvu tagamiseks tuleb:

• Tugevdada riigi ja kõrgkoolide koostööd inseneeria spetsialistide ettevalmistamisel tööstuse, kaitse- ja julgeolekuvaldkonna vajadusteks.
• Toetada praktilist ja rakenduslikku tehnikaõpet, mis valmistab ette spetsialiste lennuohutuse, õhuruumi haldamise ja autonoomsete süsteemide valdkonnas.
• Siduda õhuruumi seire ja droonitehnoloogiate arendamine riigikaitse, sisejulgeoleku ja kriisivalmiduse strateegiatega.

4.  Loomevaldkonna rakenduskõrgharidust tuleb käsitleda Eesti kultuurilise kestlikkuse, majandusliku konkurentsivõime ja psühholoogilise kaitsevõime seisukohalt strateegilise valdkonnana. Rahastamises ja kvaliteedihindamises tuleb arvestada loomekõrgkoolide teadus-, arendus- ja loometöö eripära ning toetada loovust, kriitilist mõtlemist ja disainmõtlemist kui tulevikuoskusi.

Miks? Loomevaldkond toetab ühtaegu identiteeti, ühiskondlikku sidusust, innovatsiooni ja lisandväärtuse loomist ning selle mõju ulatub kogu majandusse ja ühiskonda.

Loomehariduse tunnustamiseks ja toetamiseks on vajalik:

• Loomekõrgkoolide teadus-, arendus- ja loometöö hindamist ja rahastamist, mis arvestab loovuurimuste ja praktiliste väljundite mõju.
• Tehisaru areng ja OSKA prognoosid toovad esile vajaduse nn oskuste renessansi  järele, kus loovus, kriitiline mõtlemine ja disainmõtlemine muutuvad keskseteks pädevusteks.

5. Kõrgkoole tuleb kohelda võrdselt sõltumata omandivormist. Riiklik tegevustoetus ja osalemine strateegiliste eesmärkide täitmises peavad põhinema kvaliteedil, tulemustel ja ühiskondlikul mõjul, mitte sellel, kas kõrgkool on avalik-õiguslik, riiklik või eraomandis. Rakenduslik erakõrgharidus on Eesti kõrgharidussüsteemi oluline osa, aidates suurendada kõrghariduse kättesaadavust, mitmekesisust ja paindlikkust ning toetades riigi eesmärke kõrgharitud elanikkonna osakaalu kasvatamisel, tööjõuvajaduse katmisel ja majanduse konkurentsivõime tugevdamisel.

Miks? Eesti ei saa lubada, et osa olemasolevast kõrgharidusvõimekusest jääb kasutamata pelgalt omandivormi tõttu olukorras, kus tööjõuvajadus kasvab ja konkurents talentide pärast suureneb.

Erakõrghariduse väärtustamiseks on vajalik:

• Kõrgkoolide omandivormi alusel eristamisest loobumine riiklike strateegiliste eesmärkide (kõrgharitud elanikkonna osakaal, tööjõu vajaduse katmine, majanduse konkurentsivõime) saavutamiseks.
• Riikliku tegevustoetuse viimine tulemuspõhisele loogikale ning kättesaadavaks tegemine kõigile akrediteeritud turuosalistele sõltumata omandivormist. Rahastuse peavad määrama kvaliteet ja tulemused, mitte omandivorm.

Rakenduskõrgkoolid üle Eesti avasid või on kohe avamas vastuvõtu järgmiseks õppeaastaks. Õppima oodatakse tuhandeid tulevasi tööturul nõutud spetsialiste nii inseneeria, tervishoiu, lennunduse, kunstide, sisejulgeoleku ja riigikaitse kui ka ettevõtluse valdkondadesse.

“Rakenduskõrgkoolide tugevus on praktiline õpe, tihe koostöö tööandjatega ja võimalus omandada kõrgharidus valdkondades, kus spetsialistide vajadus on Eestis püsivalt suur. Rakenduskõrgharidus pakub võimalust puutuda erialase tööga tihedalt kokku juba õpingute ajal,” ütles Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu (RKRN) esimees Piret Viirpalu, Kõrgema Kunstikooli Pallas rektor. 

Tallinna Tehnikakõrgkoolis algas vastuvõtt juba aprillis ning esimeste nädalatega laekus üle tuhande avalduse. Kõrgkool pakub õppimisvõimalusi 18 õppekaval, mille valdkonnad ulatuvad inseneeriast ja tehnikast logistika ning heaoluni. Kõige rohkem võetakse üliõpilasi vastu tehnika, tootmise ja ehituse valdkonda. Uuest õppeaastast saab robotitehnika õppekaval õppida ka sessioonõppes, samuti avatakse päevaõppe võimalus sotsiaaltöö ning uuenduskuuri läbinud äriarenduse ja -juhtimise õppekavadel.

Tartu Tervishoiu Kõrgkool võtab suvisel vastuvõtul rakenduskõrgharidusse vastu 288 uut üliõpilast. Suurim vastuvõtt on õenduse erialal, millele järgnevad bioanalüütiku ja radioloogiatehniku õppekavad. Samuti on Tartus võimalik õppida rakenduslikel õppekavadel ämmaemandaks, füsioterapeudiks ja tervisekaitse spetsialistiks. 

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool kavandab rakenduskõrgharidusõppesse 583 õppekohta, neist suurim vastuvõtt toimub õe õppekaval, kuhu võetakse üliõpilasi vastu 450. Lisaks saab omandada optometristi, farmatseudi, hambatehniku, terviseedendaja, tegevusterapeudi ja ämmemanda eriala. Sügisel avatakse terviseteaduse magistriõppe raames uus erialamoodul „Vaimse tervise ämmaemandus viljakustervise valdkonnas“, mis on suunatud ainult ämmaemandatele. 

Kaitseväe Akadeemia võtab maa-, mere- ja õhuväe õppekavadele vastu kokku 200 uut kadetti. Õpingute lõpetamisel saadakse bakalaureusekraad sõjateaduses ning nooremleitnandi auaste. Kadettidele on tagatud igakuine palk alates 1150 eurost, tasuta elamiskoht Tartu kesklinnas asuvas akadeemia ühiselamus ning arsti- ja hambaravi. 

Sisekaitseakadeemiasse võetakse rakenduskõrgharidusõppesse vastu 295 uut üliõpilast ja kadetti, neist 240 avalikul konkursil ja 55 ametkondlikul konkursil. Kõige rohkem õppekohti on politseiteenistuse õppekaval, kus avalikul konkursil on 130 ja ametkondlikul konkursil 55 õppekohta. Sisekaitseakadeemia koolitab sisejulgeoleku valdkonna spetsialiste politseiteenistuse, korrektsiooni, päästeteenistuse ning tolli ja maksunduse valdkonnas. 

Eesti Lennuakadeemias toimub vastuvõtt neljal rakenduskõrgharidusõppe õppekaval: lennundustehnika, lennunduskorraldus, lennuliiklusteenused ja õhusõiduki juhtimine. Lennuakadeemia plaanib vastu võtta vähemalt 63 uut üliõpilast, neist üle poole lennundustehnika õppekavale. Lennundustehnika on kasvulava tulevastele inseneridele, kes panustavad nii lennunduse info- ja telekommunikatsiooni kui õhusõiduki ehituse ning hoolduse valdkonda.

Kõrgem Kunstikoolis Pallas, Eesti ainuke rakenduslik kunstikõrgkool, võtab käesoleval aastal vastu 80 uut üliõpilast. Pallases saab õppida kaheksal loomeerialal: fotograafia, konserveerimine ja restaureerimine, maal, meedia- ja reklaamidisain, nahktoote disain ja tehnoloogia, sisustustoote disain, skulptuur ning tekstiil. Kõrgkool ühendab õppetöös loovuse, praktilised oskused ja erialase ettevalmistuse, pakkudes tugevat vundamenti tulevaseks karjääriks. 

Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor ootab äri, IKT ja kunstide õppekavadele ligi 400 uut üliõpilast. Suurim õppekohtade arv on ärijuhtimise õppekaval, sealhulgas finantsjuhtimise, turunduse, ettevõtte juhtimise ja talendijuhtimise erialadel. Õppimisvõimaluste seas on ka andmepõhine äri ja analüütika, visuaalse kommunikatsiooni disain, digitoote disain ja arendus ning TI-põhised tarkvaratehnoloogiad ja ettevõtlus.

Rakenduskõrghariduse üks peamisi tugevusi on tihe seos ettevõtetega. Rakenduskõrgharidus on bakalaureuseõppega võrdsustatud, aga seda iseloomustab suurem praktilise õppe osakaal. Õpingute ajal saavad üliõpilased varakult kokkupuute erialase tööga ning praktika moodustab õppekavast vähemalt 15 protsenti. 

Õppetöösse on sageli kaasatud oma valdkonna spetsialistid ja praktikud, kes aitavad siduda teoreetilised teadmised eriala tegelikkusega töömaailmas. Rakenduskõrgharidusõppe lõpetaja omandab bakalaureusekraadi ning oskused ja pädevused valitud erialal töötamiseks. Samuti annab see võimaluse jätkata õpinguid magistriõppes. 

Avalduste esitamise tähtajad erinevad kõrgkooliti. Rakenduskõrgkoolide vastuvõtuinfo on kättesaadav kõrgkoolide kodulehtedel, veebilehel rakenduskorgharidus.ee ja sisseastumisavalduste infosüsteemis SAIS.

Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu kuulutab välja parima lõputöö stipendiumikonkursi, mille eesmärk on väärtustada rakendusuuringuid ning innustada üliõpilasi looma praktilisi ja uuenduslikke lahendusi, mis aitavad kaasa ettevõtete, kogukondade ja ühiskonna arengule. Konkursiga tunnustatakse üliõpilasi, kes on oma lõputöödega saavutanud silmapaistvaid tulemusi.

Stipendiaadid valitakse välja iga RKRNi liikmeskõrgkooli sisekonkursi kaudu ning autoreid tunnustatakse stipendiumi ja aukirjaga kõrgkoolide lõpuaktustel. Rakenduskõrgharidust väärtustava stipendiumi suuruseks on 1000 eurot iga liikmeskõrgkooli kohta.

Stipendiumi statuudiga saab tutvuda siin:
www.rkrn.ee/stipendiumistatuut

Õpilaste teadustööde riiklikul konkursil pälvisid Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu (RKRN) eriauhinna kolme uurimistöö autorid: Tanel Üprus, Karel Kriisa ja Nora Johanna Piir. Kõiki eriauhinna saajaid premeeriti 600 euroga.

„Tunnustatud tööd näitavad, et noored oskavad ühendada aktuaalsed teemad, tugeva analüüsi ja praktilise vaate. See annab neile töödele väärtuse, mis ulatub konkursist palju kaugemale,“ märkis hindamiskomisjoni liige, Kõrgema Kunstikooli Pallas rektor ning RKRNi esimees Piret Viirpalu.

Tanel Üprus Tallinna Reaalkoolist pälvis RKRNi eriauhinna uurimistööga „Päikesepaneelide tootlikkuse ja tulususe sõltuvus ilmastikutingimustest Harjumaa väiketootja näitel perioodil 06.07.2024–28.02.2025” (juhendaja Reivo Maasik). Uurimus annab realistliku hinnangu päikesepaneelide tootlikkusele ja tasuvusele Eesti tingimustes ning pakub väärtuslikku sisendit nii väiketootjatele kui ka otsustajatele ning laiemalt taastuvenergia lahenduste arendamisele. Töö tugevustena tõsteti esile tugevat teoreetilist alust, mahukat andmeanalüüsi ning küpset teaduslikku lähenemist.

Nora Johanna Piir Tartu Jaan Poska Gümnaasiumist sai eriauhinna uurimistöö eest „Noorte vaimne heaolu erinevates peremudelites“ (juhendajad Maarja Leola ja Elo Madissoon). Komisjoni hinnangul on tegemist ühiskondlikult olulise ja tugevalt teostatud tööga, mis käsitleb noorte heaolu muutuvas ühiskonnas. Empiiriline osa tugineb enam kui 400 noore vastustele ning näitab veenvalt, et noorte heaolu sõltub eelkõige peresuhete kvaliteedist. Tööd hinnati sisuka, usaldusväärse ja praktilise väärtusega uurimusena, mis pakub olulist teadmist nii spetsialistidele kui ka laiemale avalikkusele.

Eriauhinna pälvis ka Karel Kriisa, kes uuris oma töös tehisaru mõju õpetamisele. Tema uurimistöö „Generatiivse tehisintellekti mõju õpetamisele Rae Gümnaasiumi näitel“ (juhendaja Kristi Pallum) analüüsib oma kooli TI-Hüppe programmi ning annab tööle konkreetse ja elulise raamistiku. Uurimus aitab avada tehisintellekti rakendamise võimalusi ja kitsaskohti koolikeskkonnas ning pakub väärtuslikku sisendit haridusasutuste arendustegevusse ja tehisintellekti teadlikumasse kasutamisse.

Komisjon tõstis kokkuvõttes esile tänavuste konkursitööde väga kõrget taset ning noorte uurijate võimet käsitleda ühiskondlikult olulisi ja ajakohaseid teemasid sisukalt, analüütiliselt ja tõenduspõhiselt. Hindajate sõnul paistsid mitmed tööd silma ka selge praktilise väärtuse poolest, pakkudes ideid ja teadmisi, mida on võimalik rakendada nii hariduses, ühiskondlikes aruteludes kui ka otsustusprotsessides laiemalt.

Eesti Teadusagentuuri korraldatud Õpilaste Teadusfestival on igakevadine suursündmus, kus tunnustatakse õpilaste teadustööde riiklikul konkursil osalenud silmapaistvaid töid. RKRN andis teadusfestivalil juba viiendat aastat järjest välja eriauhinna, et tõsta esile loovaid ja rakendusliku suunitlusega uurimistöid, millel on laiem väärtus nii ettevõtluses kui ka ühiskonnas.

Võitjate autasustamine toimus 23. aprillil AHHAA teaduskeskuses, kus RKRNi nimel andis tunnustused üle Eesti Lennuakadeemia rektor Koit Kaskel.

Foto autor: Sven Začek

Eesti kõrgharidussüsteem ei ole praeguse korralduse juures valmis olukorraks, kus aastatel 2027–2029 jõuab kõrgharidusse tavapärasest oluliselt suurem arv keskhariduse lõpetajaid – hinnanguliselt ligikaudu 1000 õppijat aastas enam. 

Kõrgkoolidel puudub täna selgus ja veendumus, millistel alustel ja millises mahus on võimalik alates 2026/2027. õppeaastast vastuvõttu kavandada ning millised on rahastuspõhimõtted. Selguseta ei ole võimalik teha vastutustundlikke ja õigeaegseid otsuseid vastuvõtumahtude, õppekavade, personali ega muu õppe korraldamisega seonduva kohta, et kõrgharidussüsteem oleks suure põlvkonna tulekuks valmis. 

Otsused õppekohtade mahtude ja rahastamismudeli osas tuleb teha viivitamatult, neid ei saa enam edasi lükata. Vastasel juhul võtame riski, et riik ei suuda juba 2027. aastal tagada keskhariduse lõpetajatele nende õigust ja ligipääsu kõrgharidusele. 

Eesti tööturu seire- ja prognoosisüsteemi OSKA üldprognoosi järgi vajab Eesti tööturg lähiaastatel igal aastal ligikaudu 18 000 uut töötajat, neist 9500 kõrgharidussüsteemist. Lähiaastate vastuvõtu kavandamine ei puuduta üksnes õppijate koguarvu, vaid ka seda, millistes valdkondades tuleb õppimisvõimalusi suurendada, et vastata tööturu kriitilistele vajadustele.

Selleks, et viia lähiaastate demograafiline olukord, tööjõuvajadus ja kõrgharidussüsteemi areng omavahel kooskõlla, teeme rakenduskõrgkoolide rektoritena järgmised ettepanekud:

• Leppida viivitamatult kokku, millistes valdkondades on põhjendatud õppimisvõimaluste laiendamine juba 2026/2027. õppeaasta vastuvõtu vaates, arvestades tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoose ning kõrgkoolide tegelikku valmisolekut neid muudatusi ellu viia.

• Kujundada kõrgkoolidele piisavalt selge ja rakendatav raamistik aastateks 2027–2029, et oleks võimalik kavandada vastuvõttu, õppekavasid, personali ja tugisüsteeme viisil, mis on kooskõlas nii kvaliteedinõuete kui ka riigi strateegiliste prioriteetidega.

• Arvestada kõrghariduse rahastamismudelis terviklikult nii õppimisvõimaluste mahtu, valdkondlikku tööjõuvajadust ning õppe tegelikke kulusid, võttes seejuures arvesse ka rakenduskõrghariduse eripära ja sellega kaasnevaid praktikakorralduse, juhendamise ning erialase taristu vajadusi.

Rakenduskõrgkoolide rektoritena soovime rõhutada, et kõrghariduse ees seisvad väljakutsed ei piirdu üksnes õppekohtade arvu ega rahastuse kogumahuga. Keskne küsimus on, kas Eesti kõrgharidussüsteemi korraldus võimaldab samaaegselt vastata demograafilistele muutustele, tööturu vajadustele ning tagada õppe kõrge kvaliteet. Seda järgmistel põhjustel:

• Kõrgkoolide vastuvõtu kavandamine toimub kindla töötsükli alusel ning on tihedalt seotud õppekavade mahu planeerimise, õppejõudude ja juhendajate värbamise, praktikakorralduse, erialase taristu ning õpikeskkonna kasutusega. Seetõttu eeldavad sisulised muudatused vastuvõtumahtudes piisavat ajavaru ja varajast selgust selle kohta, millistel alustel ning millises mahus on võimalik vastuvõttu ette valmistada. 

• Valdkondades, kus spetsialistide järelkasvu puudujääk on kõige teravam, ei saa õppimisvõimaluste laiendamist käsitleda pelgalt poliitilise eesmärgi või deklaratiivse soovina. Rakenduskõrghariduses seab õppe kvaliteedile selged piirid praktikakohtade kättesaadavus, juhendamisvõimekus, erialane taristu ning sisuline koostöö tööandjatega. Seetõttu eeldab vastuvõtumahtude suurendamine nendes valdkondades läbimõeldud ja piisava ajavaruga planeerimist ning vastavate ressursside tagamist. 2024/2025. õppeaastal õppis Eestis kokku 45 450 üliõpilast, neist 11 474 rakenduskõrgharidusõppes.

• Koalitsioonileppes on sõnastatud eesmärk kasvatada rakendusliku suunaga kõrghariduse mahtu 40%-ni, suurendada õpet inseneeria, IT, küberturvalisuse, tehisaru ning tervise- ja sotsiaalvaldkonnas. Samuti tõsta inimeste kriisiteadlikkust ja -valmidust. Selleks aga tuleb kriisirolle kandvatele töötajatele tagada vajalik haridus. Nende eesmärkide elluviimine eeldab, et kõrgkoolidel on võimalik riigipoolsed suunised õigeaegselt ja realistlikult üle kanda vastuvõtumahtude planeerimisse, õppekorraldusse, uute õppekavade loomisse ning muude vajalike ressursside tagamisse. Varajase selguseta ja süsteemse toetuseta jäävad ka hästi sõnastatud poliitilised eesmärgid praktikas raskesti teostatavaks.

Tulevane õppija vajab juba täna selget ja usaldusväärset teadmist, millised on tema võimalused haridusteed jätkata ja millist tuge riik selleks pakub. Sama selgust vajavad ka rakenduskõrgkoolid, et kavandada oma tegevust vastutustundlikult, tagada õppe kvaliteet ning vastata tööturu ootustele. Selleks on hädavajalik sisukas ja tulevikku vaatav otsustusprotsess ning kõrgkoolide tihe koostöö Vabariigi Valitsuse ja Riigikogu liikmetega. 

Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu:

Piret Viirpalu, RKRNi esimees, Kõrgema Kunstikooli Pallas rektor

Ulla Preeden, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektor

Ülle Ernits, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli rektor 

Koit Kaskel, Eesti Lennuakadeemia rektor

Martti Kiisa, Tallinna Tehnikakõrgkooli rektor

Kuno Tammearu, Sisekaitseakadeemia rektor

Andrus Pedai, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor rektor

Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu (RKRN) jaoks oli 2025. aasta sisukas ja koostöine. Aasta jooksul keskenduti rakenduskõrghariduse ühishuvide esindamisele ja liikmeskõrgkoolide koostöö tugevdamisele ning panustati aktiivselt Eesti ja Euroopa kõrghariduspoliitika kujundamisse.

Regulaarsed RKRNi istungid ja kohtumised pakkusid võimaluse arutada olulisi teemasid – alates kõrghariduse rahastamisest ja kvaliteedist kuni rahvusvahelistumise ning rakenduskõrgkoolide rollini tööturul ja ühiskonnas laiemalt. Olulisel kohal oli dialoog Riigikogu fraktsioonide, ministeeriumite, tööandjate ning teiste haridus- ja teaduspartneritega.

Liikmeskõrgkoolide sisulist koostööd kandsid edasi ka RKRNi töörühmad, kelle kaudu tehti tihedat koostööd õppe, kvaliteedi, arendustegevuse, rahvusvahelistumise, raamatukogude ja kutsehariduse valdkondades. Töörühmade töö aitas hoida ühist vaadet ning toetada rakenduskõrgkoolide arengut erinevates suundades.

Rahvusvahelisel tasandil oli 2025. aasta märgiline. Osaleti aktiivselt Euroopa rakenduskõrgkoole ühendava assotsiatsiooni EURASHE tegevustes ning RKRNi esindaja valiti EURASHE asepresidendiks. See tugevdas Eesti rakenduskõrgkoolide häält Euroopa kõrgharidusruumis ning suurendas Eesti rakenduskõrgkoolide rolli rahvusvahelise kõrghariduspoliitika kujundamises.

Oluliseks sündmuseks oli Eesti rakenduskõrgkoolide rektorite ja hariduse eestvedajate õppevisiit Kanadasse, et koguda kogemusi ning luua koostöösuhteid kohalike kõrgkoolide, riiklike institutsioonide ja Eesti kogukondadega ning tutvuda Kanada kõrgharidussüsteemiga.

Aasta jooksul korraldati mitmeid sündmusi, mis tõid kokku kõrgkoolide, tööandjate ning poliitikakujundajate esindajad. Kõrghariduse tuleviku haridusfoorumil arutleti Eesti kõrghariduse rolli ja suuna üle kiiresti muutuvas tööjõu- ja rahvastikuolukorras. Rakenduskõrgkoolide visioonipäev „Tulevikukindel õppejõud“ keskendus aga rakenduskõrgkoolide õppejõu mitmekesisele rollile, õpetamise kvaliteedile ja  kõrghariduse tulevikusuundadele.

Stipendiumikonkursside kaudu tunnustati rakenduskõrgkoolide parimaid lõputöid ning rakendusliku suunitlusega uurimusi, tuues esile praktiliste ja ühiskonda väärtust loovate lahenduste tähtsust.

Põhjalikuma ülevaate tegevustest ja kohtumistest leiab RKRNi 2025. aasta tegevusaruandest.

5. novembril kohtus Eesti Vabariigi president Alar Karis rakenduskõrgkoolide rektoritega, et arutleda Eesti kõrghariduse tuleviku ja rakenduskõrghariduse rolli üle. Kohtumine toimus Eesti Lennuakadeemias ning sellele järgnes ringkäik akadeemia õppehoonetes. 

Kohtumise eesmärk oli vahetada mõtteid kõrghariduse arengu fookusteemadel ning arutleda, kuidas tõsta rakenduskõrghariduse olulisust ja nähtavust ühiskonnas. Rektorid tõid esile, et jätkusuutlik rahastamine ning Eestile vajalike spetsialistide järelkasvu tagamine on küsimused, mis vajavad kõige kiiremat tähelepanu. Stabiilne ja tasakaalustatud rahastus loob eeldused rakenduskõrghariduse osakaalu suurendamiseks, paindlikuks reageerimiseks tööturu vajadustele, kvaliteetse õppe tagamiseks ning teadus- ja arendustegevuse võimestamiseks.

Rektorid rõhutasid, et Eesti vajab riiklikul tasandil pikaajalist ja selget strateegiat, mis tagab kõrghariduse kestliku rahastamise ning looks selge suuna rahvusvahelistumise ja talendipoliitika arendamiseks.

Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu esimees Piret Viirpalu lisas: „Jätkusuutlik rahastus ja rakenduskõrgkoolidele loodavad arenguvõimalused, sealhulgas stabiilne teadus- ja arendustegevuse sihttoetus ning magistriõppekavade avamine, toetavad kõrghariduse kvaliteeti ja selle kaudu ühiskonna ees seisvate probleemide lahendamist. Samuti on oluline, et rakenduskõrghariduse väärtus ja roll ühiskonnas oleksid nähtavamad ja enam teadvustatud.“

„Eesti rakenduskõrgkoolidel on soov ja suutlikkus õpetada veelgi rohkem meie riigile vajalikke spetsialiste ning panustada senisest enam ka teadus- ja arendustegevusega, kinnitasid mulle rakenduskõrgkoolide rektorid, kellega täna Lennuakadeemias kohtusin. Sisseastujate arv näitab, et rakenduskõrgharidus juba on menukas – nüüd on meie ülesanne seda tugeva majanduse, tervishoiu ja sisejulgeoleku huvides veel paremini ära kasutada. Rektorite sõnul toetaks nende arenguplaane riigi strateegiline kava kõrghariduse arendamiseks ja rahvusvahelistumiseks,“ sõnas president Alar Karis kohtumise järel.

President Karis lisas, et kuigi riigipea on poliitiliselt erapooletu, saab ta oma avalikes esinemistes ja kohtumistel juhtida tähelepanu rakenduskõrghariduse olulisusele ning suunata otsustajaid mõtlema valdkonna pikaajaliste eesmärkide peale.

Kohtumise järel tutvus president Karis Eesti Lennuakadeemia tegevusvaldkondade ja õppekeskkonnaga, sealhulgas lennu- ja kopterisimulaatorite, lennujuhtimistorni simulaatori, droonilabori ning õhusõiduki hoolduse õppeangaariga. Riigipea tunnustas akadeemiat kui väga head praktikabaasi tulevastele lennundusspetsialistidele ja olulist kompetentsikeskust Eesti lennundusvaldkonnas.

Kohtumisel osalesid rakenduskõrgkoolide rektorid Piret Viirpalu, Andrus Pedai, Ülle Ernits, Koit Kaskel, Martti Kiisa, Ulla Preeden, Johan-Elias Seljamaa ja SA Eesti Rakenduskõrgkoolid juhatuse liige Piret Reinus.

13. novembril toimub Tartus, V Konverentsikeskuses rakenduskõrgkoolide visioonipäev „Tulevikukindel õppejõud“, mis toob kokku rakenduskõrgkoolide õppejõud, valdkondlikud eksperdid ja juhid, õppejõudude arengu toetajad ning õppimise ja õpetamise kvaliteedi edendajad.

Visioonipäeva eesmärk on avada rakenduskõrgkooli õppejõu mitmekesist rolli, toetada teadus- ja loometöö lõimimist ning mõtestada kõrghariduse tulevikusuundi ja ühiskonna ootuseid. 

Fookuses on järgmised teemad: 

• Rakenduskõrgkooli õppejõud – praktik, teadlane, loomeinimene 
• Õppejõud 2025 – väljakutsed ja võimalused 
• Ühiskonna ja tööandjate ootused õppejõududele tuleviku perspektiivis 
• Mida saame õppida rahvusvahelisest kogemusest? 
• Rakenduskõrgkooli õppejõu identiteet

Visioonipäeva peaesinejateks on rakenduskõrgkoolide õppejõud, kes avavad õppejõu erinevaid tahke teadus-, arendus- ja loometöös, kogukonna teenimises ning mõtestavad õppejõu kui praktiku panust. Arutletakse tööandjate ja ühiskonna ootuste üle rakenduskõrgharidusele ja lõpetajatele. Lisaks tulevad esitlusele ettekanded rahvusvahelistelt ekspertidelt, kes käsitlevad rakenduskõrghariduse võimalusi töökohapõhise ja regionaalse õppe edendamisel.  

Ootame Sind registreeruma hiljemalt 5. novembriks: https://koolitus.edu.ee/sisekoolitus/17831. Visioonipäeval saab osaleda kohapeal ning sündmus salvestatakse järelvaatamiseks.

VISIOONIPÄEVA AJAKAVA (programm täpsustub sündmuse lähenedes): 

Päeva modereerib Tartu Tervishoiu Kõrgkooli teadustegevuse juht Jaan Looga

09:30–10:00 Registreerumine ja tervituskohv  

10:00–10:15 Avasõnad

• Piret Viirpalu, Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu esimees 
• Triin Laasi-Õige, Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler 

10:15–11:00 Õppejõudude rolli mitmekesisus ja väljakutsed 

11:00–12:30 Tööandjate ja ühiskonna ootused õppejõududele

• Triin Laasi-Õige, Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler
• Ivo Visak, TI-Hüpe tegevjuht
• Eneken Titov, AS Mainor juhatuse liige
• Eneli Kindsiko, Arenguseire Keskuse eskpert
• Argo Sibul, Kaitseväe juhataja administratsiooni ülem

12:30–13:30 Lõuna  

13:30–14:30 Rakenduskõrgharidus muutuste ajastul: töökohapõhisest kõrgharidusest globaalse konkurentsivõimeni – inspireerivad lood meie EURASHE partneritelt

• Ulla Preeden, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektor, EURASHE asepresident

14:30–15:30 Professionaalne mitmikidentiteet Eesti rakenduskõrgkoolide praktikute-õppejõudude kogemustes – fenomenoloogiline vaade

• Elina Peri, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppejõud

15:30–16:00 Visioonipäeva kokkuvõte

Visioonipäev viiakse läbi Haridus- ja noorteprogrammi ja Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava meetmete nimekirja tegevuse “Kõrghariduse kvaliteet ja rahvusvahelistumine” (KVARA) raames.

Teadustöö autor Nikita Razguljajev ja Tallinna ettevõtluse valdkonna abilinnapea Margot Roose

Continue reading

Toronto / Ottawa, 2.–10. oktoober 2025 – Eesti rakenduskõrgkoolide rektorid ja hariduse eestvedajad suunduvad oktoobri alguses ametlikule õppereisile Kanadasse, et koguda kogemusi ning luua koostöösuhteid kohalike kõrgkoolide, riiklike institutsioonide ja Eesti kogukondadega. Visiit toimub Euroopa Sotsiaalfondi tegevuse „Kõrghariduse kvaliteet ja rahvusvahelistumine (KVARA)“ raames ning on osa Eesti kõrghariduse rahvusvahelise konkurentsivõime tugevdamisest.

Delegatsiooni kuuluvad kaheksa Eesti rakenduskõrgkooli rektorit, Eesti Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu (RKRN), Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Haridus- ja Noorteameti (HARNO) esindajad. RKRNi rektoritest osalevad Ülle Ernits (Tallinna Tervishoiu Kõrgkool), Ulla Preeden (Tartu Tervishoiu Kõrgkool), Martti Kiisa (Tallinna Tehnikakõrgkool), Kuno Tammearu (Sisekaitseakadeemia), Andrus Pedai (Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor) ning Sihtasutus Eesti Rakenduskõrgkoolid juhatuse liige Piret Reinus. RKRN on pikaajaline Euroopa rakenduskõrgkoolide rahvusvahelise võrgustiku EURASHE liige. Meie eesmärgiks on suurendada rakenduskõrghariduse nähtavust nii Eestis kui mujal maailmas ja rõhutada selle olulisust ühiskonnas.

Lisaks osalevad delegatsioonis ka teoloogiliste seminaride rektorid: Einike Pilli (Kõrgem Usuteaduslik Seminar), Laur Lilleoja (Eesti Metodisti Kiriku Teoloogiline Seminar) ja Ove Sander (EELK Usuteaduse Instituut). Haridus- ja Teadusministeeriumi esindab kõrghariduse valdkonna juht Kristi Raudmäe ning HARNOst osalevad Marietta Heinsaar ja Kalmar Kurs.

Miks Kanada?

Kanada on Eesti jaoks väärtuslik partner, kuna seal on pikaajalised kogemused rakendusliku kõrghariduse, õppe kvaliteedi hindamise ja ettevõtluskoostöö arendamisel. Delegatsiooni kohtumised Torontos ja Ottawas kõrgkoolide, ministeeriumide ning katusorganisatsioonidega annavad põhjaliku ülevaate:

• kuidas korraldatakse õppekavade kvaliteedi hindamist ja õppejõudude karjäärimudeleid,
• kuidas toetatakse üliõpilaste mobiilsust ja praktikavõimalusi,
• millist rolli mängivad kolledžid ja polütehnikumid tööjõuturu vajaduste katmisel,
• kuidas on korraldatud kõrghariduse rahastamine ning millised on teadus- ja arendustegevuse arengusuunad,
• millised on rahvusvahelistumise praktikad, sealhulgas riiklikud meetmed ja programmid välistudengite toetamiseks.

Olulisel kohal on ka kohtumised Kanada eestlastega, sealhulgas Tartu College’i ja VEMU külastus, mis seob akadeemilise koostöö meie kultuurilise järjepidevusega. 8. oktoobril toimub Tartu College´is VEMU korraldatud delegatsiooni kohtumine eestlaste kogukonnaga, et jagada kogemusi ja arutada võimalusi koostööks. Haridus- ja Noorteameti hinnangul tunnevad paljud väliseestlasted huvi Eesti hariduse vastu. Selleks, et huvilised saaksid endale sobivaid võimalusi paremini avastada, soovime kogukondades jagada senisest enam infot ja lugusid, mis aitavad Eesti mitmekesist haridusmaastikku lähemalt tundma õppida.

Eesti sõnum Kanadas

Kuigi Eesti rakenduskõrgkoolid pole seni olnud rahvusvahelisel areenil sama laialt tuntud kui meie suured ülikoolid, on nende roll ja nähtavus kiiresti kasvamas ning koostööpotentsiaal on väga atraktiivne. 

Rakenduskõrgkoolid on ühisel seisukohal, et rahvusvahelised partnerlussuhted on võtmetähtsusega, et tagada:

• vajalike spetsialistide järelkasv kriitilistes ja elutähtsates valdkondades nagu tervishoid, julgeolek, haridus ja inseneeria – need on ametid, mille taga on alati inimene, kes hoolib ja panustab meie ühisesse turvalisusse ja heaolusse,
• teadus- ja arendustegevuse kasvav panus, mille tulemused toovad otsest kasu ettevõtetele ja kogu ühiskonnale – olgu selleks uued ravilahendused, nutikad digiteenused või tööjõupuudust leevendavad lahendused,
• pikaajaline talendistrateegia, mis meelitab Eestisse õppima ja töötama välistalente, sealhulgas üle maailma elavaid eestlasi – võimalus tuua kodumaa haridus ja tööelu lähemale ka neile, kes elavad kaugel,
• õppekvaliteedi järjepidev arendamine, et meie lõpetajad oleksid konkurentsivõimelised igal tasandil – see tähendab, et Eesti noored saavad kaasa oskused ja teadmised, millega toime tulla nii kodus kui rahvusvahelisel areenil,
• ning tugev side kogukondadega, mis hoiab elus meie kultuurilist järjepidevust ja aitab igal eestlasel, ka Kanadas elaval, tunda uhkust selle üle, mida Eesti haridusmaastik suudab pakkuda. 

Eesti Vabariigi president Alar Karis on 15. august 2024 kohtumisel RKRNiga rõhutanud: „Töökäsi vajavad nii majandus kui ka riigile elutähtsad valdkonnad nagu meditsiin ja siseturvalisus. Ja mitte lihtsalt töökäsi, vaid haritud ja oskuslikke inimesi. Meie rakenduskõrgkoolid koolitavad neid hädavajalikke spetsialiste, kuid suudaks ja sooviks seda veel rohkemgi teha. Olime tänasel kohtumisel rakenduskõrgkoolide rektoritega ühisel nõul, et vajame arutelu, kuidas rakenduskõrgkoolide rolli kõrghariduses suurendada ning kuidas toetada noori, et nad leiaks nendesse koolidesse tee. Samuti, kuidas kasutada rakenduskõrgkoole, et rahvusvahelisi talente siia meelitada ja aidata neil meie riigi murekohti lahendada. Kuulsin rõõmuga, et huvi ja võimekus on Eesti rakenduskõrgkoolidel selleks olemas.“

Kogukondade ja Eesti sidemete tugevdamine

Õppereis ei piirdu ainult akadeemiliste aruteludega – delegatsioon kohtub ka Kanada eestlaste kogukondadega Torontos ja Ottawas. Ühisüritused annavad võimaluse arutada, kuidas siduda Eesti kõrgkoolide tegevust ja noorte õppimisvõimalusi diasporaa kogemustega ning kuidas tuua Eestit rohkem nähtavale rahvusvahelisel hariduskaardil. Niisamuti oleme valmis ka laiemalt julgeolekuga seotud aruteludeks tänases maailmas ning mis on siinkohal haridusasutuste ning kogukonna roll ja võimalused.

Eesti Elu lugejatele Kanadas tähendab see, et Eesti rakenduskõrgkoolid otsivad teadlikult koostöövõimalusi, mis loovad sildu Eesti ja Kanada vahele – nii hariduses, teaduses kui ka kogukondades. See on samm selle poole, et Eesti jääks väikesest rahvaarvust hoolimata suureks teadmiste, oskuste ja kultuurilise järjepidevuse hoidjaks.

Üleskutse Kanada eestlastele

Eesti rakenduskõrgkoolid ootavad kohtumisi kõigi huvilistega Torontos Tartu College’is 8. oktoobril ja Ottawas Eesti saatkonnas 6. oktoobril toimuvatel üritustel. Kõik Kanada eestlased – nii noored, kes kaaluvad õpinguid Eestis, kui ka kogukondade liikmed, kes soovivad hoida sidet akadeemilise kodumaaga – on oodatud kaasa mõtlema ja oma kogemust jagama. Teie osalus aitab tugevdada silda Eesti ja Kanada vahel, et meie inimesed, teadmised ja kogukonnad kasvaksid koos.