(EST) Ligi kolmveerand elanikest peab rakenduskõrgharidust võrreldes akadeemilise kõrgharidusega heaks, väga heaks või suurepäraseks

20.06.2022

Tänavu esmakordselt läbi viidud Eesti rakenduskõrgkoolide maineuuringust selgus, et 42 protsenti Eesti 15-60-aastastest elanikest peab rakenduskõrgkoolides pakutavat haridust võrreldes akadeemilise kõrgharidusega heaks ning 30 protsenti suurepäraseks või väga heaks. Rahuldavaks või halvaks peab rakenduslikku kõrgharidust vähem kui viiendik ehk 17 protsenti elanikest.

Uuringus mõõdeti kõrgkoolide spontaanset tuntust küsides elanikelt, millised rakenduskõrgkoolid ja ülikoolid neile meenuvad. Esmajoones toodi välja neli ülikooli: Tartu Ülikool, TalTech, Tallinna Ülikool ja Eesti Maaülikool. Rakenduskõrgkoolidest mainiti kõige enam Tallinna Tehnikakõrgkooli (27%), seejärel Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor (20%), Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli (16%), Tartu Tervishoiu Kõrgkooli (14%), Sisekaitseakadeemiat (13%), Eesti Lennuakadeemiat (11%), Kaitseväe Akadeemiat (6%) ning Kõrgemat Kunstikooli Pallas (5%).

Aidatud tuntuse alusel (mõõdetud etteantud nimekirja abil) on kõige tuntum rakenduskõrgkool Sisekaitseakadeemia (88% ehk võrdväärne Tallinna Ülikooliga), millele järgnevad Tallinna Tehnikakõrgkool (76%), Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor (74%), Eesti Lennuakadeemia (72%), Tallinna Tervishoiu Kõrgkool (70%), Tartu Tervishoiu Kõrgkool (65%), Kaitseväe Akadeemia (55%) ja Kõrgem Kunstikool Pallas (43%).

Kõige mainekamateks rakenduskõrgharidust andvateks koolideks peetakse Tartu Tervishoiu Kõrgkooli ja Eesti Lennuakadeemiat, kuid üsna samal pulgal on elanike silmis ka Sisekaitseakadeemia, Kaitseväe Akadeemia, Tallinna Tehnikakõrgkool ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkool.

Ennekõike peab hea rakenduskõrgkool andma elanike hinnangul kõrgetasemelist haridust, mis oleks praktiline, usaldusväärne (vastaks ootustele) ning võimaldaks erinevaid töö- ja karjääriväljavaateid. Samuti oodatakse, et rakenduskõrgkooli lõpudiplom oleks tööturul hinnatud.

Eesti rakenduskõrgkoolides õpetatavatest valdkondadest kõige perspektiivikamateks peetakse info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaid (36%), tehnikaalasid (25%), tervist ja meditsiini 23%), ning ärijuhtimist (22%). Meessoost vastajad tõid võrreldes naistega enam välja IKT-d, tehnikaalasid, transporti ja logistikat, arhitektuuri ja ehitust. Naissoost vastajad mainisid enam tervist ja meditsiini, kunste, heaolu ning isikuteenindust. 15-24-aastaste noorte seas jagavad õppevaldkondadest kolmandat ja neljandat kohta hoopis kunstid (disain, kujutav kunst, graafiline disain, restaureerimine). Ärijuhtimine ja tehnilised alad on noorte jaoks veidi vähem populaarsed.

Uuringu viis läbi Kantar Emor 18. aprillist 5. maini, selles osales 1204 Eesti elanikku vanuses 15−60 aastat ning tellijaks oli RKRN.