31.08.2021

1. septembrist alustab Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu (RKRN) esimehena Eesti Lennuakadeemia rektor Koit Kaskel, asudes rektorite nõukogu juhtima selle 30. tegevusaastal.

„Rakenduskõrghariduse võrdsustamine bakalaureusetasemega kaks aastat tagasi on andnud sisule õige vormi ja tõstnud rakenduskõrghariduse õigesse staatusse. RKRN kavatseb jätkuvalt populariseerida rakenduskõrghariduse rolli ühiskonnas, samuti jätkata aktiivset koostööd Haridus- ja Teadusministeeriumiga, et arendada täiend- ja ümberõppe võimalusi, aidata kaasa tasemeharidusega ühilduva mikrokraadide süsteemi kujunemisele ning kehtiva koalitsioonilepingu haridusvaldkonnaga seotud eesmärkide täitmisele. Veel on RKRNi plaanis kiiresti jõuda selleni, et kindlustada rakenduskõrgkoolidele piisav rahastamine nii teadus- ja arendustegevusteks kui investeeringuteks ning parimate praktikate rakendamine kõrge õppekvaliteedi tagamiseks keerulistes olukordades, nagu pikaajaline distantsõpe pandeemia tingimustes,“ ütles RKRNi uus juht Koit Kaskel.

Ta selgitas, et näiteks teadustegevuse, st põhiliselt rakendusuuringute rahastamise võimekus on rakenduskõrgkoolidel ülimalt piiratud. Teadusrahastusele pääsevad Eestis ligi vaid positiivselt evalveeritud kõrgkoolid, ühelegi rakenduskõrgkoolile praegu kehtivate evalveerimistingimuste täitmine jõukohane ei ole. Sellepärast tuleks neile kiirelt välja töötada muu lahendus ja see ka ellu viia. Ebapiisav teadustöö rahastamine või rahastamise projektipõhiseks jätmine ei võimalda rakenduskõrgkoolidel oma potentsiaalile vastavalt ühiskonna arengusse panustada, kuigi Eesti tervikliku konkurentsivõime kasvatamiseks oleks kõigi kõrgharidusasutuste ja ettevõtete koostööd hädasti tarvis tihendada.

Koit Kaskeli sõnul põhineb Eesti rakenduskõrgkoolide tugevus ja lõpetajate edu asjaolul, et neil on praktiline side ettevõtete ja organisatsioonidega, mis kindlustab enamasti õppijatele töökohad juba õppetöö vältel, sest heade kaasaegsete teadmiste ja oskustega spetsialistide nõudlus Eestis ületab selgelt pakkumist, eriti tehniliste alade puhul. Ta tõi näite, et rakenduskõrgkoolide lõpetajate tööle- ja edasi õppima asumise protsent on väga kõrge, näiteks lennundusvaldkonnas üle 90.

Kaskel lisas, et olukorras, kus riigil on äsja valminud haridusvaldkonna arengukava aastani 2035, on vajalik rakenduskõrgharidusasutuste ühine jõupingutus neid koondava organisatsiooni, RKRNi poolt, et arengukava eesmärke täita ning tugevdada rakenduskõrghariduse rolli ja ühiskonna teenimise võimalusi selle strateegilises kontekstis. Rakenduskõrgkoolid on selleks käesoleva aasta 19. oktoobril korraldamas oma iga-aastast visioonipäeva, mis tänavu kannab nime „Tuleviku elukeskkond“, et rääkida tehnoloogilistest ja praktilistest arendustest, mis toimiksid tuleviku ühiskonnale kasutoovalt ja aitaksid oma lahendustega kaasa rohe- ja digipöördele ning inimeste heaolule.