Rakenduskõrgkoolid rikastavad tuleviku elukeskkonda

09.11.2021

Hiljutine rakenduskõrgkoolide visioonipäev Tuleviku elukeskkond kutsus kuulajaid mõtterännakule, kuidas homme elada. Visioonipäeva Tuleviku elukeskkond otseülekanne on järelvaadatav siit.

Tuleviku ühiskonna loomine on ka rakenduskõrgkoolide kätes. Selle taga on innovaatilised ideed ja lahendused, samuti rakenduskõrgkoolide teadusarenduse rahastus, tõdes visioonipäeva avades Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu esimees ja Lennuakadeemia rektor Koit Kaskel.

Kristi Grišakov, TalTech Targa linna tippkeskuse teadur kõneles avaettekandes, mis tähtsus on heaolul, tervisel ja turvalisusel elukeskkonnas.

Ta pakkus arutamiseks välja mitu tulevikustsenaariumi ja tõstatas küsimuse, kuidas avalik ruum toetab ühiskondlikku suhtlust ja aktiivsust − on see ruum, kus me kohtume üksteisega ja märkame ka neid, kes on meist erinevad? Erinevaid tulevikustsenaariume analüüsides leidis ta, et isemajandava Eesti stsenaarium on piirkondlikult kõige võrdsemalt jaotunud ja selle rõhk on laiemas mõttes ise vastutamisel, ise tegemisel ning iseendaga hakkamasaamisel.

Avaliku ruumi ja tuleviku elukeskkonna küsimustele otsis läbi terviseteadlikkuse vastuseid ka Anna-Liisa Tamm, sedakorda Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis õppetöö raames kavandatud kogukonnateenuste seast. Tamm kirjeldas tervishoiuerialadel toimuvat kogemusõpet, millele tuginevad mitmed õppekavad ning rakendusuuringud. Paljud teemad saavad alguse ühiskonna päevakajalistest küsimustest, alates auto lasteturvavarast kuni erakaevude terviseni. Anna-Liisa Tamm tõi Tartu Tervishoiu Kõrgkooli heaks näiteks tootearenduse, mitteinvasiivse meetodi, mis aitab laste x-jalgsust soodsas suunas rihtida. Uudne meetod on nüüdseks patenteeritud.

Tartu linnaarhitekt ja ruumiloome osakonna juhataja Tõnis Arjus kõneles sellest, et linnad algavad inimestest. Ta rääkis katkestatud linnaruumist ja liikumisvaegusest ning pakkus välja linnaruumi alternatiivseid suundi. Linn peab olema planeeritud inimese vaatest, rõhutas Arjus ning tutvustas sellist linnaruumi, kus oleks hea kokku tulla, tuues näiteks Tartus läbi viidud projekti Autovabaduse puiestee.

Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku instituudi nooremteadur Jaanika Puusalu kõneles tuleviku siseturvalisusest omavahel põimunud füüsilises ja virtuaalses ruumis. Digiühiskond on palju suurem kui riik ja ruum seni ning vajab jälgimist selleks, et riik turvaliselt toimiks. Ta tõi esile, et turvalisus algab meist endist ja kutsus kuulajaid ühiskonna liikmena tähelepanelikult käituma, sest digiühiskonna elanikena toimetame sageli ruumis, kus reegleid ei olegi veel ette antud.

Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor teadur Tarmo Õunapuu kõneles Ülemiste City Radari uuringust, mis annab vastuse paljudele linnaplaneerimise- ja keskkonna küsimustele. Uuringu põhjal saavad arendajad infot, mis on hästi või mida muuta. Ülemiste City talendikesksete ettevõtete töötajatele on loodud hulk teenuseid, paljud neist seotud ka roheteemadega ning uuringu tulemused annavad teada, kas inimene kui teenuse saaja on sellega rahul.

Töötajate ja üliõpilaste rahulolu Ülemiste City keskkonna, teenuste ja ligipääsetavusega
on kõrge ja võrreldav Helsingiga.
Foto: Erakogu

Rohekeskkonnast Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis kõneles tegevusterapeudi õppekava õppejõud Kristiina Didrik, rääkides sellest, et tuttavate taimede kasutamine töökeskkonnas soodustab füüsilist aktiivsust, rahulolutunnet ja produktiivsust ning leevendab stressi ja tõstab meeleolu. Lisaks päristaimedele on positiivne mõju ka loodusfotodel.

Farmatseudi õppekava õppejõud Kaie Eha tutvustas kõrgpeenarde kavandamist ja liikide valikut betoonala roheruumis. Ta tõi näiteks Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli rajatud katusaia, kus fookus on ravimtaimedel. Katusaeda on valitud taimed, mis peavad vastu hilissügiseni, mil õpilased on kohal ja saavad neid kasutada õppe- ning uurimistöös. Lisaks silmailule on taimedel ka praktiline väärtus tervisliku vahepalana − tore on katusepeenrast pista suhu tomat või maasikas.

Tallinna Tehnikakõrgkooli Tehnoloogia ja ringmajanduse instituudi professor Ada Traumann kuvas konverentsikülalistele tööstuse 4.0 uudse lehekülje. Digitootearendus rõivatööstuses toimub mõõdu võtmisest ja lõigete tegemisest kuni rõivaste esitlemiseni. Prof Traumann arutles selle üle, milline on uuendusliku tootmise mõju keskkonnale ja jätkusuutlikkusele kogu toote elukaare ulatuses.

Maria Tamm, Eesti Lennuakadeemia mehitamata lennunduse valdkonnajuht tutvustas mehitamata sõidukite rolli nüüd ja lähitulevikus, esitledes õhutaksosid, droone ja roboteid, mille väljatöötamise ja uurimisega tegeleb Lennuakadeemia.

Mehitamata õhusõidukite kasutamine linnaruumis toetab nutiteenuste osutamist
ning hakkab tulevikus suunama linnakeskkonna planeerimist.
Foto: Erakogu

Põnev ja näitlik oli Tallinna Tehnikakõrgkooli elektritehnika õppekava juhi Kristo Vaheri ettekanne tuleviku tööstustest, kus on kasutusel üha rohkem digitaalseid ja robotiseeritud tööriistu. Ta tõi näiteid, kuidas juba praegu õpetatakse tehnikakõrgkoolis looma virtuaaltehast ja simuleeritakse kõiki protsesse enne nende ellu rakendamist.

Kõrgem Kunstikool Pallas on endale nime teinud kahe erilise projektiga – arhitektidega koostöös sündis Rüüruum, mida tutvustasid tekstiiliosakonna tudengid Liisi Tamm ja Anett Niine ning jätkusuutlik ürituskorraldus sai teoks sTARTUp Day näitel, millest kõneles avalike suhete juht Maiken Austin.

Tuleviku elukeskkonna paneelarutelul osalesid urbanist ja õppejõud Mattias Malk, TalTech, Targa linna tippkeskuse teadur Kristi Grišakov, Tartu linnaarhitekt Tõnis Arjus, Tallinna Tehnikakõrgkooli rektor Enno Lend ja Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ulla Preeden.

Kõlama jäi mõte, et tuleviku elukeskkonnas on olulised igaühe väärtused ja väärtushinnangud, teadlikkus ja teadmised, valmisolek ühiskonda teenida kiirelt ja teaduspõhiselt. 
Rakenduskõrgkoolidel on tuleviku elukeskkonna rikastamisel suur ja oluline roll. Visioonipäeva küsitluses pidas 53 protsenti vastanutest tuleviku elukeskkonnas kõige olulisemaks ligipääsu rohealadele ja loodusele.