RKRN stipendium 2016

05.30.16

Juunis selguvad rakenduskõrgkoolide parimate lõputööde tegijad aastal 2016. Uudseid ja aktuaalseid teemasid käsitlenud tudengid saavad oma tööga kandideerida kõrgkooli parima lõputöö tiitlile. Stipendiaadi valib välja RKRN liikmeskõrgkool sisekonkursi korras (kirjeldus SIIN). Aukirjad stipendiaatidele antakse üle kõrgkoolide lõpuaktustel.
Parimad lõputööde autorid aastal 2016 on:
1. Aire Vaigu, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor: “Psühhosotsiaalse töökeskkonna hindamine Tele2 Eesti AS-is”, juhendaja Piret Einpaul
Lõputöö keskendus psühhosotsiaalsele töökeskkonnale, millega tegelemine on sotsiaalselt vastutustundliku ettevõtluse oluliseks osaks ning võimaldab suurendada töötajate produktiivsust ja tööle pühendumist ning edendada tööalast heaolu.
2. Peter Šverns, Tallinna Tehnikakõrgkool: “Akukruvikeeraja otsikute magasini prototüübi valmistamine”, juhendaja Tavo Kangru
Lõputöö raames konstrueeriti ja valmistati uudse tarviku – akukruvikeeraja otsikute magasini kaks prototüüpi. Akukruvikeeraja otsikute magasini näol on tegemist innovaatilise lahendusega, kus akukruvikeeraja otsikute hoiustamine ja vahetamine on ühendatud selliselt, et otsikute vahetamiseks ei pea enam kasutama sõrmi. Lisaks seadme konstrueerimisele ja valmistamisele teostas autor ka seadme katsetused.
3. Jevgeni Družkov, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused: “Balti õhuturbe missiooni analüüs lähtuvalt lennubaaside geograafilistest asukohtadest”, juhendajad kol-ltn Kristo Lipasaar ja mjr Hardi Lämmergas
Tegemist on esmakordse õhuturbetemaatikat käsitleva tervikuurimusega, mis võtab kokku siiani sarnasel teemal koostatud üksikuurimused ning pakub lahenduse õhuturbemissiooni taktikaliseks optimeerimiseks.
4. Jaanus Kääp, Eesti Infotehnoloogia Kolledž: “Koodikatte võrdlemise vahendi loomine Windows x86 arhitektuuri suletud koodiga rakendustele”, juhendaja Elar Lang
Lõputöö on kirjutatud väga aktuaalsel teemal – tarkvara turvaprobleemide lahendamist ja turvavigade avastamise olulisust on tänapäeval raske ülehinnata. Töö praktiline väärtus on vaieldamatu juba praegu – loodud programmide abil on juba leitud hulga reaalseid turvaauke laialtlevinud tarkvarades, sealhulgas Adobe Reader’is.
5. Renat Kadirov, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool: “Juhtumiuuring: kahe 3D-prinditud mehaanilise käeproteesi valmistamine 7-aastasele lapsele ja antud proteeside kasutatavuse testimine”, juhendajad Ingrid Märitz ja Karin Lilienberg
Lõputöös käsitletakse tegevusteraapia valdkonnas täiesti innovatiivse tehnoloogia – 3D-printimise rakendamist reaalse juhtumiuuringu näitel, mehaaniliste käeproteeside valmistamisel. Kuna 3D-prinditud proteeside tootmine on vähem kulukas, kui teist tüüpi proteeside tootmine, siis tuleviku perspektiivis tagab see antud lapsele võimaluse soetada ja kohandada 3D-prinditud käeproteese madala hinnaga.
6. Kevin Soon, Eesti Lennuakadeemia: “Lennukite kaubaruumi kasutamise majanduslik efektiivsus FINNAIR OY näitel”, juhendaja Kristi Helekivi
Lõputöö käigus analüüsiti Finnairi kaubaruumi täiteastet erinevate kaubaliikide ja nendele rakendatavate tariifide lõikes. Lisaks omandati uuringu käigus lennupõhine ülevaade suuremate trendide ja seoste osas, mis tulusid kõige rohkem mõjutavad. Koostatud analüüs annab statistikal põhineva majandusliku perspektiivi, võimaldamaks kasulikumaid otsuseid.
7. Johan Huimerind, Tartu Kõrgem Kunstikool: “Karlova Obscura”, juhendaja Kalev Vapper
Diplomand näitas oma lõputöös kõrget kunstilist taset ja suurepärast projektijuhtimise oskust. Lõputöö on lülitatud Karlova 100 ametlikku programmi.
8. Häli Maurus, Lääne-Viru Rakenduskõrgkool: “Programmeerimise aluste veebipõhise õppematerjali loomine Lääne-Viru Rakenduskõrgkoolile”, juhendaja Heli Freienthal
Lõputöö eesmärk, luua kvaliteetne veebipõhine õppematerjal programmeerimise aluste aine õpiväljundite saavutamise toetamiseks kõrgkoolis, tulenes otsesest vajadusest arvestada y-generatsiooni õppimisharjumustega ning järjest suurenevast vajadusest IT-valdkonna teadmistega töötajate järele. Rakenduse loomisel on arvestatud tarkvaraarenduse parimate praktikate, teooriast tulenevate soovituste ning HITSA e-õppematerjalile esitatud kvaliteedinõuetega.
9. Andrus Tamberg, Sisekaitseakadeemia: “Eesti kuvand Venemaa online-meedias 2015. aastal julgeoleku seisukohalt”, juhendaja Annika Tuulemäe, kaasjuhendaja Ivo Juurvee
Magistritöö paistis silma julge ja samas rakenduslikult olulise teemavalikuga, metoodiliselt kõrge taseme ning kvaliteetselt läbi viidud äärmiselt töömahuka empiirilise uuringuga. Kuigi Eesti strateegilise kommunikatsiooni ja psühholoogilise kaitse seisukohalt on oluline teada, kuidas riiki kujutatakse Venemaa meedias, on seda varem paraku hinnatud tunnetuslikult.
10. Ele Mägi & Jelena Kürsa-Sidhartan, Tartu Tervishoiu Kõrgkool: “Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õe põhiõppe II kursuse üliõpilaste hinnang kliinilise õppepraktika juhendamise protsessile”, juhendaja Reet Urban
Kooliväline õppepraktika on tervishoiu õppekavades üks olulisim õppemeetod. Autorite läbiviidud empiirilise uuringu ja selle baasil koostatud lõputöö tulemused annavad väärtusliku sisendi kõrgkooli jaoks nii olulise valdkonna edasiarendamisele ja rakendusuuringu jätkumisele.

Stipendiumid, väärtuses á 400 eurot, makstakse välja hiljemalt juulis SA Eesti Rakenduskõrgkoolid poolt.