Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu (RKRN) uue esimehena alustab 1. septembril Kõrgema Kunstikooli Pallas rektor Piret Viirpalu, kes võtab juhtimise üle Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli rektorilt Ülle Ernitsalt. Teise olulise sammuna kinnitas RKRN oma 2025–2028 teekaardi, mis seab järgmiseks kolmeks aastaks selged eesmärgid rakenduskõrghariduse arendamisele.

„Soovin tuua fookusesse loovuse, innovatsiooni ja teaduspõhisuse. Järgnevatel aastatel on minu eesmärk tugevdada rakenduskõrghariduse rolli Eesti haridussüsteemis, rõhutades loovuse, kultuuri ja interdistsiplinaarse koostöö tähtsust nii hariduses kui ka laiemate ühiskondlike probleemide lahendamisel,“ sõnas RKRN-i tulevane esimees Piret Viirpalu.

Piret Viirpalu sõnul ei tähenda rakenduskõrgharidus pelgalt tööjõuturu vajaduste täitmist, vaid ka teadmiste ja ideede loomist, mis toetavad Eesti kultuuri, innovatsiooni ja majandust. „Loomekõrgharidus on osa sellest tervikust – see aitab ühendada teaduse ja loovuse, et leida lahendusi tulevikuprobleemidele. Kultuur on praegusel poliitiliselt keerulisel ajal ühtlasi julgeolekugarantii, mis loob identiteedi, sidususe ja väärtused, mis hoiavad ühiskonda koos,“ lisas ta.

RKRN-i värske teekaart seab kesksele kohale Eesti ühiskonna ja majanduse jaoks vajalike spetsialistide järelkasvu tagamise. Tervishoius, julgeolekus, hariduses ja tööstuses on tööjõupuudus juba reaalsus ning ilma sihipärase rakenduskõrghariduse arendamiseta ei ole selle ületamine võimalik. Samuti on fookuses kõrghariduse jätkusuutlik rahastamine, mis looks paindlikud võimalused nii noorte kui täiskasvanute õpinguteks ja aitaks suurendada rakenduskõrghariduse osakaalu kogu süsteemis.

Olulise suunana rõhutab teekaart ka teadus-, arendus- ja loometegevuse võimestamist. Rakenduskõrgkoolid on kohad, kus sünnivad praktilised ja uuenduslikud lahendused ühiskonna probleemidele, mistõttu vajavad nad teadusrahastuses suuremat tähelepanu ja tuge. Samuti on seatud eesmärgiks pikaajalise rahvusvahelistumise ja talendistrateegia kujundamine, et Eesti oleks atraktiivne sihtriik nii kohalikele kui välistalentidele. Viies põhisuund on õppekvaliteedi järjepidev arendamine, mis lähtub töömaailma muutuvatest vajadustest, õppijakesksest lähenemisest ning uute tehnoloogiliste võimaluste kasutamisest.

„Rakenduskõrgkoolid tegutsevad üle Eesti ja annavad noortele võimaluse saada kvaliteetset haridust kodukandi lähedal, hoides ja arendades seeläbi piirkondlikku kultuuri- ja majanduskeskkonda,“ märkis Piret Viirpalu, rõhutades regionaalse mõõtme olulisust. Tema sõnul seisab rakenduskõrgharidus lähiaastatel silmitsi nii väljakutsete kui ka võimalustega: jõustunud on uus kõrgharidusstandard ja institutsionaalse akrediteerimise juhend, mitmed koolid koostavad värskeid arengukavasid ning õppeprotsessidesse on jõuliselt sisenenud tehisaru. „See pakub uusi võimalusi teadus-, arendus- ja loometöö edendamiseks, aga toob kaasa ka küsimusi eetika, andmekaitse ja kvaliteedi tagamise kohta,“ märkis Viirpalu.

„Järgmise kolme aasta üks keskseid eesmärke on muuta rakenduskõrgharidus senisest veelgi teadus- ja tõenduspõhisemaks, kasutades nii rakendus- kui ka loovuurimusi ning interdistsiplinaarset koostööd Eesti ees seisvate probleemide lahendamisel. Kui suudame ühendada erinevad valdkonnad ja siduda teadmised reaalse ühiskondliku mõjuga, saame anda Eesti arengule uue hoo,“ sõnas Viirpalu.

Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu 2025-2028 teekaardiga on võimalik põhjalikumalt tutvuda RKRN-i kodulehel: https://www.rkrn.ee/rkrn-teekaart-2025-2028/

Portugalis toimunud Euroopa Rakenduskõrgkoolide Assotsiatsiooni (EURASHE) üldkogul valiti Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ulla Preeden organisatsiooni asepresidendiks. Tegemist on esimese korraga, kui Eesti rakenduskõrgkoolide esindaja jõuab rahvusvahelises kõrgharidusvõrgustikus nii kõrgele positsioonile. Ühtlasi nimetati nii Ulla Preeden kui Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli rektor ning RKRN-i esimees Ülle Ernits uue EURASHE nõukoja liikmeteks.

„See on suur tunnustus mitte ainult meile, vaid Eesti rakenduskõrgharidusele laiemalt. EURASHE asepresidendina soovin tõsta rahvusvahelises arutelus esile, kuidas mitmekesine ja regionaalselt kättesaadav kõrgharidus on kriitiliselt oluline Euroopa konkurentsivõime kasvatamiseks ning püsiva ja pikaajalise arengu säilitamiseks,” rääkis Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ulla Preeden. „Samuti pean oluliseks jagada Eesti kogemust – nii meie edukalt käivitunud mikrokraadide programmi, kui ka kogu Euroopa mõistes üsna unikaalselt põimunud kutse- ja rakenduskõrgharidust. Meil on nii, mida jagada, aga ka ise teistelt õppida.”

„Eesti esindatus Euroopa kõrgeimas rakenduskõrghariduse nõukojas annab meile suurepärase võimaluse osaleda kogu euroregiooni haridusmaastiku tuleviku kujundamisel, viies Eesti kogemust Euroopasse ning tuues Euroopa kogemust Eestisse. Juunis esimest korda kogunenud EURASHE nõukoda on uus strateegiline tasand, mis koondab Euroopa rakenduskõrgkoole ühendavaid asutusi ning selle töös on meie fookuses ennekõike rakenduskõrghariduse kasvav roll ja vajadus, teaduspotentsiaal ja kvaliteet ning rahvusvahelised suhted,“ selgitas Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli rektor ja Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu esimees Ülle Ernits.

Ulla Preeden toob esile Eesti rakenduskõrgkoolide ainulaadse ülesehituse. „Euroopa kolleegidele ning ka laiemalt on huvi pakkunud asjaolu, et enamus Eesti rakenduskõrgkoole pakub magistriõppe kõrval ka valdkondlikku kutseharidust. Taoline läbipõimumine loob loomuliku silla kutse- ja tipptasemel kõrghariduse vahel ning aitab vältida olukorda, kus kutseharidus jääb õppijatele tupikteeks,” selgitab Ulla Preeden. „Euroopas, aga ka Eestis, on need arutelud nii konkurentsivõimelisuse, kvalifikatsioonide tunnustamise kui kvaliteedi tagamisel selgelt fookuses ning seni kasutamata potentsiaal, kuni rakendusliku ehk kutsealaga seotud doktoriõppeni välja.”

Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli rektor ja Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu esimees Ülle Ernits rõhutab, et praktilisi oskusi on muutavas ja keerukas maailmas aina enam vaja.

„Euroopa ei vaja mitte lihtsalt rohkem akadeemilisi kraade, vaid ka praktilisi oskusi, mida on võimalik kiiresti ja otseselt rakendada Euroopa konkurentsivõime kasvatamiseks ja suurte ühiskondlikke väljakutsete lahendamiseks. Demograafilised muutused tähendavad, et peame toetama igas vanuses inimeste ümberõpet ja oskuste täiendamist, et inimesed saaksid nii pikemalt panustada tööturule ja majandusse kui ka ennast professionaalselt ja isiklikult teostada,” märkis Ülle Ernits.

„EURASHE tegevusvaldkond on küllaltki lai, kuid mõned olulisemad teemad, millele lähiaastatel suurt rõhku pööratakse, on seotud Euroopa kõrghariduse kvaliteedi ja konkurentsivõimega,” lisas Ulla Preeden, nimetades ühe keskse teemana Euroopa kraadi (Joint European Degree).

“Euroopa kraad aitaks ühtlustada kõrghariduse kvaliteedistandardeid, toetaks talentide ringlust ning riikide vahelist koostööd. See võimaldaks üliõpilastel omandada kvalifikatsiooni, mis muudaks Euroopa kõrgharidusruumi senisest sidusamaks ja atraktiivsemaks ning suurendaks diplomite usaldusväärsust ja konkurentsivõimet ülemaailmsel tasandil. EURASHE näeb seda olulise sammuna just Euroopa ülikoolide alliansside projektides osalevate rakenduskõrgkoolide senistest kogemustest lähtuvalt, et muuta sujuvamaks piiriülene õpe ja kõrgkoolidevaheline koostöö,” selgitas Ulla Preeden.

Ülle Ernits lisab, et tugev ja mitmekesine kõrgharidusvõrgustik on hädavajalik nii Eesti kui kõigi Euroopa piirkondade tasakaalustatud arenguks. Selline võimalus aktiivselt kaasa rääkida ja kõrghariduse tulevikku suunata on saanud teoks ainult tänu sellele, et Eesti Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu on olnud aktiivne osa EURASHE liikmeskonnast juba enam kui 10 aastat.

EURASHE (European Association for the Applied Sciences in Higher Education) ühendab rakenduskõrgharidust pakkuvaid õppeasutusi üle Euroopa. 1990. aastal asutatud organisatsioon esindab täna enam kui 550 asutust 40 riigis, olles tähtsaim võrgustik, mis seisab rakendusliku ja tööturu vajadustega arvestava kõrghariduse eest. EURASHE edendab õppijakeskseid ja paindlikke lahendusi, mis aitavad reageerida tööturu kiiresti muutuvale nõudlusele ning toetab ka piirkondlikku arengut ja sotsiaalset sidusust. Organisatsioon teeb tihedat koostööd Euroopa Komisjoni ja teiste rahvusvaheliste partneritega, et kujundada Euroopa kõrgharidus- ja ka teadusruumi tulevikku.