Letter of Intent (Estonian)

Eesti rakenduskõrgkoolide koostööleping

Tartus, 02. juuni 2015

Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, keda esindab rektor Ülo Pärnits******
Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool, keda esindab rektor Toomas Undusk**
Eesti Infotehnoloogia Kolledž, keda esindab rektor Tiit Roosmaa*****
Eesti Lennuakadeemia, keda esindab rektor Jaanus Jakimenko
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused, keda esindab ülem kolonel Martin Herem***
Lääne-Viru Rakenduskõrgkool, keda esindab rektor Helle Noorväli*******
Sisekaitseakadeemia, keda esindab rektor Lauri Tabur*
Tallinna Tehnikakõrgkool, keda esindab rektor Enno Lend
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, keda esindab rektor Ülle Ernits
Tartu Kõrgem Kunstikool, keda esindab rektor Valeri Nuust
Tartu Tervishoiu Kõrgkool, keda esindab rektor Anneli Kannus****

kes määratlevad end käesoleva koostöölepingu sõlmimisel ja täitmisel kui rakenduskõrgkoolide rektorite nõukogu (edaspidi RKRN või nõukogu), inglise keeles Estonian Rectors’ Conference of Universities of Applied Sciences (edaspidi RCUAS), liikmed, eraldi nimetatud pool või koos pooled, sõlmisid käesoleva koostöölepingu (edaspidi Leping) alljärgnevatel tingimustel:

Lepingu üldpõhimõtted
1. Käesolev Leping on sõlmitud määramata ajaks.
2. Leping ei lõpe Lepingu ülesütlemisega ühe Lepingu poole poolt.
3. Lepinguga on võimalik ühineda kõigil Eesti Vabariigi rakenduskõrgkoolidel, kes vastavad Lepinguga kehtestatud tingimustele.
4. Lepingu täiendused ja muudatused vormistatakse Lepingu lisana, mis on Lepingu lahutamatuks osaks või Lepingu uue redaktsioonina.
5. Käesolev Leping on sõlmitud eesti keeles ja allkirjastatud digitaalselt Lepingu poolte poolt.
6. Leping jõustub alates selle sõlmimisest 02. juunil 2015. Lepingu hiljem allkirjastanud poole suhtes jõustub Leping poole poolt allkirjastamise hetkest.
7. Leping lõpeb RKRN kõigi liikmete konsensuse alusel.

Lepingu eesmärk
8. Lepingu eesmärgiks on Eesti rakenduskõrgkoolide ühistegevuse arendamine, ühiste seisukohtade kujundamine ja ühishuvide esindamine rakenduskõrghariduse edendamise ning hariduspoliitika kujundamise valdkondades Eestis. Eelnimetatud eesmärgi saavutamiseks teevad rakenduskõrgkoolide rektorid koostööd RKRN kaudu.

RKRN tegevuspõhimõtted
9. RKRN tegutseb aastast 1990. RKRN on Eesti rakenduskõrgkoolide kollegiaalne koostöökogu Lepingu raames koostöö eesmärkide saavutamiseks. Nõukogu lähtub oma tegevuses võlaõigusseaduses seltsingulepingutele kehtestatud sätetest, Eesti Vabariigi teistest kehtivatest õigusaktidest ning käesoleva Lepingu Lisana nr 1 esitatud nõukogu töökorrast.
10. Nõukogu tegevuse eesmärk ei ole Lepingu pooltele varalise kasu toomine.
11. Nõukogu liikmete panus Lepingu ja nõukogu eesmärkide saavutamiseks seisneb eelkõige aktiivses tegutsemises nende saavutamise nimel. Liikmemaksu ega muude rahaliste panuste kohustust liikmete suhtes ei kehtestata.
12. Nõukogu juhib ja suhetes kolmandate isikutega esindab nõukogu esimees, töökorras sätestatud juhtudel nõukogu aseesimees või nõukogu poolt määratud esindaja.
13. Nõukogu juhtimise eest nõukogu esimehele ega aseesimehele tasu ei maksta.

Lepinguliste eesmärkide saavutamiseks RKRN:
14. korraldab nõukogu koosolekuid, et arutada ühist huvi pakkuvatel teemadel;
15. võtab vastu otsuseid ja kujundab seisukohti ühist huvi pakkuvates küsimustes;
16. teeb ettepanekuid õigusaktide algatamiseks ja muutmiseks ning teostab nende analüüsi ettevalmistus- (kooskõlastus-) staadiumis;
17. algatab Eesti hariduselu arendavaid projekte ja osaleb neis;
18. üldistab ja levitab Eesti ja välisriikide kõrgkoolide kogemusi;
19. korraldab õppe-teaduslikke konverentse, seminare ja sümpoosione;
20. arendab rahvusvahelisi sidemeid;
21. moodustab töögruppe ja komisjone, kutsub nendes osalema asjatundjaid ja teeb ettepanekuid Eesti Vabariigi hariduskorralduse kohta;
22. suhtleb teiste ühenduste, ametiasutuste ja organisatsioonidega, saadab oma esindajaid osalema nende töögruppides ja komisjonides;
23. kaitseb Lepingu poolte ja teiste kõrgkoolide huve ja õigusi;
24. esitab oma kandidaate esinduskogudesse;
25. tegutseb muudel aladel kooskõlas oma eesmärgi ja kehtivate õigusaktidega.

RKRN liikmeskond
26. Nõukogusse kuuluvad Lepingu alusel Eesti rakenduskõrgkoolide rektorid või kõrgemalseisva organi poolt ametisse kinnitatud/määratud rektori kohusetäitjad (edaspidi rektor) sõltumata kõrgkooli haldusalasest kuuluvusest või omandivormist.
27. Rektorid esindavad nõukogus kõrgkooli, nende nõukogu liikmelisus põhineb rektori staatusel ning sellest tuleneval üldisel lojaalsus- ja kaasaaitamiskohustusel. Eeldatakse, et rektor ei tohi oma nõukogusse kuuluvusest tulenevaid ülesandeid teisele isikule üle anda.
28. Nõukogu liikmeskonda arvamiseks esitab rakenduskõrgkooli ametisse asunud rektor nõukogule sellekohase avalduse, milles peab olema kinnitus Lepingu tingimustega nõustumise kohta.
Nõukogu teeb otsuse avalduse rahuldamise või mitterahuldamise kohta ja korraldab uue nõukogu liikmega Lepingu allkirjastamise 30 päeva jooksul alates avalduse nõukogule esitamisele järgnevast päevast. Nõukogu teeb otsuse teatavaks kõikidele nõukogu liikmetele esimesel võimalusel.
Nõukogul on õigus saada täiendavaid andmeid nõukogu liikmelisust taotleva rektori või kõrgkooli staatuse kohta.
29. Punktis 28 nimetatud otsuse vastuvõtmiseks on vajalik 2/3 nõukogu liikmete häälteenamus.
30. Mitterahuldav otsus peab olema põhjendatud.
31. Leping lõpeb nõukogu otsusega ja muudel seadusest ning Lepingust tulenevatel alustel.
32. Lepingu võib nõukogu liige üles öelda igal ajal, esitades nõukogule sellekohase avalduse.
Lepingu ülesütlemine hakkab kehtima üldjuhul 30 päeva jooksul avalduse esitamisele järgnevast päevast alates. Nõukogu võib nõuda Lepingu ülesütlemist taotlevalt liikmelt oma nõukogu ees kehtivate kohustuste eelnevat täitmist juhul, kui ülesütlemine toimub ilma mõjuva põhjuseta ning nõukogust väljaarvamine tooks kaasa nõukogu teiste liikmete õigustatud huvide kahjustamise.
33. Kui esindatava rakenduskõrgkooli tegevus lõpetatakse või rakenduskõrgkool kujundatakse ümber sellisel määral, et see ei vasta enam rakenduskõrgkooli seaduse §-s 2 rakenduskõrgkoolile sätestatud tingimustele, esitab rektor Lepingu ülesütlemise avalduse vastava otsuse jõustumisel.
Lepingu ülesütlemine jõustub sellisel juhul avalduse esitamisele järgneval päeval.
34. Lepingu lõpetamiseks nõukogu otsusega, sealhulgas lepingu lõpetamiseks nõukogu liikmega, kes on lepingut oluliselt rikkunud, on vajalik nõukogu liikmete 2/3 häälteenamus.
35. Nõukogu liikmel on õigus:
35.1 võtta osa kõigist nõukogu üritustest;
35.2 esitada ettepanekuid, taotlusi ja arupärimisi ning tõstatada küsimusi nõukogus arutamiseks;
35.3 kuuluda nõukogu moodustatud komisjonidesse, töögruppidesse ja ühendustesse;
35.4 olla valitud nõukogu esindajaks teiste ühenduste, ametiasutuste ja organisatsioonide komisjonidesse ja töögruppidesse;
35.5 saada ja kasutada nõukogu käsutuses olevat informatsiooni, tutvuda kõigi nõukogu tegevust puudutavate dokumentidega;
35.6 kutsuda nõukogu istungitele külalisi kooskõlastatult esimehega;
36. Nõukogu liige on kohustatud:
36.1 järgima käesoleva Lepingu tingimusi ja nõukogu töökorda ning täitma nõukogu otsuseid;
36.2 võtma aktiivselt osa nõukogu tegevusest;
36.3 informeerima teisi nõukogu liikmeid olulisematest ühist huvi pakkuvatest probleemidest;
36.4 korraldama nõukogu otsuste tutvustamise ja ellurakendamise oma rakenduskõrgkoolis.

Rakendussätted
37. Käesolev koostöölepingu redaktsioon hakkab kehtima alates selle allkirjastamisest kõikide poolte poolt ja lõpetab 18. mail 2006. aastal Paides Eesti Infotehnoloogia Kolledži, keda esindas rektor Kalle Tammemäe; Eesti Mereakadeemia, keda esindas rektori kt Peeter Järvelaid; Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste, keda esindas ülem Ants Laaneots; Mainori Kõrgkooli, keda esindas rektor Mati Lukas; Sisekaitseakadeemia, keda esindas rektor Priit Männik; Tallinna Tehnikakõrgkooli, keda esindas rektor Arvi Altmäe; Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli, keda esindas rektor Ülle Ernits, Tartu Kõrgema Kunstikooli, keda esindas rektor Valeri Nuust; Tartu Lennukolledži, keda esindas rektor Villu Mikita ja Tartu Tervishoiu Kõrgkooli, keda esindas rektor Anneli Kannus sõlmitud koostöölepingu redaktsiooni kehtivuse.
38. Käesolevat koostöölepingu redaktsiooni loetakse 18. mai 2006. aasta koostöölepingu uuendatud ja täiendatud redaktsiooniks.

Eesti rakenduskõrgkoolide
02. juuni 2015 koostöölepingu
Lisa nr 1

Rakenduskõrgkoolide rektorite nõukogu töökord

Rakenduskõrgkoolide rektorite nõukogu (edaspidi nõukogu) töö korraldus
1. Nõukogu põhiline töövorm on istung.
2. Nõukogu on otsustusvõimeline, kui istungil on kohal vähemalt 2/3 nõukogu liikmetest.
3. Nõukogu liige võib mõjuval põhjusel (viibimine töölähetuses, haiguslehel jms) erakorraliselt volitada enda esindajana istungil osalema oma rakenduskõrgkooli töötaja.
4. Nõukogu otsused võetakse vastu kohalolevate liikmete konsensuse alusel, välja arvatud käesolevas Lepingus sätestatud erandid.
5. Isiku valimisel loetakse valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli. Valimistulemused vormistatakse nõukogu otsusena.
6. Kõik isikuvalimised toimuvad salajase hääletamise teel.
7. Salajaseks hääletamiseks valib nõukogu 3-liikmelise komisjoni.
8. Hääletamissedelid ja häältelugemise komisjoni protokolli vormi valmistab ette nõukogu istungi protokollija.
9. Häältelugemiskomisjon jagab nõukogu liikmetele välja hääletamissedelid. Nõukogu liikmed märgivad ristiga vastavasse ruutu oma eelistuse. Hääletamissedelid kogutakse valimiskasti. Häältelugemiskomisjoni liikmed loevad hääled kokku, täidavad protokolli vormi ning allkirjastavad selle. Häältelugemiskomisjoni liige teeb häältelugemise tulemused nõukogule teatavaks. Häältelugemise protokolli kinnitab nõukogu lahtisel hääletamisel.
10. Nõukogu otsuse võib vastu võtta ka istungit kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult (posti või e-posti teel) kõik nõukogu liikmed eelnevalt kokkulepitud või esimehe poolt määratud tähtajaks.
11. Nõukogu tegevust koordineerib ja tagab selle sujuva asjaajamise lisaks nõukogu esimehele ja aseesimehele sihtasutus Eesti Rakenduskõrgkoolid, tehes koostööd nõukoguga ning arvestades selle eesmärke ja huvisid.

Nõukogu istungite korraldamine
12. Nõukogu koguneb korralistele istungitele õppeperioodil üldjuhul kord kuus, aga mitte vähem kui neli korda õppeaastas.
13. Istungite toimumise ajakava ja toimumiskohad kinnitatakse nõukogu otsusega õppeaasta alguse esimesel istungil.
14. Vajadusel võib ajakava ja toimumiskohta muuta. Toimumiskoha muutmiseks peab kavajärgne korraldaja saavutama istungi korraldamise kokkuleppe teise rakenduskõrgkooliga.
15. Vajadusel kutsub nõukogu esimees (tema äraolekul aseesimees) enda algatusel või nõukogu liikme ettepanekul nõukogu kokku erakorraliselt. Erakorralise istungi toimumiskoht lepitakse kokku ajakava väliselt. Eeldatavalt on korraldajaks rakenduskõrgkool, keda esindab nõukogu kokkukutsumise algatanud nõukogu liige.
16. Nõukogu istungit juhib nõukogu esimees (tema äraolekul aseesimees).
17. Istungi protokolli allkirjastab istungi juhataja ja protokollija.

Nõukogu esimehe ja aseesimehe valimine
18. Nõukogu valib iga õppeaasta viimasel istungil esimehe ja aseesimehe järgnevaks tegevusperioodiks. Esimehe ja aseesimehe tegevusperiood on üks õppeaasta.
19. Nõukogu esimees:
19.1 juhib nõukogu tööd;
19.2 kutsub kokku nõukogu istungid ja juhib neid;
19.3 esindab ainuisikuliselt nõukogu suhetes kolmandate isikutega, sealhulgas riigiorganitega või annab selleks volituse aseesimehele või mõnele teisele isikule;
19.4 allkirjastab nõukogu kirjavahetuse jt dokumendid;
19.5 korraldab nõukogu liikmetele teadaannete ja muu informatsiooni edastamist;
19.6 lähtudes istungi päevakorrast, edastab külalistele kutsed istungist osavõtuks;
19.7 korraldab nõukogu istungite protokollimise ning protokollide kättesaadavuse liikmetele hiljemalt kaks nädalat pärast istungit;
19.8 kutsub kokku nõukogu erakorralise istungi vastavalt vajadusele ja informeerib sellest liikmeid vähemalt 7 tööpäeva ette;
19.9 annab üks kord aastas istungil aru nõukogu tegevusest.
20. Nõukogu aseesimees:
20.1 esindab nõukogu suhetes kolmandate isikutega selleks esimehe poolt antud volituste piires;
20.2 täidab teisi esimehe ülesandeid esimehe äraolekul või korraldusel.

Nõukogu töökorra muutmine
21. Nõukogu töökorra muudatused võtab vastu nõukogu.
———-
* – 09. septembril 2015 allkirjastas koostöölepingu Sisekaitseakadeemia rektor Katri Raik seoses Lauri Taburi ametiaja lõppemisega 17. juunil 2015. 27. detsembril 2018 allkirjastas koostöölepingu Sisekaitseakadeemia arendusprorektor rektori ülesannetes Marek Link seoses Katri Raiki siirdumisega teisele tööle 26. novembril 2018.
** – vastavalt RKRN koostöölepingu punktile 33 on Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkooli ning RKRN vaheline leping üles öeldud alates 23. septembrist 2015.
*** – 22. novembril 2016 allkirjastas koostöölepingu KVÜÕA ülema kohustes Enno Mõts seoses Martin Heremi ametiaja lõppemisega 14. juulil 2016.
**** – 22. novembril 2016 allkirjastas koostöölepingu Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ulla Preeden seoses Anneli Kannuse ametiaja lõppemisega 30. juunil 2016.
***** – 30. detsembril 2016 allkirjastas koostöölepingu Eesti Infotehnoloogia Kolledži rektori kt Peeter Lorents seoses Tiit Roosmaa ametiaja lõppemisega 15. augustil 2016. Vastavalt RKRN koostöölepingu punktile 33 on Eesti Infotehnoloogia Kolledži ning RKRN vaheline leping üles öeldud alates 01. augustist 2017.
****** – 17. veebruaril 2017 allkirjastas koostöölepingu Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor rektori kt Eneken Titov. 07. novembril 2018 allkirjastas koostöölepingu Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor rektor Mait Rungi seoses tema kinnitamisega rektori ametikohale 29. augustil 2018.
******* – alates 01. septembrist 2019 tegutseb Lääne-Viru Rakenduskõrgkool Tallinna Tehnikakõrgkooli teenusmajanduse instituudi nime all.