RKRN stipendiumi saajad 2020

07.09.20

Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu jagas juunis stipendiumeid parimatele rakenduskõrgkoolide lõputööde autoritele. Parimad lõputööd selgitati välja igas kõrgkoolis sisekonkursi korras ning töö autorit tunnustati aukirja ja stipendiumiga kõrgkoolide lõpuaktustel. Parima lõputöö stipendiumi aastal 2020 pälvisid järgmised rakenduskõrgkoolide lõpetajad:

Liis Tiisvelt, Tallinna Tehnikakõrgkool: „Gelatex® tekstiilmaterjali omaduste hindamine”.

Juhendaja: Merje Beilmann

Lõputöö eesmärgiks oli Gelatex®‘i olemasoleva tekstiilmaterjali omaduste hindamine potentsiaalse kasutusotstarbe määramiseks. Eesmärk tugines asjaolul, et Gelatex® on täiesti uuelaadne ja arendamisel olev tekstiilmaterjal, mille eeldatavad rakendused sõltuvad tema füüsikalis-mehhaaniliste omaduste mõõtmisest ja võrdlemisest teiste materjalidega.

Lõputöös valmis põhjalik analüüs Gelatex®’i võimalike potentsiaalsete rakenduste kohta nii jalatsi-, rõiva-, sisustus- ja kodutekstiilide kui ka tehniliste tekstiilide valdkonnas.

Lõputöö on praktilise väärtusega, kuna Gelatex®’i näol on tegemist arendusjärgus oleva materjaliga, seega annavad lõputöö käigus teostatud tekstiilmaterjalide testid aluse kavandada järgnevaid tootearendusetappe.

Andree Porila, Kaitseväe Akadeemia: „Mehitamata õhusõiduki kasutamine jalaväekompanii taktikalistes maismaategevustes Eesti Kaitseväe näitel”.

Juhendajad: kpt Priit Värno (MA), Ülle Säälik (PhD), mjr Mati Parts (MA)

Läbi viidi põhjalik analüüs, mis annab kindlad kriteeriumid mehitamata õhusõidukite võimalikuks hankeks Eesti Kaitseväele.

Rait Kohava, Eesti Lennuakadeemia: „Euroopa Liidu Lennundusohutusameti liinipiloodi teooria õpetamise võimalused kasutades animeeritud video formaati”.

Juhendaja: Jaan Annus

Lõputöö valiti parimaks, kuna selle teema on aktuaalne nii Eesti Lennuakadeemia jaoks kui ka lennundussektorile tervikuna. Aktuaalsusele andis kaalu juurde SARS2-Covid19 eriolukorra kogemus ja viiruse võimalik tulevikuoht ehk vajadus olla valmis heade e- ja distantsõppe materjalide järele.

Andero Kalju, Kõrgem Kunstikool Pallas: „Linnu Eesti”.

Juhendaja: Maris Savik

Töö pälvis Pallase kunstide valdkonna lõputööde hindamiskomisjoni kiituse ja kokkuvõtte järgmiste sõnadega: passioon, innovatsioon, terviklikkus.

Lõputöö kirjalik osa on põhjalik, valdkonda põhjalikult tundva droonispetsilist innovaatiline ja praktiline uurimus. Lõputöö paktiline osa, virtuaalreaalsuse prillidega kogetav droonivideo täidab diplomandi unistuse lennata linnuna. Töö mõlemad osad olid täiuslikult teostatud ja rabasid komisjoni nii oma põhjalikkusega kui emotsionaalselt. Uudne sisu, kordumatu kogemus ja professionaalne teostus.

Nele Külaots, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool: „Hamasuleen ja bisabolool kummelitees ning nende sisalduse muutus ajas”.

Juhendaja: Laine Parts, MSc.

Lõputöö näol on tegemist olulise uurimistööga, mis panustab fütoteraapia valdkonna arengusse. Toimeaine sisaldus on ravimtaime kasutamise seisukohast oluline teema, kuna võimaldab fütoteraapia tõenduspõhist kasutamist. Kasutatud metoodika võimaldab usaldusväärselt hinnata toimeaine sisaldust ja selle muutust droogi säilitamise vältel ning seeläbi anda olulist sisendit droogide säilivusaja hindamiseks ning klientide nõustamiseks ravimtaimede kasutamisel. Töö olulisuse toob esile ka see, et kummel on Eestis populaarne ravimtaim, mistõttu on oluline teada, milliste toimeainete sisaldustega droogid Eestis elanikkonnale kättesaadavad on.

Mari-Liis Dobrjanski, Tartu Tervishoiu Kõrgkool: „Mitteprofessionaalsete meesmaratoonarite (≥45a) kehakoostis”.

Juhendajad: Anna-Liisa Tamm (PhD), Ülle Parm (PhD)

Lõputöö eesmärgiks oli hinnata mitteprofessionaalsete meesmaratoonarite (≥45a) kehakoostist (rasva- ja rasvavabamassi) ning üldise ja sh ekstratsellulaarse vee hulka. Uuringu valimi (n=139) moodustasid ≥45aastased mitteprofessionaalsed Tartu Maratoni Kuubikule registreerunud mehed, kes osalesid vähemalt ühel etapil järgnevatest: Tartu Maraton, Rattaralli, Linnamaraton.

Lõputöö valmis osana Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rakendusuuringust. Kokkuvõtlikult võib öelda, et eriliiki maratonidel osalejate üldine veesisaldus oli sarnane; uuritavate kehakoostise näitajad olid KMI ja rasvaprotsendi alusel normipärased. Jooksjad on teistest maratonidest osavõtjatega võrreldes saledad, samuti täispika etapi läbinud võrreldes poolpika etapi läbinutega. Üldiselt on maratoonarite KMI ja rasvaprotsent normipärane.

Aktuaalsel teemal kirjutatud sisukas empiiriline lõputöö. Töö metoodika valik, tulemuste analüüs ja järeldused on kirjutatud väga kõrgel tasemel.

Olev Gudovski, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor (magistriõpe): „Euroopa pankade kasumlikkust mõjutavad tegurid majanduse tsüklilisuse kontekstis“.

Juhendaja: Kalle Ahi

Töö analüüs ning empiiriline osa olid muljetavaldavad, üliõpilase poolt tehtud töö suurepärane ning töö ise on väga vajalik ning huvitav lugemine konkreetsele sektorile. Tegemist on longitudinaalse 2011-2018 pankade kasumlikkuse uuringuga 31 riigi 177 panga põhjal. Huvitav on tsüklilisuse ja regulatiivsete näitajate lisamine regressiooni andmetest tulenevalt.

Olga Štšupak, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor: „Aeglase turismi mõiste – Eesti maaturismi ettevõtjate teadlikkuse kaardistamine“.

Juhendaja: Maarika Naagel

Valitud teema on keskkonna ja ühiskonna seisukohalt kõige olulisem, uuenduslikkust loov, maamajandust säilitav ja arendav. Töö originaalsus ja aktuaalsus seisneb uue mõiste “aeglane turism” leidmises ja uurimises. Kuna mõistet “aeglane turism” Eesti turismivaldkond oma toodete ja teenuste pakkumises ei kasuta, siis on töö huvipakkuv nii turismiettevõtetele kui ka huvigruppidele, näiteks MTÜ Eesti Maaturism.

Töös käsitletakse mitmeid aspekte põhjalikkusega. Näiteks välja on toodud loodushoiu ja majandustegevuse suhted, elu-, töö- ja puhkekeskkonna mitmekesistamine, koostöö tähtsustamine ja sidususe märkamine.