Parim rakenduskõrgkooli üliõpilastöö 2014

Selgunud on 2014. aasta rakenduskõrgkoolide parimad üliõpilastööd ja autorid. Stipendiumi suurus, millega silmapaistvaid tulemusi saavutanud üliõpilasi tunnustatakse, on 400€.

1. Kadri Kütt, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor: „Strateegiline planeerimis- ja hindamissüsteem Politsei- ja Piirivalveameti näitel“, juhendajad Mare Kurvits, Raul Savimaa
2. Margus Rätsep, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused: „MIMO radari virtuaalvõre modelleerimine“, juhendajad Ivo Müürsepp ja Mari-Anne Meister
3. Elerin Tamp, Lääne-Viru Rakenduskõrgkool: „Erisoodustuste maksustamisega seotud kohtulahendite analüüs“, juhendaja Kaidi Kallaste
4. Annika Kuusk, Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool: „Ökomärgis roheline võti konkurentsivõime ja kliendieelistuse mõjurina Eesti majutusettevõtete näitel”, juhendaja Tiit Kask
5. Marju Ignatjeva, Eesti Infotehnoloogia Kolledž: „Tarkvaraprojekti arenduse ja testimise taristu automatiseerimine Cybernetica AS-i näitel”, juhendaja Margus Ernits
6. Riina Reinson, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool: „Külmpolümeriseeruva akrüüli ja karestatud akrüülhamba vaheline nakketugevus”, juhendajad Tõnu Kauba, Marit Paljak
7. Konstantin Rõbkin, Tallinna Tehnikakõrgkool: „Kunsti ja digitaalmeedia keskus”, juhendajad Ott Kadarik, Mihkel Tüür
8. Kerstin Likk, Eesti Lennuakadeemia: „Tartu lennujaama automaatinfoteeninduse süsteemi teostatavuse uuring”, juhendaja Jaan Tamm
9. Eeva-Liisa Sibul, Tartu Tervishoiu Kõrgkool: „Kroonilisest vaagnavalust tingitud seksuaalse düsfunktsiooniga naispatsientide füsioterapeutiline hindamine ja ravi“, juhendaja Reet Linkberg
10. Kerly Simulman, Sisekaitseakadeemia: „Stalking kui ahistamise erivorm: selle olemus ja viktimisatsioon”
11. Mihkel Salk, Tartu Kõrgem Kunstikool: „Ülevaade Eesti kinomööbli arengust 20. sajandil“ (kirjalik töö) ja „Kino Sõpruse kinotoolide restaureerimine“ (praktiline töö), juhendajad Aivar Oja, Annes Hermann
12. Viktoria Ivanova, Eesti Mereakadeemia: “Eestit läbivate pakitud ohtlike kemikaalide vedu reguleerivate õigusaktide analüüs ja nende vastavus valdkonna olulisematele rahvusvahelistele regulatsioonidele”, juhendaja Anatoli Alop

KOOSTÖÖUURING

2014. aasta veebruaris valmis RKRNi koostöös uuring “Rakenduskõrgharidus Euroopa kõrgharidusruumis: väljundid, institutsioonid ja toimemudelid 2020″. Rakenduskõrgkoolide arengustsenaariume käsitleva uuringuprojekti peamine eesmärk oli koostada rakenduskõrgkoolide koostööd ning arengumudeleid käsitlev raamdokument, mille fookuses on õppe kvaliteedi ja tulemuslikkuse parandamine ning kõrgkoolide vahelise ja rahvusvahelise koostöö edendamine. Uuringu raames analüüsiti Eesti Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu liikmeskõrgkoolide põhiandmete muutuste dünaamikat aastatel 2008–2012.
Uuringu põhiküsimuseks oli: millised peaksid olema Eesti rakenduskõrgkoolide struktuur ja koostoimemudelid tulevikus, pidades silmas kõrgkoolide põhitegevuste juhtimist, konkurentsivõimet ja väljundi kvaliteeti Euroopa kõrgharidusruumis.
Lisaks Eesti rakenduskõrgkoolide tegevusnäitajate analüüsile koguti andmeid õppereisidelt mitmete riikide rakenduskõrgkoolidesse ja viidi läbi poolstruktureeritud intervjuud Euroopa Liidu riikide rakenduskõrgkoolide rektorite nõukogude liikmete ja kõrgharidusekspertidega.
Koostööuuring on rahastatud programmist “Primus”.
Tutvu uuringu lõpparuandega lähemalt SIIN!