24. septembril toimus Riigikogu kultuurikomisjoni ja RKRN arutelu rakenduskõrgkoolide rollist ja vastutusest kõrgharidusmaastikul ajendatuna Teadus- ja arendusnõukogu (TAN) raportist haridusvaldkonna konsolideerimisest. RKRN esimees Tiit Roosmaa rõhutas sissejuhatuses kui spetsialiseerunud õppeasutused on rakenduskõrgkoolid, mille õppekavade dubleerimist omavahel ei esine või kui, siis minimaalselt, mis on tingitud tööandjate nõudlusest. Tänaseks on kõik rakenduskõrgkoolid saanud edukalt akrediteeritud. Side tööandjatega on tugev ning lõpetajate tööhõive väga kõrge. Rektorid oma sõnavõttudes rääkisid kõrgkooli tugevamatest külgedest ja ka arendamist vajavatest teemadest. Valdavalt on konkurss rakenduskõrgkoolidesse tunduvalt suurem kui vastuvõtuvõimalus. Ka on palju juba teisel kõrgharidusringil olevaid sisseastujaid, kes soovivad end täiendada või teha elus kannapööre uue, praktilise eriala omandamise näol.
Kultuurikomisjoni liikmed uurisid, millisena näevad rakenduskõrgkoolid ise oma tulevikku. Välja sai pakutud nii erinevatele ministeeriumitele allumise kui ka ühise vihmavarju loomise mõtet ning ka interdistsiplinaarse koostöö võimalust, nt tervihoid ja inseneriteadus või IT jne, mis kultuurikomisjonile eriti meeldis. Lõppkokkuvõttes tõdes Riigikogu kultuurikomisjoni esimees Laine Randjärv, et oli silmaringi avardav ja informatiivne kohtumine. Kultuurikomisjon peab kujundama oma arvamuse ja seisukohad seoses TAN raporti soovitustega juba lähiajal ja esitama need Riigikantseleile.
Riigikogu kultuurikomisjoniga kohtusid Tiit Roosmaa, Jaanus Jakimenko, Anneli Kannus, Ülle Ernits, Enno Lend, Vallo Nuust ja Katri Raik. Samuti osalesid HTM kõrghariduse osakonna juhataja Anne Kivimäe ja asejuhataja Sigrid Vaher.
