Rakenduslike teadus- ja arendustööde konkursile saabunud töödest valis hindamiskomisjon välja kolm paremat, kelle vahel stipendiumisumma 1000 eurot jagamisele läks. Väikese ülekaaluga otsustati võitjaks kuulutada Grethe-Johanna Ploompuu töö, mis käsitles aktuaalset ja põhjalikku ülevaadet jäätmekäitlusest Eesti tervishoiuasutustes ja lõpptulemusena ühtse juhendmaterjali väljatöötamist.
Auhinnaraha jagunes kolme autori vahel järgmiselt:
Grethe-Johanna Ploompuu “Eesti tervishoiuasutustes tekkivate jäätmete käitluse juhendmaterjal” – 400 eurot
Taavi Adamberg “Müra analüüsimine Tallinna lennujaamas lennukitüüpide ja operatsioonide lõikes” – 300 eurot
Silja Kask “Riskijuhtimissüsteemi väljatöötamine AS-is Mecro” – 300 eurot
Palju õnne!

Grethe-Johanna Ploompuu: Teema valik sai alguse sellest, et Eesti Jäätmekäitlejate Liit (EJKL) kontakteerus Tallinna Tehnikakõrgkooliga ning pakkus välja võimalust lõputöö raames koostada uus jäätmekäitluse juhendmaterjal Eesti tervishoiuasutustele. Eelnev juhend on koostatud 2001. aastal Taani firma poolt ning praeguseks on juba vananenud. Kui antud pakkumine tuli, siis haarasin kohe võimalusest kinni, kuna teema tundus põnev ja praktiline. Lõputöö koostamise puhul on kindlasti oluline, et teema pakuks endale huvi ning antud juhul oli kogu protsess palju uusi teadmisi pakkuv ning lisaks on ka tulemusel suur praktiline väärtus.
Tervishoiuasutustes tekkivate jäätmete käitlemise hetkeseisuga tutvumiseks korraldas EJKL külastused erinevatesse Eesti haiglatesse. Tänu sellele oli kindlasti kergem materjali kokku panna, kuna antud valdkonnas on nii mõnigi spetsiifiline jäätmevaldkond, millest muidu teadmised on kesised. Läbi selle sai ka otse suhelda personaliga, kelle igapäevatööd antud juhendmaterjal puudutab. Samuti andsid külastused ülevaate olemasolevatest süsteemidest erinevates asutustes, millised on erinevused, efektiivsed lahendused, mis peaks kindlasti juhendmaterjalis olema defineeritud jpm. Mitmed tegevusvaldkonnad on seadustega kindlalt paika pandud, kuid teisalt on asutustel ka ruumi vabalt tegutseda. Üheks näiteks võib tuua nakkusohtlike jäätmete määramise. Igale Euroopa Liidu liikmesriigil on vabadus nakkusoht määrata õigusaktides kehtestatud eeskirjade alusel. Sellest tulenevalt võivad hetkel kõik asutused ise otsustada, mis on potentsiaalselt nakkusohtlik jääde. See tähendab, et osad asutused võtavad potentsiaalselt nakkusohtlikuna kõiki jäätmeid, mis on olnud kokkupuutes kehavedelikega, teised vaid neid jäätmeid, mis on teada, et pärinevad nakkust kandvalt patsiendilt. Tagamaks kõikide tervishoiuasutustes viibivate inimeste ohutus, on oluline, et kõik kehavedelikega kokkupuutes olnud jäätmed oleks käideldud vastavalt. Seega on oluline, et antud tegevus oleks ka seadustega reguleeritud. Lõputöö raames kogutud andmed ja materjal on edasi antud EJKL-le, kes töötab edasi selle nimel, et juhendmaterjal kinnitataks riiklikul tasandil ning jõuaks kasutusse.

Auhindade pidulik üleandmine toimub 3. oktoobril Kalevi Spordihallis.
Täname väga ka teisi konkursil osalejaid – Katariin Mudistit ja Helena Roosaart!
Hindamiskomisjoni koosoleku protokolli saab lugeda SIIT.

Konkurss viidi läbi koostöös Tallinna Ettevõtlusametiga.

RKRN korraldab 23. oktoobril 2018 visioonipäeva
„Kuhu lähed, Eesti [rakendus]kõrgharidus?“

Koht: Tallinna Tehnikakõrgkool

Eesmärk: kõrgharidusest ja Eesti hariduse tulevikust laiemalt räägitakse väga erinevatel ajahetkedel ning vahelduva intensiivsusega. Enamasti toimub see seoses kas rakkerühma raportite avaldamise, seaduse muudatuste planeerimise, Riigikogu valimiste eelsete debattide või üldiste riiklike strateegiate kujundamise protsessis. Hetkel oleme me jälle kõrghariduse tuleviku osas küsimusi esitamas ja vastuseid otsimas ning seekord tahame fookusesse seada nii kõrghariduse suunad ja rahastamise üldisemas plaanis kui ka rakenduskõrghariduse ja rakenduskõrgkoolide rolli Eesti kõrgharidusmaastikul.

Sihtgrupp: poliitiliste organisatsioonide esindajad, Riigikogu kultuurikomisjoni liikmed, Eesti ministeeriumite esindajad, kõrgkoolide ja ülikoolide esindajad, tööandjad ja teised koostööpartnerid.

Ajakava:
10.30 Hommikukohv/-tee
11.00 Sissejuhatus ja tervitused. Mihkel Tiits (Tallinna Tehnikakõrgkooli transpordi ja logistika tudeng) & Ulla Preeden (RKRN esimees, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektor)

11.30-12.30 PANEEL 1 Kas Eesti [rakendus]kõrgharidus on liikunud õigel kursil?
Tea Varrak (HTM kantsler), Britt Järvet (EÜL juht), Ants Sild (BCS Koolitus juhatuse liige), Jaak Aaviksoo (Tallinna Tehnikaülikooli rektor), Ülle Ernits (RKRN aseesimees, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli rektor)

12.30-13.00 Seljasirutus ja värskenduspaus

13.00-14.00 PANEEL 2 Mida lubab järgmine valitsus Eesti kõrgharidusele?
Aadu Must (Keskerakond), Maris Lauri (Reformierakond), Jevgeni Ossinovski (SDE), Helir-Valdor Seeder (Isamaa erakond), Urmas Heinaste (Vabaerakond), Külli Remsu (EKRE)

14.00-15.00 PANEEL 3 Kõrghariduse tulevik
Katri Raik (Sisekaitseakadeemia rektor, kolmanda paneeli moderaator), Tiia Randma (OSKA arendusjuht), Mait Klaassen (Eesti Maaülikooli rektor), Heiki Viisimaa (Eesti Noorteühenduste Liidu osalusprogrammi juht), Enno Lend (Tallinna Tehnikakõrgkooli rektor)

15.00-15.10 Haridus- ja teadusstrateegia 2021-2035 koostamisest. Tatjana Kiilo (HTM analüüsiosakonna asejuhataja)

15.10-15.30 Kokkuvõte päevast ja RKRN-i teeside esitlus. Ulla Preeden

Visioonipäeva modereerib Märt Treier, fotograaf on Kristjan Lepp.

Lisainfot:
Aastal 2014 esitlesid RKRN-i liikmed teekaarti, milles sisaldus visioon aastaks 2020. RKRN-is oli siis 12 liiget ja Eesti rakenduskõrgkoolides kokku ca 14 000 üliõpilast. Aastal 2018 õpib rakenduskõrgkoolides ligi 10 000 üliõpilast, RKRN-i liikmeskõrgkoole on 9.
Täna otsime taas vastuseid küsimustele: Kas binaarne kõrgharidussüsteem vastab muutuva ühiskonna vajadustele? Mis on muutunud ja kuhu oleme me nende aastatega jõudnud? Kas 8 riigirakenduskõrgkooli ja 5 erarakenduskõrgkooli Eestis on vähe või palju? Millised saavad olema [rakendus]kõrghariduse tulevik ja suunad 2030+?
Kõrghariduse rahastamine liikus aastal 2017 ühtsetele alustele, mis tähendab, et ei ole eraldi rahastamist ülikoolidele ja rakenduskõrgkoolidele (välja arvatud teaduse rahastamine).
Palju küsimusi on tekitanud tasuta kõrgharidus ja kas see on ennast õigustanud.

NB! Palume osalemisest teada anda meiliaadressil info@rkrn.ee või telefonil 5201345 hiljemalt 19. oktoobriks 2018.

FOTOD

SALVESTUS