Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu koostöös Tallinna Strateegiakeskusega kuulutas välja rakenduslike teadus- ja arendustööde konkursi, mille eesmärk on väärtustada rakenduskõrgkoolide poolt teostatavaid rakendusliku suunitlusega uurimusi, tõsta rakenduskõrgkoolide motivatsiooni koostööks ettevõtlus- ja avaliku sektoriga ning teavitada avalikkust rakenduskõrgkoolide oskusteabe rakendamisest majandustegevuses ja ühiskonnas. Tänavu kandideeris konkursile 13 tööd erinevatest rakenduskõrgkoolidest. Hindamiskomisjon otsustas välja anda kolm stipendiumit ja jagada auhinnafond alljärgnevalt:

Võidutööks valiti Sven-Erik Mändmaa töö „Masinõppel põhineva liiklusmärkide tuvastamise süsteemi treeningandmete koostamine Cleveron Mobility sõidukite autonoomsuse arendamiseks”. Töö autorit, Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor vilistlast, tunnustatakse 600 euro suuruse stipendiumiga.

Töö eesmärgiks on Cleveron Mobility robotkullerite autonoomsuse arendamine. Töö tulemusel valmis Cleveron Mobility andmekogu esimene versioon, mis aitab ka edaspidi ettevõttel treenida masinõppe mudelit. Loodud protsess võimaldab täiendada liiklusmärkide andmekogu ning luua liiklusmärkide tuvastamise süsteemi treeningandmete märgendamise juhendi.

Komisjon tõi välja, et töö teema on aktuaalne ja seda mitmest aspektist – töös kasutatud masinõppe meetod on innovaatiline, töö panustab sõidukite autonoomsuse arendamisse, mis on oluline teema erinevate teenuste arendamisel. Samuti on antud töö heaks näiteks ettevõtete ja kõrgharidusasutuste koostööst. Töö tulemusena valmis märgendatud andmekogu ja protsessi kirjeldus ning autor tõi välja ka ettepanekud selle protsessi efektiivsemaks muutmiseks masinõppe abil. Antud töö on ettevõtte jaoks abistavaks allikaks andmete märgendamise arendamise juures. Töö lahendus on valitud Cleveron Mobility tegelikest vajadustest ning nende potentsiaalsest muutumisest tulevikus.

Juhendaja: Tanel Peet, Starship Technologies tarkvarainsener.

Lisaks võidutööle valiti välja Sergei Kuzmini töö „ESTCube-2 satelliidi juhtmooduli insenerimudeli vibratsioonikatsed”. Töö autorit, Tallinna Tehnikakõrgkooli vilistlast, tunnustatakse 450 euro suuruse stipendiumiga.

Töö annab ülevaate satelliidi arendamisest, vibratsioonikatsete läbiviimisest ja tulemuste analüüsist. ESTCube’i meeskond plaanib seda kasutada vibratsioonikatsete protseduuride käsiraamatuna satelliitide edasiseks arendamiseks.

Komisjon tõi välja, et ESTCube projekt on sarnaselt Tudengivormelile ja Solaridele üks headest inseneeriaprojektidest. Töö eristub teisest ennekõike tehnilise keerukuse pärast, autor valmistab ette ja viib läbi ESTCube-2 kuupsatelliidi juhtmooduli insenerimudeli vibratsioonikatseid. Töö autor tegi edukat koostööd Eesti Tudengisatelliidi Sihtasutuse ja Tartu Ülikooli Tartu Observatooriumiga ning nende tagasiside räägib enda eest – “Tänu tema suurele panusele kindlustati satelliidi ja teststruktuuride õigeaegne valmimine satelliidi laborikampaaniaks, mis on üheks suureks sammuks õigeaegse ja õnnestunud raketistardi poole.”

Juhendajad: Hans Teras, ESTCube projektijuht ja Peter Šverns, Tallinna Tehnikakõrgkooli lektor.

ja

Ingrit Roosilehe töö „Tartu piirkonna õhuruumi analüüs mehitamata õhusõiduki süsteemide testala loomiseks”. Töö autorit, Eesti Lennuakadeemia vilistlast, tunnustatakse 450 euro suuruse stipendiumiga.

Töö eesmärk on välja selgitada, kuhu on otstarbekas luua Tartu mehitamata õhusõiduki süsteemide dünaamiline testala. Töö tulemusel koostati riskifaktorite kaart ning kasutajate küsitluse käigus kogutud info põhjal tõestati ära testala vajalikkus ja toodi välja testala loomisel olulised kriteeriumid. Mehitamata õhusõidukid on kasutusel erinevatel elu- ja tegevusaladel, nii hobi- kui ka professionaalses kasutuses. Üha olulisemaks muutub õhuruumis liikumise turvalisus ja õhuruumi kasutavate seadmete ohutus. Mehitamata lennunduse integreerimine olemasolevasse õhuruumi, linnaruumi ja tavalennundusega terviklikku keskkonda nõuab palju uuringuid, analüüse ning valideerimisi. Antud töö annab otsese sisendi mehitamata lennunduse testala loomiseks Tartusse.

Komisjon tõi välja, et töö on tulevikku vaatav ja väga praktilise väärtusega mehitamata  õhusõidukite kasutuselevõtuks erinevate teenuste osutamiseks. Töö rakenduslik väärtus seisneb selles, et sellele tuginedes saab läbi viia edasisi põhjalikemaid riskianalüüse ja samuti toetavad töö tulemused mehitamata lennunduse sandbox’i kavandamist Tartusse.

Juhendajad: Tõnis Jürimäe, Eesti Lennuakadeemia lennuliiklusteeninduse osakonna spetsialist ja Maria Tamm, Eesti Lennuakadeemia mehitamata lennunduse valdkonnajuht.

Lisaks võidutöödele tõstis hindamiskomisjon esile kaks järgmist tööd:

Eliisa Saare ja Geithy Tamme (Tallinna Tehnikakõrgkool), „Päästeameti eri- ja kaitserõivastuse ergonoomika hindamise metoodika väljatöötamine”.

Töö eesmärk on ergonoomiliste katsete hindamismeetodi väljatöötamine Päästeameti eri- ja kaitserõivastuse kasutusmugavuse, lõikelise lahenduse ja materjali hindamiseks, mida oleks võimalik lisada hankenäidiste hindamissüsteemi. Väljatöötatud hindamismeetodit saab Päästeamet rakendada erinevate rõivatootjate näidiskomplektide hindamiseks ja võrdlemiseks, et valida välja parim töörõivastus päästeametnikele. Samas saab hindamismeetodit ilmselt rakendada ka laiemalt teiste tegevusalade töötajate ja teenistujate eri- ja töörõivaste hindamissüsteemi.

Juhendajad: Merje Beilmann, Tallinna Tehnikakõrgkooli tehnoloogia ja ringmajanduse instituudi lektor ja moetööstuse õppekava tehnoloogia ja tootearenduse õppesuuna juht ning Teele Peets, Tallinna Tehnikakõrgkooli tehnoloogia ja ringmajanduse instituudi lektor ja moetööstuse õppekava juht,
rõivaste tehnilise disaini õppesuuna juht.

Elerin Kaasik ja Kethlin Visas (Tallinna Tehnikakõrgkool), „Tekstiilijäätmete kaardistamine efektiivsema tootmisprotsessi organiseerimiseks ettevõttes Wendre AS”.

Töös on keskendutud konkreetse ettevõtte jäätmemajanduse analüüsile, leidmaks kitsaskohad, mille abil teha parendusettepanekuid efektiivsemaks tootmisprotsessiks kuni 10% aastas. Töö autorite uurimise eesmärk on vähendada nende tekstiilijäätmete hulka, mis suunduvad jäätmekäitleja juurde ladestamiseks. Töö autorid pakkusid välja ligi 30 parendusettepanekut, mida ettevõte saab rakendada oma igapäevases töös, et muuta tekstiilijäätmete kogus minimaalseks.

Juhendajad: Ada Traumann, Tallinna Tehnikakõrgkooli tehnoloogia ja ringmajanduse instituudi professor ning Monica Vilms, Tallinna Tehnikakõrgkooli tehnoloogia ja ringmajanduse instituudi lektor.

Võitjat tunnustatakse Tallinna Ettevõtluspäeva raames toimuval pidulikul ettevõtlusauhindade galal 28. septembril. Vaata rohkem infot Tallinna Ettevõtluspäev.

Palju õnne ja suur tänu kõikidele konkursist osavõtjatele!

18. oktoobril toimub Sisekaitseakadeemias Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu visioonipäev “JULGE OLLA”. Tänavusel visioonipäeval kutsume Sind kaasa mõtlema, kas haridus ja haritud inimesed tagavad meie riigi JULGE OLEKU ja kui haridus on väärtus, siis kes tegelevad väärtusloomega? Kuidas tagada Eesti riigile elutähtsate teenuste võimekus ning selleks vajalikud spetsialistid, et igaühel meist oleks JULGE OLLA?

Tugeva majandusega riik kindlustab enda JULGEKS OLEMISE investeeringutega parimasse kaitsevõimesse, aga ka innovatsiooni ja talentide arendamisse. Arutame, kuidas kasvatada kõrgkoolidest tulevat innovatsiooni ja teadmussiirde mahtu ning jõuda ettevõtetele vajalikuks arenduspartneriks.

Visioonipäeva viimases paneelis otsime vastuseid kõrghariduse tulevikule. Kui riigi JULGE OLEKU tagavad haridus ja haritud inimesed, siis milline on tuleviku kõrgharidus? Kus me õpime, kes õpetavad ja milline roll on rakenduskõrgharidusel ja akadeemilisel haridusel?

Oma kogemust, mida tähendab JULGE OLLA, jagavad silmapaistvad rakenduskõrgkoolide vilistlased.

Visioonipäev toimub Sisekaitseakadeemias, kuid osaleda saab ka otseülekannet jälgides. Kui oled registreerunud, saadame sulle lingi enne visioonipäeva. Palun teata osalemisest hiljemalt 13. oktoobriks siin.

Päeva juhib Märt Treier.

Esialgne kava:

09.30-10.00	Registreerumine ja hommikukohv
10.00-10.20	Avasõnad Eesti Vabariigi president Alar Karis Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu esimees Enno Lend
10.20-10.40	“JULGE OLLA eeskujuks” Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher
10.45-11.35	Paneelarutelu “Kelle vastutada on haritud tööjõud?” Kuidas tagada elutähtsad teenused ja selleks vajalik tööjõud? Haritud tööjõud loob Eesti riigile väärtust − selle põhimõttega üldjuhul nõustutakse, aga kelle vastutada see harimine on? Kas hariduse omandamisel saab suuremat kasu indiviid või riik? Need teemad on olnud viimasel ajal fookuses kõrghariduse rahastamisega seotud aruteludes.  Arutleme, kuidas peaksime samadele küsimustele leidma vastused ka siis, kui räägime Eesti riigi JULGE OLEKUST ja elutähtsa teenuse tagamise võimekusest ning selle tarbeks spetsialistide koolitamisest. Arutlejad:  Viljandi haigla juhatuse esimees Priit Tampere Cybernetica AS programmijuht, brigaadikindral (reservis) Jaak Tarien Sisekaitseakadeemia päästekolledži kriisireguleerimise ja tuleohutuse õppetooli juhataja-lektor Tarmo Terep Tallinna Tehnikakõrgkooli õppeprorektor prof. Martti Kiisa
11.40-12.30	Paneelarutelu “Koostöine innovatsioon” Tugeva majandusega riik tagab enda JULGEKS OLEMISE investeeringutega parimasse kaitsevõimesse. Selle keskmes on innovatsioon, mida toetab talentide olemasolu ja nende arendamine. Kuidas tõsta kõrgkoolidest tulevat innovatsiooni mahtu ja pidada dialoogi koostööpartneritega? Kuidas lahendada kõrgkoolide teadus- ja loomevõimekusega kaasnevad probleemid, kus õppe- ja uurimistegevus põhineb samadel ressurssidel ja selle läbiviimisel konkureerivad samad inimesed? Toome näiteid edukatest ettevõtetest, kes teevad kõrgkoolidega koostööd ning arutleme, kuidas jõuda ettevõtetele vajalikuks arenduspartneriks. Arutlejad:  Tallinna Tehnikakõrgkooli Innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuse juhataja Kaido Kokk Mainor Ülemiste AS juhatuse esimees, Ülemiste City innovatsioonijuht Ursel Velve  Kõrgema Kunstikooli Pallas tekstiiliosakonna professor Kadi Pajupuu Skycorp tegevjuht ja MTÜ ZeroEST kaasasutaja Marek Alliksoo
12.30-13.15	Lõuna
13.15-14.00	Paneelarutelu “Rakenduskõrgkool järgmisel kümnendil” Akadeemilise kõrghariduse ja rakenduskõrghariduse vahe on aina vähenemas. Eristumine saab jätkuda valdkondades, kus kindlate oskuste ja teadmistega spetsialiste on vaja riigi arenguks ja elutähtsate teenuste püsimiseks. Pandeemia pööras õppimise paradigma ringi ja kõrgkool peab uues digiajas kohanema ning olema eestvedaja. Tulevikus vahetavad inimesed tööturul arvatavasti sagedamini ametit ja valdkonda. Kus toimub õpe tulevikus? Milliseks muutub õppejõu profiil ja kes on õppija? Selles paneelis otsime vastuseid kõrghariduse tuleviku osas. Kui riigi JULGE OLEKU tagavad haridus ja haritud inimesed, siis milline on tuleviku kõrgharidus? Arutlejad: Haridus- ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse ning kõrg- ja kutsehariduse poliitika asekantsler Renno Veinthal Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ülle Ernits Eesti Lennuakadeemia lennunduskorralduse juhtivlektor, endine Lennuakadeemia rektor Jaan Tamm Ettevõtja, koolitaja ja juhtimisnõustaja ning endine Sisekaitseakadeemia rektor Lauri Tabur
14.00-15.00	Rakenduskõrgkoolide vilistlaste lood Kogemust, mida tähendab JULGE OLLA, jagavad silmapaistvad rakenduskõrgkoolide vilistlased: Anneli Kannus, Eesti Õdede Liidu president, Tartu linnavolikogu liige ning Eesti riigi tervishoiu valdkonna jätkusuutlikkuse eestkõneleja, endine Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektor Margus Nõlvak, Forus Grupp OÜ tegevjuht ja juhatuse esimees Teele Kohv, Lennuliiklusteeninduse AS, irdtorni projektijuht   Laineli Parrest, Viljandi Kunstikooli direktor, kunstiõpetaja ja Eesti Kunstikoolide Liidu juhatuse liige Ragnar Vaiknemets, Terviseameti tervishoiukorralduse ja toimepidavuse osakonna juhataja Janek Saareoks, Schenker Baltikumi tegevjuht, AS Schenker juhatuse liige ja ELEA nõukogu liige
15.00-16.30	RKRNi 30. aastapäeva koosviibimine Meeleolu loovad Eesti Lennuakadeemia pianistid, oodatud on sõnavõtud ja tervitused.

7. septembril toimub Tallinna Tehnikakõrgkoolis Eesti rakenduskõrgkoolide, ministeeriumite teadusnõunike, Tartu Ülikooli eetikakeskuse ja Eesti Teadusagentuuri hea teaduse teemaline kohtumine, kus rakenduskõrgkoolid tutvustavad oma teadustegevust, koostöövõimalusi ja tulevikuperspektiive. Kohtumisel liitub Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu Eesti hea teadustava kokkuleppega.

Marten Juurik, Eesti Teadusagentuuri teaduseetika valdkonna juht ütleb, et uue teadus- ja arendustegevuse seaduse väljatöötamisel on selgunud, et mitmed teaduseetika alased tegevused vajavad riiklikul tasandil toetamist. „Hea teadus on meie kõigi huvides, mistõttu peaksime teaduse ja ühiskonna kiirest arengust tulenevaid eetilisi väljakutseid lahendama ühiselt. Rakenduskõrgkoolide lisandumine hea teadustava järgijate sekka muudab Eesti teaduseetika süsteemi osaliste ringi suuremaks ja mitmekülgsemaks, millega kasvab veelgi vajadus teadlaste, teadusasutuste ja riigi koostööks,” ütleb Juurik. Ta lisab, et kavas on luua kontaktvõrgustikud teadusasutustest ja teaduseetika ekspertidest, ühiselt läbi viia koolitusi ja seminare, ühtlustada praktikaid ning koostada juhendeid teadlasi enim vaevate probleemide lahendamiseks. Ühtlasi käivad ettevalmistused eetikakomiteede süsteemi riiklikuks koordineerimiseks ja arutatakse teaduseetika rikkumisi menetleva riikliku komisjoni vajalikkust. „Küsimusi ja lahendamist vajavaid probleeme on mitmeid, mis veelgi suurendavad vajadust koostöö järele. Eesti Teadusagentuur loodab heale koostööle rakenduskõrgkoolidega – ees ootavad põnevad väljakutsed,” sõnab Juurik.

TÜ eetikakeskuse juhataja ja riigikogu liige Margit Sutrop märkis, et leppega liitudes võtavad rakenduskõrgkoolid endale kohustuse luua oma asutuses nii õppejõududele, teadlastele kui ka üliõpilastele tingimused, mis motiveerivad järgima hea teadustava väärtusi ja põhimõtteid. „See tähendab inimeste eetika-alase teadlikkuse tõstmist, nõustamist, väärkäitumise juhtumite menetlemise korra loomist. Kui mõni rakenduskõrgkool tunneb, et üksi seda kõike ei suuda pakkuda, siis saab abi koostööst TÜ eetikakeskusega,” sõnas prof Sutrop.

Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu esimees, Tallinna Tehnikakõrgkooli rektor Enno Lend tõi välja, et rakenduskõrgkoolide ühinemine hea teadustava kokkuleppega aitab seniselt jõudsamalt edasi arendada rakenduskõrgkoolide teadustegevust. Ta lisab, et leppega liitumisel on otsene kasu ühiskonnale: „Nii saavad rakenduskõrgkoolide õppurid, õppejõud ja koostööpartnerid kindluse, et Eesti rakenduskõrgkoolides viiakse teadustööd läbi kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud teaduseetika põhimõtetega.“ Ühtlasi aitavad rakendusuuringud pakkuda õpet ning arendust hõlmavaid teenuseid, toetada üliõpilastest algatusvõimeliste kodanike kujunemist ja edendada tööturu vajadustele vastavat elukestvat õpet, mis teatavasti peab põhinema  tõenduspõhisel käsitusel, arvab Lend.

Kohtumisel räägitakse, millist rolli täidab Eesti teaduseetika süsteemis hea teadustava ja milline on kõrgkoolide vastutus eetilise teaduse edendamisel. Töötoas, kus osalevad ka ministeeriumite teadusnõunikud, arutletakse teaduseetika ja -koostöö teemadel.

Hea teadustava juurutamine on oluline algatus, et edendada veelgi kõrgkoolide koostööd ettevõtete ning arendus- ja teadusasutustega teadmuspõhiste lahenduste väljatöötamisel, sama oluline on tõhusama koostöö eestvedamine kõrgkoolide ja teadusasutuste vahel.  Uurimis- ja teadustegevuses on oluline tagada usaldusväärsus koostööpartnerite vahel rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduste läbiviimisel. Nüüdisaja rakendusuuringud  on sageli interdistsiplinaarsed ja seetõttu peaksid erinevate kõrgkoolide ning teadusasutuste vahelised barjäärid  olema võimalikult madalad parima teaduskompetentsi ja teadustaristu kaasamiseks. Teatavasti on Eesti rakenduskõrgkoolide profiil üsna erinev, teisalt on see põnev väljakutse uurimistööalase võimekuse tõstmiseks.

Hea teadustava eesmärk on toetada heade tavade tundmaõppimist, omaksvõtmist ja juurdumist Eesti teaduskogukonnas. Hea teadustava kokkuleppega liitudes kinnitab asutus, et ta austab teaduse alusväärtusi ja tegevuspõhimõtteid, mis on kirjas teadusasutuste, Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti Teadusagentuuri ning Haridus- ja Teadusministeeriumi koostöös 2017. aastal valminud „Hea teadustava“ tekstis.

Hea teadustavaga liituvad Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, Eesti Lennuakadeemia, Tartu Tervishoiu Kõrgkool, Kõrgem Kunstikool Pallas, Sisekaitseakadeemia, Tallinna Tehnikakõrgkool, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, Kaitseväe Akadeemia, Eesti EKB Liit Kõrgem Usuteaduslik Seminar ja EMK Teoloogiline Seminar 

Hea teadustava täisteksti ja liitunute nimekirja leiab eetikaveebist https://www.eetika.ee/et/eesti-hea-teadustava.

Päevakava:

Uuest õppeaastast asus Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu (RKRN) juhtima Tallinna Tehnikakõrgkooli rektor Enno Lend, vahetades sellel kohal välja Lennuakadeemia rektori Koit Kaskeli.

Täname Koit Kaskelit aktiivse panuse eest RKRNi eestvedamisel just dialoogi algatamisel ja läbiviimisel ühiskonnas.

RKRNi uus juht Enno Lend:

„Mõni aasta tagasi alustati laiapõhjalise kaasamisega haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 koostamist, lõpptulemus sai üsna lootusrikas. See, et tööjõu ja oskuste vajadust peaks prognoosima ning õpivõimalused ja sisu vastaks ühiskonna ja tööturu arenguvajadustele, tundus igati mõistlik. Seda vähemalt rakenduskõrgkooli vaatepunktist. Ometigi on läinud nii, et alanud õppeaasta alguses sedastas Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser, et seisame täna vaid nelja sambaga ülikooli ees.

Ega ometi pole kõrgharidus varisemisohus? Arvan, et veel mitte, kuid mõnes valdkonnas on siiski „praomajakad“ katki.

RKRNi esimehena soovin rõhutada eelkõige kolme asja:

• – Eesti kõrghariduspoliitika kavandamisel ja elluviimisel peaks ajajoon olema vähemalt 8–10 aastat, vastasel korral ei saagi teada, millised otsused tabasid märki. Eesti ühiskonna huvid ja vajadused pole kõrghariduse edendamisel teisejärgulised, vaid just on esmatähtsad.

• – kõrgkoolide sidusus ühiskonnas peab paranema. Õppimine ja õpetamine, rakendusuuringud ning innovatsioon toimuvad nii füüsiliselt kui ka virtuaalselt, kuid arenemisruumi on kõigis tegevustes. Õigupoolest on vaja jõuda arusaamani, mida ühiskond pikemas vaates kõrgkoolidelt ootab ja kuidas neid ootusi täita.

• – nende ja mitmete teiste kõrgkooli tegevuste läbiviimine vajab arusaadavalt täiendavalt rahalist ressurssi, et kvalifitseeritud ja motiveeritud personal säiliks ja areneks. Vastasel korral pole mainitud arengukaval ja muudel lihvitud dokumentidel tähendust.

Olen veendunud selles, et RKRN on keerulises olukorras proaktiivne koostööpartner nendele probleemidele lahenduste otsimisel ja elluviimisel.“