Sihtasutuse Eesti Rakenduskõrgkoolid tegevuse aruandesse on koondatud RKRNi liikmete omavaheline koostöö, üritused, kohtumised koostööpartneritega ja muud rakenduskõrghariduse edendamiseks ja ühishuvide esindamiseks tehtavad tegevused. Haridus- ja Teadusministeeriumi strateegilise partnerina täidab RKRN keskset rolli rakenduskõrgkoolide infovahetuse tagamisel nii rektorite kui ka valdkondlike töörühmade tasandil ning räägib aktiivselt kaasa kvaliteetse ja ühiskonna vajadustele vastava rakenduskõrghariduse edendamisel ja kõrghariduspoliitika kujundamisel.

 

RKRN viib ellu rakenduskõrghariduse edendamiseks ja populariseerimiseks tehtavaid tegevusi, annab välja mitmeid stipendiume väärtustamaks üliõpilaste rakendusuuringuid ja korraldab iga-aastast visioonipäeva olulistel kõrgharidust puudutavatel teemadel. Rahvusvahelisel tasandil esindab RKRN Eestit Euroopa Kõrgharidusinstitutsioonide Assotsiatsiooni – EURASHE tegevustes.

 

Ülevaade elluviidud tegevustest on toodud sihtasutuse tegevuse aruandes, millega saab tutvuda SIIN.

Sel nädalal kogunesid rakenduskõrgkoolide rektorid Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli 2023. aasta esimeseks istungiks, kus osalesid haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas ja Riigikogu väliskomisjoni esimees Andres Sutt.

 

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas tunnustas rakenduskõrgkoole panuse eest, mida nad on andnud  ühiskonna tasakaalukal edendamisel. Ta tõi esile, et kõrghariduse omandamisel Eestis on oluline erinevate valdkondade katvus ja rakenduskõrgkoolide roll oluliste erialade õpetamisel.

 

Kohtumisel arutati kõrghariduse regulatsioonide muudatusi ja nende mõju rakenduskõrgkoolidele. Hetkel on läbivaatamisel kõrgharidusseaduse muutmise eelnõu, mille peamisi eesmärke RKRN toetab.

 

„RKRN peab kõrgharidusseaduse uuendamisel oluliseks üliõpilaste vastutuse suurendamist, suunates neid teadlikumatele valikutele. Samuti peavad rakenduskõrgkoolid panustama mitmekesisele lähenemisele õppetöös, et pakkuda õppimisvõimalusi nii neile, kes õpivad kui ka neile, kes samaaegselt õpivad ja töötavad,“ tõdes RKRNi esimees, Tallinna Tehnikakõrgkooli rektor Enno Lend. Ta lisas, et kõrgharidusseaduse kavandatavad muudatused tagavad õiglase juurdepääsu tasuta kõrgharidusele ja rahastamise kasv võimaldab hoida õppimise-õpetamise kvaliteeti.

 

Teise olulise teemana arutati teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse eelnõud. Viimastel kümnenditel on rakenduskõrgkoolide institutsionaalsel akrediteerimisel korduvalt juhitud tähelepanu rakendusuuringute võimekuse tõstmisele. Senini on  uuringuid finantseeritud kesise tegevustoetuse arvelt või siis „tellija maksab“ põhimõttel. Paraku ei taga selline finantseerimine  kestlikku arengut. Minister möönis probleemi olulisust, loodetavasti aitab sellel aastal  rakenduskõrgkoolide probleemi leevendada teadus- ja arendustegevuse sihttoetus ja edaspidi on võimalik taotleda evalveeritud teadus- ja arendusasutuse staatust, paraku ei taga see veel teadustegevuse rahastamist.

 

Mõttevahetuses Andres Sutiga arutlesid rakenduskõrgkoolide rektorid hariduse, innovatsiooni ja rakendusuuringute võimaluste üle, sh rakendusuuringute programmi (RUP) kaudu. Toodi välja kõrgkoolide, ettevõtete ja teaduskoostöö olulisus ja teadus-ja arendustegevuste võimaluste loomist Eestist väljapoole. Rakenduskõrgkoolide laiem eesmärk on olla oma valdkonna teadmuskeskus ja ettevõtete innovatsioonipartner.

 

Mõlemad kohtumised keskendusid kõrgkooli kahele põhieesmärgile, nimelt tasemeõppe ja rakendusuuringute või laiemas vaates ühiskonna teenimise edendamisele. Käesoleva aasta tunnustustväärivaks sammuks on kõrghariduse rahastamise 15-protsendine kasv. Minister Tõnis Lukas ja ka Andres Sutt kinnitasid, et lubatud kõrghariduse rahastamise kasv jätkub ka järgnevatel aastatel.

 

Kohtumisel osalesid Tallinna Tehnikakõrgkooli rektor Enno Lend, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ulla Preeden, Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor rektor Mait Rungi, Eesti Lennuakadeemia rektor Koit Kaskel, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ülle Ernits, Kõrgema Kunstikooli Pallas rektor Piret Viirpalu ja Sisekaitseakadeemia arendusprorektor Triinu Kaldoja. Külalistena haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas, ministri nõunik Marit Sepma, kõrghariduse valdkonna nõunik Sigrid Vaher ja Riigikogu väliskomisjoni esimees Andres Sutt.