Teadusandmebaasid toetavad rakenduskõrgkoolide õppe- ja teadustööd

Värskelt valminud raport kinnitab teadusandmebaaside olulisust rakenduskõrgkoolide õppe- ja teadustöös. Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu (RKRN), Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) ning ELNET Konsortsiumi koostöö tõi rakenduskõrgkoolidele ligipääsu teadusandmebaasidele, mis aitas parandada teadusinfo kättesaadavust ja võimaldas rakenduskõrgkoolides teha veelgi kvaliteetsemat õppe- ja teadustööd.

 

2022. aastal alanud kaheaastane pilootprojekt avas seitsmele rakenduskõrgkoolile juurdepääsu rahvusvaheliselt tunnustatud teadusandmebaasidele (Cambridge Journals Online, ScienceDirect, Oxford Journals Collection, Taylor & Francis Journals, Wiley Online Library, Scopus, EBSCO package, ProQuest Academic Complete ja Sage Premier). Projekti eesmärk oli tagada rakenduskõrgkoolidele teadusinfo kättesaadavus, et toetada nende teadus- ja arendustegevuse ning õppetöö kvaliteeti.

 

Foto autor: Sisekaitseakadeemia raamatukogu

Pilootprojekti tulemuste hindamiseks viis RKRNi raamatukogude töörühm läbi uuringu, hinnates teadusandmebaaside kasutamise tulemuslikkust bakalaureuse- ja magistriõppe tudengite ning akadeemiliste ja mitteakadeemiliste töötajate seas. Uuring viidi läbi seitsmes rakenduskõrgkoolis: Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis, Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis, Sisekaitseakadeemias, Tallinna Tehnikakõrgkoolis, Kõrgemas Kunstikoolis Pallas, Eesti Lennuakadeemias ja Kaitseväe Akadeemias.

 

Uuringust selgus, et enim kasutatavad andmebaasid olid EBSCO, ScienceDirect, ProQuest ja Taylor & Francis, kuigi kasutusharjumused varieerusid kõrgkooliti. Üliõpilased kasutasid andmebaase peamiselt lõputööde tegemiseks, kuid igapäevaseks õppetööks eelistati lihtsamaid infoallikaid nagu Google’i otsing ja Google Scholar. Magistrandid ja õppejõud hindasid andmebaaside kvaliteeti ja täpsust, kasutades neid süstemaatilisemalt nii õppe- ja teadustööks kui ka eneseharimiseks. Teadusandmebaaside kasutamisel oli keskne roll raamatukogudel, mis pakkusid tuge nii otsinguvahendite efektiivsel kasutamisel kui ka vajalike materjalide leidmisel.

 

Pilootprojekti tulemusena paranes teadusinfo kättesaadavus rakenduskõrgkoolides ning juurdepääs kvaliteetsetele teadusandmebaasidele osutus oluliseks kõikidele sihtrühmadele. Uuringus osalenute sõnul on teadusandmebaaside kättesaadavus oluline ka tulevikus, olgu selleks lõputööde tegemine, akadeemiliste tekstide kirjutamine või õppematerjalide täiustamine – kõiges saab toetuda usaldusväärsetele teadusallikatele, mida andmebaasid pakuvad. Rakenduskõrgkoolide õppejõud on ühel meelel, et teadusandmebaasid peavad jääma kättesaadavaks, et tagada kvaliteetne õppe- ja teadustöö.

 

Uuringu „Pilootprojektina saadud andmebaaside kasutamine rakenduskõrgkoolides“ vaatmikuga saab tutvuda SIIN.

 

Loe lähemalt täismahus uuringu raportit SIIN.

RKRN tunnustas õpilaste teadusfestivalil uurimistöid

Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu tunnustas 8.–9. aprillil Tartus toimunud õpilaste teadusfestivalil nelja silmapaistvat tööd, mis olid esitatud õpilaste teadustööde riiklikule konkursile.

„Tänavused tööd näitavad, et Eesti noored on teadlikud meid ümbritsevatest probleemidest ja suudavad nendele läheneda nii teadusliku põhjalikkuse kui loomingulisusega,“ ütles RKRN esimees Ülle Ernits. „Rakenduskõrgkoolide esindajatena rõõmustab meid eriti, et märkimisväärne hulk noorte teadustöid pakub reaalses elus rakendatavaid lahendusi, mida saab käiku võtta nii hariduses, tervishoiu kui tehnoloogiasektoris.“

RKRNi 2025. aasta eriauhinna pälvis Katarina Aas Tallinna Reaalkoolist oma uurimistöö eest „Tudengisatelliidile SUTS antenni valimine ja disainimine modelleerimistarkvaraga 4NEC2“. Komisjoni hinnangul on töö tehniliselt nõudlik, hästi läbi viidud ja tugeva rakenduspotentsiaaliga. Uurimistööl on laiem rakendusväärtus Eesti Tudengisatelliidi Sihtasutuse projektides. Juhendajad: Reivo Maasik, Karl-Mattias Moor.

Teine 400-eurone preemia läks Tallinna Saksa gümnaasiumi Õpilasele Diana Põdrale uurimistöö eest „Maaliseeria loomine oma terviseprobleemide visualiseerimisena ja nendest näituse korraldamine“. Komisjoni sõnul toob töö tundliku ja ausa teemakäsitluse kaudu esile kunsti rolli ühiskondliku teadlikkuse kujundajana ning ühendab oskuslikult loovuse ja sotsiaalse sõnumi. Juhendajad: Lisette Lepik, Kalli Kalmet.

RKRNi tänukirja ja eripreemia pälvis Laureen Kalvet Tallinna Saksa Gümnaasiumist, kelle uurimistöö käsitles elektriliste tõukeratastega seotud õnnetusi Pärnu maakonna näitel. Juhendajad: Jane
Idavain, Liisa-Marie Lääne. Lisaks
pakuvad Tallinna Tervishoiu Kõrgkool ja Pärnu Haigla autorile võimalust osaleda praktikapäeval Pärnu Haiglas.

Teine tänukiri ja eripreemia läks aga Tallinna Reaalkooli õpilastele Hermann Käbile ja Jarl Justus Hellatile, kes töötasid välja veebipõhise peastarvutamisrakenduse Reaaler. Töö eesmärk oli toetada noorte matemaatikaoskuste arengut. Juhendajad: Hanna Britt Soots, Riin Saar. Lisaks premeeris Eesti Lennuakadeemia autoreid huvilennuga lennukisimulaatoris.

„Igal aastal üllatavad noored meid millegi uuega – ning mitte ainult teemade, vaid ka lähenemisviiside ja vaatenurkadega,“ lisas Ülle Ernits. „Tänavugi oli rõõm näha, kuidas noorte loovusel ja teadushuvil pole piire ning uurida jõuti kõike – kunstist kosmoseni. Just selline avatud ja uudishimulik mõtteviis viib meid uute teadusavastusteni ja aitab neil ka ühiskonnas ja ettevõtluses rakendust leida.“

Eesti Teadusagentuuri korraldatud õpilaste teadusfestival on igakevadine suursündmus, millega tähistatakse teadussaavutusi ja noorte panust teadusesse. RKRN annab juba neljandat aastat järjest õpilaste teadustööde riikliku konkursi raames välja eripreemiad auhinnafondiga 800 eurot.

Võitjate autasustamine toimus 9. aprillil AHHAA teaduskeskuses. RKRNi nimel andis tunnustused üle Kõrgema Kunstikooli Pallas rektor Piret Viirpalu.