Reedel, 2. mail Tartus toimuval haridusfoorumil võetakse luubi alla Eesti kõrghariduse sisu, roll ja suund kiiresti muutuvas tööjõu- ja rahvastikuolukorras. Kõrghariduse tulevikku analüüsivad kõrgkoolide, tööandjate ning erakondade võtmeisikud.

„Juba ainuüksi Eesti tervishoiusüsteem seisab silmitsi tõsiste väljakutsetega, kuna meie haridussüsteem ei suuda praegu piisavalt vajalike oskustega spetsialiste tagada. Meil on palju raporteid ja analüüse, kuid mitte konkreetseid otsuseid ja pikemaaegset selgust loovaid kokkuleppeid. Rahastamise kõrval tuleb hariduse puhul rääkida ka sisust – sellest, kelle jaoks kõrgharidus üldse olemas on ja mis rolli see mängib Eesti tulevikus,“ ütles foorumi peakorraldaja, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ulla Preeden. „Kui tahame, et Eesti majandus, tervishoid ja julgeolek lihtsalt kinni ei jookseks, peame nii haridus- kui tööjõupoliitikas kiiresti ja murrangulisi muudatusi tegema.”

Foorumiga püstitatakse küsimus „Raportid räägivad, aga kes kuulab?“, viidates aastate jooksul kogunenud uuringutele, mis rõhutavad spetsialistide kriitilist puudust mitmetes ühiskonna võtmevaldkondades.

„Meil on kasutada Euroopa Komisjoni visioonidokument Union of Skills, mis toob esile, et süvenevat lõhet vajaduste ja oskuste vahel tuleb asuda strateegiliselt vähendama. Meil on olemas ka Eesti OSKA-raportid, mis näitavad täpselt, millistes valdkondades on tööjõupuudus ja kus see lähiaastatel süveneb, kui suurt vajadust prognoositakse välistööjõu osas ning milliseid oskusi tööturg tegelikult vajab. Küsimus on aga selles, kas ja kuidas neid teadmisi Eestis tegelikult otsuste tegemisel kasutatakse,“ selgitas Ulla Preeden.

Aruteludes keskendutakse muu hulgas sellele, kas haridus- ja tööjõupoliitika peaksid olema tihedamalt seotud, milline võiks olla kõrgharidusmudel, mis looks silla nii kutsehariduse lõpetajatele kui ka rahvusvahelistele spetsialistidele ning kuidas kujundada kõrgharidust viisil, mis aitaks päriselt ületada oskuste lõhet.

„Foorumi eesmärk ei ole vastandamine, vaid kaasa mõtlemine ja suurema üksteisemõistmiseni jõudmine. Räägime positiivses õhkkonnas, samas oleme ausad ja vajadusel kriitilised. Suurem siht on ikkagi Eesti inimeste heaolu, majandusedu ning julgeoleku tagamine läbi hea hariduse,” lisas Ulla Preeden.

Kõrghariduse tulevikku kaardistavad foorumil mitmed mõjukad arvamusliidrid ja otsustajad, kes esindavad nii haridus-, töö- kui ka teaduspoliitika vaateid. Aruteludes võtavad sõna teiste seas Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Triin Laasi-Õige, Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht Hando Sutter, riigikontrolör Janar Holm, endine terviseminister Riina Sikkut, endine haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas ning riigikogu liige  Margit Sutrop. Foorumi moderaatoriks on ERRi ajakirjanik Mirko Ojakivi.

Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis toimuv korraldatakse koostöös Eesti Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu, Eesti Tööandjate Keskliidu ja Eesti Üliõpilaskondade Liiduga. See toimub samaaegselt Tartu Tudengipäevadega, et aidata tagada aktiivset osavõttu ning tähistada väljaspool pealinna nii tudengilinna kui laiemalt hariduse regionaalselt tasakaalustavat rolli Eesti majanduse ja ühiskonna tulevikku puudutavas arutelus.

Foorumi päevakava, registreerimise vormi ja sündmuse päeval ülekande leiab aadressilt:  https://www.tartuh.ee/haridusetulevik/

Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu tunnustas 8.–9. aprillil Tartus toimunud õpilaste teadusfestivalil nelja silmapaistvat tööd, mis olid esitatud õpilaste teadustööde riiklikule konkursile.

„Tänavused tööd näitavad, et Eesti noored on teadlikud meid ümbritsevatest probleemidest ja suudavad nendele läheneda nii teadusliku põhjalikkuse kui loomingulisusega,“ ütles RKRN esimees Ülle Ernits. „Rakenduskõrgkoolide esindajatena rõõmustab meid eriti, et märkimisväärne hulk noorte teadustöid pakub reaalses elus rakendatavaid lahendusi, mida saab käiku võtta nii hariduses, tervishoiu kui tehnoloogiasektoris.“

RKRNi 2025. aasta eriauhinna pälvis Katarina Aas Tallinna Reaalkoolist oma uurimistöö eest „Tudengisatelliidile SUTS antenni valimine ja disainimine modelleerimistarkvaraga 4NEC2“. Komisjoni hinnangul on töö tehniliselt nõudlik, hästi läbi viidud ja tugeva rakenduspotentsiaaliga. Uurimistööl on laiem rakendusväärtus Eesti Tudengisatelliidi Sihtasutuse projektides. Juhendajad: Reivo Maasik, Karl-Mattias Moor.

Teine 400-eurone preemia läks Tallinna Saksa gümnaasiumi Õpilasele Diana Põdrale uurimistöö eest „Maaliseeria loomine oma terviseprobleemide visualiseerimisena ja nendest näituse korraldamine“. Komisjoni sõnul toob töö tundliku ja ausa teemakäsitluse kaudu esile kunsti rolli ühiskondliku teadlikkuse kujundajana ning ühendab oskuslikult loovuse ja sotsiaalse sõnumi. Juhendajad: Lisette Lepik, Kalli Kalmet.

RKRNi tänukirja ja eripreemia pälvis Laureen Kalvet Tallinna Saksa Gümnaasiumist, kelle uurimistöö käsitles elektriliste tõukeratastega seotud õnnetusi Pärnu maakonna näitel. Juhendajad: Jane
Idavain, Liisa-Marie Lääne. Lisaks
pakuvad Tallinna Tervishoiu Kõrgkool ja Pärnu Haigla autorile võimalust osaleda praktikapäeval Pärnu Haiglas.

Teine tänukiri ja eripreemia läks aga Tallinna Reaalkooli õpilastele Hermann Käbile ja Jarl Justus Hellatile, kes töötasid välja veebipõhise peastarvutamisrakenduse Reaaler. Töö eesmärk oli toetada noorte matemaatikaoskuste arengut. Juhendajad: Hanna Britt Soots, Riin Saar. Lisaks premeeris Eesti Lennuakadeemia autoreid huvilennuga lennukisimulaatoris.

„Igal aastal üllatavad noored meid millegi uuega – ning mitte ainult teemade, vaid ka lähenemisviiside ja vaatenurkadega,“ lisas Ülle Ernits. „Tänavugi oli rõõm näha, kuidas noorte loovusel ja teadushuvil pole piire ning uurida jõuti kõike – kunstist kosmoseni. Just selline avatud ja uudishimulik mõtteviis viib meid uute teadusavastusteni ja aitab neil ka ühiskonnas ja ettevõtluses rakendust leida.“

Eesti Teadusagentuuri korraldatud õpilaste teadusfestival on igakevadine suursündmus, millega tähistatakse teadussaavutusi ja noorte panust teadusesse. RKRN annab juba neljandat aastat järjest õpilaste teadustööde riikliku konkursi raames välja eripreemiad auhinnafondiga 800 eurot.

Võitjate autasustamine toimus 9. aprillil AHHAA teaduskeskuses. RKRNi nimel andis tunnustused üle Kõrgema Kunstikooli Pallas rektor Piret Viirpalu.