Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu (RKRN) uue esimehena alustab 1. septembril Kõrgema Kunstikooli Pallas rektor Piret Viirpalu, kes võtab juhtimise üle Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli rektorilt Ülle Ernitsalt. Teise olulise sammuna kinnitas RKRN oma 2025–2028 teekaardi, mis seab järgmiseks kolmeks aastaks selged eesmärgid rakenduskõrghariduse arendamisele.
„Soovin tuua fookusesse loovuse, innovatsiooni ja teaduspõhisuse. Järgnevatel aastatel on minu eesmärk tugevdada rakenduskõrghariduse rolli Eesti haridussüsteemis, rõhutades loovuse, kultuuri ja interdistsiplinaarse koostöö tähtsust nii hariduses kui ka laiemate ühiskondlike probleemide lahendamisel,“ sõnas RKRN-i tulevane esimees Piret Viirpalu.
Piret Viirpalu sõnul ei tähenda rakenduskõrgharidus pelgalt tööjõuturu vajaduste täitmist, vaid ka teadmiste ja ideede loomist, mis toetavad Eesti kultuuri, innovatsiooni ja majandust. „Loomekõrgharidus on osa sellest tervikust – see aitab ühendada teaduse ja loovuse, et leida lahendusi tulevikuprobleemidele. Kultuur on praegusel poliitiliselt keerulisel ajal ühtlasi julgeolekugarantii, mis loob identiteedi, sidususe ja väärtused, mis hoiavad ühiskonda koos,“ lisas ta.
RKRN-i värske teekaart seab kesksele kohale Eesti ühiskonna ja majanduse jaoks vajalike spetsialistide järelkasvu tagamise. Tervishoius, julgeolekus, hariduses ja tööstuses on tööjõupuudus juba reaalsus ning ilma sihipärase rakenduskõrghariduse arendamiseta ei ole selle ületamine võimalik. Samuti on fookuses kõrghariduse jätkusuutlik rahastamine, mis looks paindlikud võimalused nii noorte kui täiskasvanute õpinguteks ja aitaks suurendada rakenduskõrghariduse osakaalu kogu süsteemis.
Olulise suunana rõhutab teekaart ka teadus-, arendus- ja loometegevuse võimestamist. Rakenduskõrgkoolid on kohad, kus sünnivad praktilised ja uuenduslikud lahendused ühiskonna probleemidele, mistõttu vajavad nad teadusrahastuses suuremat tähelepanu ja tuge. Samuti on seatud eesmärgiks pikaajalise rahvusvahelistumise ja talendistrateegia kujundamine, et Eesti oleks atraktiivne sihtriik nii kohalikele kui välistalentidele. Viies põhisuund on õppekvaliteedi järjepidev arendamine, mis lähtub töömaailma muutuvatest vajadustest, õppijakesksest lähenemisest ning uute tehnoloogiliste võimaluste kasutamisest.
„Rakenduskõrgkoolid tegutsevad üle Eesti ja annavad noortele võimaluse saada kvaliteetset haridust kodukandi lähedal, hoides ja arendades seeläbi piirkondlikku kultuuri- ja majanduskeskkonda,“ märkis Piret Viirpalu, rõhutades regionaalse mõõtme olulisust. Tema sõnul seisab rakenduskõrgharidus lähiaastatel silmitsi nii väljakutsete kui ka võimalustega: jõustunud on uus kõrgharidusstandard ja institutsionaalse akrediteerimise juhend, mitmed koolid koostavad värskeid arengukavasid ning õppeprotsessidesse on jõuliselt sisenenud tehisaru. „See pakub uusi võimalusi teadus-, arendus- ja loometöö edendamiseks, aga toob kaasa ka küsimusi eetika, andmekaitse ja kvaliteedi tagamise kohta,“ märkis Viirpalu.
„Järgmise kolme aasta üks keskseid eesmärke on muuta rakenduskõrgharidus senisest veelgi teadus- ja tõenduspõhisemaks, kasutades nii rakendus- kui ka loovuurimusi ning interdistsiplinaarset koostööd Eesti ees seisvate probleemide lahendamisel. Kui suudame ühendada erinevad valdkonnad ja siduda teadmised reaalse ühiskondliku mõjuga, saame anda Eesti arengule uue hoo,“ sõnas Viirpalu.
Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu 2025-2028 teekaardiga on võimalik põhjalikumalt tutvuda RKRN-i kodulehel: https://www.rkrn.ee/rkrn-teekaart-2025-2028/