Eesti rakenduskõrgkoolidesse kandideeris suvisel vastuvõtul ühele õppekohale keskmiselt ligi 5 üliõpilast ning kokku on koolidele laekunud ligi 13 600 avaldust.
„Sisseastumisnumbrid kinnitavad, et rakenduskõrgharidus on praegu atraktiivsem kui kunagi varem – mitmed meie erialad kuuluvad juba mitmendat aastat kõige populaarsemate hulka. See näitab selgelt, et rakenduskõrgkoolid on Eesti kõrgharidusmaastiku lahutamatu ja oluline osa,” ütles Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu esimees ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ülle Ernits.
Suurimad konkursid olid tänavu tervishoiuvaldkonnas: Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis kandideeris radioloogiatehniku erialale 18,4 ning ämmaemanda erialale 18,2 õppijat ühele kohale, Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis ulatus hambatehniku erialal konkurss ligi 25 ning ämmaemanda erialal 13 kandidaadini kohale.
Kõrgemas Kunstikoolis Pallas oli kõige tihedam konkurents meedia- ja reklaamidisaini erialal 11,9 soovijaga kohale, sellele järgnes maali eriala 7,7 kandidaadiga kohale. Tallinna Tehnikakõrgkoolis oli kõige tihedam konkurents sotsiaaltöö sessioonõppes Ida-Virumaal (7,4 avaldust kohale) ja ärijuhtimise erialal (7 avaldust kohale).
Eesti Lennuakadeemias esitati kõige rohkem avaldusi lennundustehnika erialale, samas tihedaim konkurss oli lennunduskorralduse õppekaval 6,8 avaldusega kohale. Sisekaitseakadeemias aga tolli ja maksunduse eriala 9,9 ning päästeteenistuse eriala rohkem kuue avaldusega ühele õppekohale.
Kaitseväe Akadeemias oli suurim vastuvõtt sõjaväelise juhtimise maaväe erialal (117 õppekohta), kuid kõige tihedam konkurss kujunes sõjaväelise juhtimise õhuväe erialal, kus kolmele kohale kandideeris 31 noort ehk üle kümne soovija kohale.
Eesti Ettevõtluskõrgkoolis Mainor käib veel vastuvõtt, kuid juba praegu võib näha kasvavat trendi võrreldes eelmiste aastatega.
Rakenduskõrgkoolide vastuvõtus on tänavu toimunud ka märkimisväärseid muudatusi. Tallinna ja Tartu tervishoiukõrgkoolid suurendasid õppekohtade arvu vastavalt tervishoiu tööjõuvajadusele ning avasid uued vaimse tervise õenduse töökohapõhised magistriõppe grupid. Sisekaitseakadeemia laiendas politsei- ja päästeteenistuse vastuvõttu, Kaitseväe Akadeemia kahekordistas maaväe juhtimise õppekohtade arvu ning Eesti Lennuakadeemia suurendas lennundustehnika eriala mahtu. Kõrgemas Kunstikoolis Pallas jätkus huvi uue konserveerimise ja restaureerimise õppekava vastu, kus konkurss ulatus 5,6 soovijani kohale. Tallinna Tehnikakõrgkoolis vastuvõttu enam suurendada ei saanud, sest kõik õpperühmad on juba maksimaalses mahus. Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor lisab kõigisse õppekavadesse tehisintellekti mooduli ning toob uuteks suundadeks andmeanalüüsi ja tarneahela juhtimise.
„Rakenduskõrgkoolide erialade populaarsus näitab, et neist on paljude noorte teadlik ja esimene valik. See on hea uudis Eesti majanduse ja tööturu jaoks – nüüd on oluline, et õppekohtade arv kasvaks samas tempos ühiskonna ja tööandjate vajadustega,“ rõhutas Ülle Ernits.
Ülle Ernitsa sõnul on Eesti tööjõuvajadused hästi teada – OSKA raportid ja teised analüüsid on kitsaskohad juba selgelt välja toonud. „Nüüd on oluline need teadmised otsusteks ja tegudeks vormida. Just rakenduskõrgkoolid on need, kes suudavad kiiresti koolitada spetsialiste, keda ühiskond ja tööandjad kõige enam vajavad – olgu need õed, ämmaemandad, päästjad või lennujuhid,“ ütles Ülle Ernits.
Huvi on püsinud tugev ka rakenduskõrgkoolides pakutava kutseõppe vastu, mõnes koolis isegi kasvanud – näiteks Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis suurenes konkurss erakorralise meditsiini tehniku õppes ning Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis hooldustöötaja erialal. Välisüliõpilaste arv seevastu on mitmel pool vähenenud või jäänud varasemaga samale tasemele, erandina paistab silma Tartu Tervishoiu Kõrgkool, kus rahvusvaheliste magistriõppekavade vastu on huvi kasvanud.
