Toronto / Ottawa, 2.–10. oktoober 2025 – Eesti rakenduskõrgkoolide rektorid ja hariduse eestvedajad suunduvad oktoobri alguses ametlikule õppereisile Kanadasse, et koguda kogemusi ning luua koostöösuhteid kohalike kõrgkoolide, riiklike institutsioonide ja Eesti kogukondadega. Visiit toimub Euroopa Sotsiaalfondi tegevuse „Kõrghariduse kvaliteet ja rahvusvahelistumine (KVARA)“ raames ning on osa Eesti kõrghariduse rahvusvahelise konkurentsivõime tugevdamisest.

Delegatsiooni kuuluvad kaheksa Eesti rakenduskõrgkooli rektorit, Eesti Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu (RKRN), Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Haridus- ja Noorteameti (HARNO) esindajad. RKRNi rektoritest osalevad Ülle Ernits (Tallinna Tervishoiu Kõrgkool), Ulla Preeden (Tartu Tervishoiu Kõrgkool), Martti Kiisa (Tallinna Tehnikakõrgkool), Kuno Tammearu (Sisekaitseakadeemia), Andrus Pedai (Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor) ning Sihtasutus Eesti Rakenduskõrgkoolid juhatuse liige Piret Reinus. RKRN on pikaajaline Euroopa rakenduskõrgkoolide rahvusvahelise võrgustiku EURASHE liige. Meie eesmärgiks on suurendada rakenduskõrghariduse nähtavust nii Eestis kui mujal maailmas ja rõhutada selle olulisust ühiskonnas.

Lisaks osalevad delegatsioonis ka teoloogiliste seminaride rektorid: Einike Pilli (Kõrgem Usuteaduslik Seminar), Laur Lilleoja (Eesti Metodisti Kiriku Teoloogiline Seminar) ja Ove Sander (EELK Usuteaduse Instituut). Haridus- ja Teadusministeeriumi esindab kõrghariduse valdkonna juht Kristi Raudmäe ning HARNOst osalevad Marietta Heinsaar ja Kalmar Kurs.

Miks Kanada?

Kanada on Eesti jaoks väärtuslik partner, kuna seal on pikaajalised kogemused rakendusliku kõrghariduse, õppe kvaliteedi hindamise ja ettevõtluskoostöö arendamisel. Delegatsiooni kohtumised Torontos ja Ottawas kõrgkoolide, ministeeriumide ning katusorganisatsioonidega annavad põhjaliku ülevaate:

• kuidas korraldatakse õppekavade kvaliteedi hindamist ja õppejõudude karjäärimudeleid,
• kuidas toetatakse üliõpilaste mobiilsust ja praktikavõimalusi,
• millist rolli mängivad kolledžid ja polütehnikumid tööjõuturu vajaduste katmisel,
• kuidas on korraldatud kõrghariduse rahastamine ning millised on teadus- ja arendustegevuse arengusuunad,
• millised on rahvusvahelistumise praktikad, sealhulgas riiklikud meetmed ja programmid välistudengite toetamiseks.

Olulisel kohal on ka kohtumised Kanada eestlastega, sealhulgas Tartu College’i ja VEMU külastus, mis seob akadeemilise koostöö meie kultuurilise järjepidevusega. 8. oktoobril toimub Tartu College´is VEMU korraldatud delegatsiooni kohtumine eestlaste kogukonnaga, et jagada kogemusi ja arutada võimalusi koostööks. Haridus- ja Noorteameti hinnangul tunnevad paljud väliseestlasted huvi Eesti hariduse vastu. Selleks, et huvilised saaksid endale sobivaid võimalusi paremini avastada, soovime kogukondades jagada senisest enam infot ja lugusid, mis aitavad Eesti mitmekesist haridusmaastikku lähemalt tundma õppida.

Eesti sõnum Kanadas

Kuigi Eesti rakenduskõrgkoolid pole seni olnud rahvusvahelisel areenil sama laialt tuntud kui meie suured ülikoolid, on nende roll ja nähtavus kiiresti kasvamas ning koostööpotentsiaal on väga atraktiivne. 

Rakenduskõrgkoolid on ühisel seisukohal, et rahvusvahelised partnerlussuhted on võtmetähtsusega, et tagada:

• vajalike spetsialistide järelkasv kriitilistes ja elutähtsates valdkondades nagu tervishoid, julgeolek, haridus ja inseneeria – need on ametid, mille taga on alati inimene, kes hoolib ja panustab meie ühisesse turvalisusse ja heaolusse,
• teadus- ja arendustegevuse kasvav panus, mille tulemused toovad otsest kasu ettevõtetele ja kogu ühiskonnale – olgu selleks uued ravilahendused, nutikad digiteenused või tööjõupuudust leevendavad lahendused,
• pikaajaline talendistrateegia, mis meelitab Eestisse õppima ja töötama välistalente, sealhulgas üle maailma elavaid eestlasi – võimalus tuua kodumaa haridus ja tööelu lähemale ka neile, kes elavad kaugel,
• õppekvaliteedi järjepidev arendamine, et meie lõpetajad oleksid konkurentsivõimelised igal tasandil – see tähendab, et Eesti noored saavad kaasa oskused ja teadmised, millega toime tulla nii kodus kui rahvusvahelisel areenil,
• ning tugev side kogukondadega, mis hoiab elus meie kultuurilist järjepidevust ja aitab igal eestlasel, ka Kanadas elaval, tunda uhkust selle üle, mida Eesti haridusmaastik suudab pakkuda. 

Eesti Vabariigi president Alar Karis on 15. august 2024 kohtumisel RKRNiga rõhutanud: „Töökäsi vajavad nii majandus kui ka riigile elutähtsad valdkonnad nagu meditsiin ja siseturvalisus. Ja mitte lihtsalt töökäsi, vaid haritud ja oskuslikke inimesi. Meie rakenduskõrgkoolid koolitavad neid hädavajalikke spetsialiste, kuid suudaks ja sooviks seda veel rohkemgi teha. Olime tänasel kohtumisel rakenduskõrgkoolide rektoritega ühisel nõul, et vajame arutelu, kuidas rakenduskõrgkoolide rolli kõrghariduses suurendada ning kuidas toetada noori, et nad leiaks nendesse koolidesse tee. Samuti, kuidas kasutada rakenduskõrgkoole, et rahvusvahelisi talente siia meelitada ja aidata neil meie riigi murekohti lahendada. Kuulsin rõõmuga, et huvi ja võimekus on Eesti rakenduskõrgkoolidel selleks olemas.“

Kogukondade ja Eesti sidemete tugevdamine

Õppereis ei piirdu ainult akadeemiliste aruteludega – delegatsioon kohtub ka Kanada eestlaste kogukondadega Torontos ja Ottawas. Ühisüritused annavad võimaluse arutada, kuidas siduda Eesti kõrgkoolide tegevust ja noorte õppimisvõimalusi diasporaa kogemustega ning kuidas tuua Eestit rohkem nähtavale rahvusvahelisel hariduskaardil. Niisamuti oleme valmis ka laiemalt julgeolekuga seotud aruteludeks tänases maailmas ning mis on siinkohal haridusasutuste ning kogukonna roll ja võimalused.

Eesti Elu lugejatele Kanadas tähendab see, et Eesti rakenduskõrgkoolid otsivad teadlikult koostöövõimalusi, mis loovad sildu Eesti ja Kanada vahele – nii hariduses, teaduses kui ka kogukondades. See on samm selle poole, et Eesti jääks väikesest rahvaarvust hoolimata suureks teadmiste, oskuste ja kultuurilise järjepidevuse hoidjaks.

Üleskutse Kanada eestlastele

Eesti rakenduskõrgkoolid ootavad kohtumisi kõigi huvilistega Torontos Tartu College’is 8. oktoobril ja Ottawas Eesti saatkonnas 6. oktoobril toimuvatel üritustel. Kõik Kanada eestlased – nii noored, kes kaaluvad õpinguid Eestis, kui ka kogukondade liikmed, kes soovivad hoida sidet akadeemilise kodumaaga – on oodatud kaasa mõtlema ja oma kogemust jagama. Teie osalus aitab tugevdada silda Eesti ja Kanada vahel, et meie inimesed, teadmised ja kogukonnad kasvaksid koos.

Eesti rakenduskõrgkoolidesse kandideeris suvisel vastuvõtul ühele õppekohale keskmiselt ligi 5 üliõpilast ning kokku on koolidele laekunud ligi 13 600 avaldust.

„Sisseastumisnumbrid kinnitavad, et rakenduskõrgharidus on praegu atraktiivsem kui kunagi varem – mitmed meie erialad kuuluvad juba mitmendat aastat kõige populaarsemate hulka. See näitab selgelt, et rakenduskõrgkoolid on Eesti kõrgharidusmaastiku lahutamatu ja oluline osa,” ütles Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu esimees ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ülle Ernits.

Suurimad konkursid olid tänavu tervishoiuvaldkonnas: Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis kandideeris radioloogiatehniku erialale 18,4 ning ämmaemanda erialale 18,2 õppijat ühele kohale, Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis ulatus hambatehniku erialal konkurss ligi 25 ning ämmaemanda erialal 13 kandidaadini kohale. 

Kõrgemas Kunstikoolis Pallas oli kõige tihedam konkurents meedia- ja reklaamidisaini erialal 11,9 soovijaga kohale, sellele järgnes maali eriala 7,7 kandidaadiga kohale. Tallinna Tehnikakõrgkoolis oli kõige tihedam konkurents sotsiaaltöö sessioonõppes Ida-Virumaal (7,4 avaldust kohale) ja ärijuhtimise erialal (7 avaldust kohale).

Eesti Lennuakadeemias esitati kõige rohkem avaldusi lennundustehnika erialale, samas tihedaim konkurss oli lennunduskorralduse õppekaval 6,8 avaldusega kohale. Sisekaitseakadeemias aga tolli ja maksunduse eriala 9,9 ning päästeteenistuse eriala rohkem kuue avaldusega ühele õppekohale. 

Kaitseväe Akadeemias oli suurim vastuvõtt sõjaväelise juhtimise maaväe erialal (117 õppekohta), kuid kõige tihedam konkurss kujunes sõjaväelise juhtimise õhuväe erialal, kus kolmele kohale kandideeris 31 noort ehk üle kümne soovija kohale. 

Eesti Ettevõtluskõrgkoolis Mainor käib veel vastuvõtt, kuid juba praegu võib näha kasvavat trendi võrreldes eelmiste aastatega.

Rakenduskõrgkoolide vastuvõtus on tänavu toimunud ka märkimisväärseid muudatusi. Tallinna ja Tartu tervishoiukõrgkoolid suurendasid õppekohtade arvu vastavalt tervishoiu tööjõuvajadusele ning avasid uued vaimse tervise õenduse töökohapõhised magistriõppe grupid. Sisekaitseakadeemia laiendas politsei- ja päästeteenistuse vastuvõttu, Kaitseväe Akadeemia kahekordistas maaväe juhtimise õppekohtade arvu ning Eesti Lennuakadeemia suurendas lennundustehnika eriala mahtu. Kõrgemas Kunstikoolis Pallas jätkus huvi uue konserveerimise ja restaureerimise õppekava vastu, kus konkurss ulatus 5,6 soovijani kohale. Tallinna Tehnikakõrgkoolis vastuvõttu enam suurendada ei saanud, sest kõik õpperühmad on juba maksimaalses mahus. Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor lisab kõigisse õppekavadesse tehisintellekti mooduli ning toob uuteks suundadeks andmeanalüüsi ja tarneahela juhtimise.

„Rakenduskõrgkoolide erialade populaarsus näitab, et neist on paljude noorte teadlik ja esimene valik. See on hea uudis Eesti majanduse ja tööturu jaoks – nüüd on oluline, et õppekohtade arv kasvaks samas tempos ühiskonna ja tööandjate vajadustega,“ rõhutas Ülle Ernits.

Ülle Ernitsa sõnul on Eesti tööjõuvajadused hästi teada – OSKA raportid ja teised analüüsid on kitsaskohad juba selgelt välja toonud. „Nüüd on oluline need teadmised otsusteks ja tegudeks vormida. Just rakenduskõrgkoolid on need, kes suudavad kiiresti koolitada spetsialiste, keda ühiskond ja tööandjad kõige enam vajavad – olgu need õed, ämmaemandad, päästjad või lennujuhid,“ ütles Ülle Ernits.

Huvi on püsinud tugev ka rakenduskõrgkoolides pakutava kutseõppe vastu, mõnes koolis isegi kasvanud – näiteks Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis suurenes konkurss erakorralise meditsiini tehniku õppes ning Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis hooldustöötaja erialal. Välisüliõpilaste arv seevastu on mitmel pool vähenenud või jäänud varasemaga samale tasemele, erandina paistab silma Tartu Tervishoiu Kõrgkool, kus rahvusvaheliste magistriõppekavade vastu on huvi kasvanud.

Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu koostöös Tallinna Strateegiakeskusega kuulutab välja rakenduslike teadus- ja arendustööde konkursi, mille eesmärk on tõsta esile rakenduslikke projekte ja uurimusi, edendada rakenduskõrgkoolide koostööd ettevõtlus- ja avaliku sektoriga ning teavitada avalikkust rakenduskõrgkoolide oskusteabe rakendamisest majandustegevuses või ühiskonnas.

 

Konkurss väärtustab:

 

• rakenduskõrgkoolides välja töötatud uudseid tooteid, teenuseid või tehnoloogiaid;
• projekte, millel on koostöö ettevõtete või avaliku sektoriga;
• töid, mille tulemused on rakendatud või rakendamisel tootmises või teeninduses;
• panust Tallinna ja selle ettevõtluskeskkonna arengusse.

 

Auhinnafond on 1500 eurot, mille paneb välja Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu ja Tallinna Strateegiakeskus. Võitjat tunnustatakse Tallinna Ettevõtluspäeva raames toimuval pidulikul üritusel.

 

Ootame osalema rakenduskõrgkoolide üliõpilasi ja vilistlasi, kelle töö on edukalt lõpetatud konkursi väljakuulutamise aastal või sellele eelnenud aastal. Esitatav töö on uudne ning selle tulemused on suunatud majanduse konkurentsivõime tõstmisele või uuenduslike lahenduste kasutamisele ning rakendatud/rakendamisel tootmises või teeninduses.

 

Täpsemad tingimused ja hindamiskriteeriumid on sätestatud konkursi statuudis.

 

Konkursil osalemiseks ootame täidetud ANKEETI koos vajalike materjalidega hiljemalt 8. septembriks 2025 e-posti aadressile info@rkrn.ee märksõnaga “Konkurss”.

 

Lisainfo:

info@rkrn.ee