Rakenduskõrgkoolid üle Eesti avasid või on kohe avamas vastuvõtu järgmiseks õppeaastaks. Õppima oodatakse tuhandeid tulevasi tööturul nõutud spetsialiste nii inseneeria, tervishoiu, lennunduse, kunstide, sisejulgeoleku ja riigikaitse kui ka ettevõtluse valdkondadesse.
“Rakenduskõrgkoolide tugevus on praktiline õpe, tihe koostöö tööandjatega ja võimalus omandada kõrgharidus valdkondades, kus spetsialistide vajadus on Eestis püsivalt suur. Rakenduskõrgharidus pakub võimalust puutuda erialase tööga tihedalt kokku juba õpingute ajal,” ütles Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu (RKRN) esimees Piret Viirpalu, Kõrgema Kunstikooli Pallas rektor.
Tallinna Tehnikakõrgkoolis algas vastuvõtt juba aprillis ning esimeste nädalatega laekus üle tuhande avalduse. Kõrgkool pakub õppimisvõimalusi 18 õppekaval, mille valdkonnad ulatuvad inseneeriast ja tehnikast logistika ning heaoluni. Kõige rohkem võetakse üliõpilasi vastu tehnika, tootmise ja ehituse valdkonda. Uuest õppeaastast saab robotitehnika õppekaval õppida ka sessioonõppes, samuti avatakse päevaõppe võimalus sotsiaaltöö ning uuenduskuuri läbinud äriarenduse ja -juhtimise õppekavadel.
Tartu Tervishoiu Kõrgkool võtab suvisel vastuvõtul rakenduskõrgharidusse vastu 288 uut üliõpilast. Suurim vastuvõtt on õenduse erialal, millele järgnevad bioanalüütiku ja radioloogiatehniku õppekavad. Samuti on Tartus võimalik õppida rakenduslikel õppekavadel ämmaemandaks, füsioterapeudiks ja tervisekaitse spetsialistiks.
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool kavandab rakenduskõrgharidusõppesse 583 õppekohta, neist suurim vastuvõtt toimub õe õppekaval, kuhu võetakse üliõpilasi vastu 450. Lisaks saab omandada optometristi, farmatseudi, hambatehniku, terviseedendaja, tegevusterapeudi ja ämmemanda eriala. Sügisel avatakse terviseteaduse magistriõppe raames uus erialamoodul „Vaimse tervise ämmaemandus viljakustervise valdkonnas“, mis on suunatud ainult ämmaemandatele.
Kaitseväe Akadeemia võtab maa-, mere- ja õhuväe õppekavadele vastu kokku 200 uut kadetti. Õpingute lõpetamisel saadakse bakalaureusekraad sõjateaduses ning nooremleitnandi auaste. Kadettidele on tagatud igakuine palk alates 1150 eurost, tasuta elamiskoht Tartu kesklinnas asuvas akadeemia ühiselamus ning arsti- ja hambaravi.
Sisekaitseakadeemiasse võetakse rakenduskõrgharidusõppesse vastu 295 uut üliõpilast ja kadetti, neist 240 avalikul konkursil ja 55 ametkondlikul konkursil. Kõige rohkem õppekohti on politseiteenistuse õppekaval, kus avalikul konkursil on 130 ja ametkondlikul konkursil 55 õppekohta. Sisekaitseakadeemia koolitab sisejulgeoleku valdkonna spetsialiste politseiteenistuse, korrektsiooni, päästeteenistuse ning tolli ja maksunduse valdkonnas.
Eesti Lennuakadeemias toimub vastuvõtt neljal rakenduskõrgharidusõppe õppekaval: lennundustehnika, lennunduskorraldus, lennuliiklusteenused ja õhusõiduki juhtimine. Lennuakadeemia plaanib vastu võtta vähemalt 63 uut üliõpilast, neist üle poole lennundustehnika õppekavale. Lennundustehnika on kasvulava tulevastele inseneridele, kes panustavad nii lennunduse info- ja telekommunikatsiooni kui õhusõiduki ehituse ning hoolduse valdkonda.
Kõrgem Kunstikoolis Pallas, Eesti ainuke rakenduslik kunstikõrgkool, võtab käesoleval aastal vastu 80 uut üliõpilast. Pallases saab õppida kaheksal loomeerialal: fotograafia, konserveerimine ja restaureerimine, maal, meedia- ja reklaamidisain, nahktoote disain ja tehnoloogia, sisustustoote disain, skulptuur ning tekstiil. Kõrgkool ühendab õppetöös loovuse, praktilised oskused ja erialase ettevalmistuse, pakkudes tugevat vundamenti tulevaseks karjääriks.
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor ootab äri, IKT ja kunstide õppekavadele ligi 400 uut üliõpilast. Suurim õppekohtade arv on ärijuhtimise õppekaval, sealhulgas finantsjuhtimise, turunduse, ettevõtte juhtimise ja talendijuhtimise erialadel. Õppimisvõimaluste seas on ka andmepõhine äri ja analüütika, visuaalse kommunikatsiooni disain, digitoote disain ja arendus ning TI-põhised tarkvaratehnoloogiad ja ettevõtlus.
Rakenduskõrghariduse üks peamisi tugevusi on tihe seos ettevõtetega. Rakenduskõrgharidus on bakalaureuseõppega võrdsustatud, aga seda iseloomustab suurem praktilise õppe osakaal. Õpingute ajal saavad üliõpilased varakult kokkupuute erialase tööga ning praktika moodustab õppekavast vähemalt 15 protsenti.
Õppetöösse on sageli kaasatud oma valdkonna spetsialistid ja praktikud, kes aitavad siduda teoreetilised teadmised eriala tegelikkusega töömaailmas. Rakenduskõrgharidusõppe lõpetaja omandab bakalaureusekraadi ning oskused ja pädevused valitud erialal töötamiseks. Samuti annab see võimaluse jätkata õpinguid magistriõppes.
Avalduste esitamise tähtajad erinevad kõrgkooliti. Rakenduskõrgkoolide vastuvõtuinfo on kättesaadav kõrgkoolide kodulehtedel, veebilehel rakenduskorgharidus.ee ja sisseastumisavalduste infosüsteemis SAIS.