Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu (RKRN) uue esimehena alustab homme, 1. septembril Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor rektor Andrus Pedai. Pedai sõnul on rakenduskõrgharidus Eesti konkurentsivõime oluline eeldus, kuna see seob hariduse majanduse ning ühiskonna tegelike vajadustega. 

„Rakenduskõrgkoolid aitavad muuta teadmised lahendusteks, mis viivad Eestit edasi. Rakenduskõrghariduse panus on Eestis ka üha nähtavam ning aina suurenev populaarsus õppurite seas kinnitab, et rakenduskõrgkoolides pakutav kaasaegne ja praktiline õpe on ühiskonnas ning tööandjate seas kõrgelt hinnatud,” ütles RKRN-i peatne esimees, EEK Mainori rektor Andrus Pedai. 

“Nõudluse kasv rakenduskõrghariduse järele on selge. Ma soovin seista selle eest, et kõrgkoolid, ettevõtted, erialaliidud, valdkondlikud võrgustikud ja ettevõtted töötaksid eesmärgistatult koos, et rakenduskõrghariduses omandatud teadmised ja oskused jõuaksid võimalikult kiiresti ettevõtete ja ühiskonna kasutusse,“ sõnas Pedai. 

“Eesti vajab inimesi, kes suudavad uusi tehnoloogiaid rakendada, protsesse ümber kujundada, tooteid arendada ja ekspordivõimekaid ettevõtteid kasvatada. Meie maailmatasemel rakenduskõrgharidus aitab muu hulgas just ka selliseid inimesi kujundada. Praktiline ja kaasaegne rakenduskõrgharidus aitab meil parimal võimalikul moel valmistuda tulevikuks ja olla meie majanduse kasvumootor,” rõhutas Pedai. 

„Samuti soovin kaasa aidata sellele, et Eestil oleks kõrghariduse rahvusvahelistumiseks ja talentide kaasamiseks pikaajaline plaan. Kui me suudame siia meelitada rahvusvahelisi talente, neid siin hoida ja ka karjäärivõimalused luua, tugevdame mitte ainult meie kõrgkoole, vaid anname hoo ka Eesti igakülgsele konkurentsivõimele,” märkis Pedai. 

Andrus Pedai võtab RKRN-i esimehe ameti üle Kõrgema Kunstikooli Pallas rektorilt Piret Viirpalult. Viirpalu sõnul on tal hea meel näha, et nii riik kui ka koostööpartnerid mõistavad ja väärtustavad rakenduskõrghariduse rolli üha enam. 

“Koostöö ülikoolide ja ettevõtetega on muutunud tihedamaks ning ühised projektid on näidanud, et avatud koostöös saame oma teadmised ja oskused paremini ühiskonna vajadusteni viia. Samas on veel palju tööd teha, et rakenduskõrgkoolides sündivad uued teadmised, rakendusuuringud ja praktilised lahendused oleksid nähtavamad ning nende mõju rohkem teadvustatud. Soovin selleks värskele esimehele palju jõudu!” sõnas Viirpalu. 

Eesti rakenduskõrgkoolidele laekus suvisel vastuvõtul ligikaudu 13 400 avaldust ning keskmiselt soovis ühel kohal õppida 5 kandidaati. Kõige suurem oli konkurss tervishoiu erialadel, kuid märgatavalt kasvas huvi tehnoloogia- ja insenerierialade vastu.

„Tänavune vastuvõtt näitab, et noored liiguvad rakenduskõrghariduse ja erialade poole, millest sõltub Eesti igapäevane toimimine ja majanduse areng – tervishoidu, tehnikasse, riigikaitsesse ja inseneeriasse,” ütles Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu esimees ja Kõrgema Kunstikooli Pallas rektor Piret Viirpalu. “Samuti näeme, et kutsehariduse omandanud inimesed liiguvad edasi rakenduskõrgharidusse ning üha enam ehitatakse järgmine haridusetapp just praktilisele haridusele,” lisas Viirpalu.

Sarnaselt eelmisele aastale olid ka tänavu kõige suuremad konkursid tervishoiuerialadel.

Kõige tihedam oli konkurss Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli hambatehniku erialale, kus ühele õppekohale kandideeris 29,1 inimest. Suur oli konkurss ka ämmaemanda erialale, kus konkurss ulatus 15,6 kandidaadini ühe õppekoha kohta. Avalduste arvult paistis silma õe õppekava, kus 220 õppekohale esitatud 1121 avaldust moodustasid ligi 40 protsenti kooli rakenduskõrghariduse avalduste koguarvust. Kokku võttis kõrgkool vastu 489 uut õppurit.

Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis purunesid sel aastal avalduste rekordid kõikides haridusastmetes ning kõige suurem oli konkurss ämmaemanda erialal, kus ühele kohale kandideeris 18,8 inimest. Ämmaemanduse järel oli konkurss tihedaim füsioterapeudi erialal, kus ühele õppekohale kandideeris 16,9 inimest, ning radioloogiatehniku erialal, kus konkurss ulatus 11,9 inimeseni ühele kohale. Kõige enam võttis kõrgkool vastu õdesid – 160.  

Kõrgema Kunstikooli Pallase erialadele esitati tänavu kokku ligi 400 avaldust ning õppima võeti 81 uut tudengit. Avalduste arv püsis möödunud aastaga võrreldes samal tasemel. Sarnaselt eelmisele aastale oli kõige suurem konkurents meedia- ja reklaamidisaini erialal, kuhu esitati 9,6 avaldust õppekohale. Populaarsete erialade hulka kuulusid veel maal, fotograafia ning konserveerimine ja restaureerimine. Kõige rohkem uusi õppijaid võeti vastu fotograafia erialale – 12.

Sisekaitseakadeemias suurenes konkurss kõikidel õppekavadel. Kokku esitati 1487 avaldust ning vastu võeti 276 õppurit. Kõige suurem konkurss oli tolli ja maksunduse õppekaval (10,6 avaldust õppekoha kohta). Sellele järgnesid päästeteenistuse ja korrektsiooni erialad. Tolli ja maksunduse ning päästeteenistuse õppekavad olid kõige populaarsemad ka möödunud aastal, aga tänavu üllatas väga suur huvi korrektsiooni vastu, kuhu esitati pea kaks korda enam avaldusi kui eelmisel aastal. Kõige rohkem võeti õppijaid vastu politseiteenistuse õppekavale – 130.

Eesti Lennuakadeemias oli tänavu kõige suurema konkursiga lennunduskorralduse eriala, kus ühele õppekohale esitati 16,6 avaldust. Samuti oli tiheda konkursiga õhusõiduki juhtimine, kus ühele kohale kandideeris 9,88 inimest. Kõige rohkem võeti uusi õppijaid vastu lennundustehnika õppekavale (36), kuhu laekus ligikaudu kolmandik kõigist avaldustest. Silma paistis ka uus ja esmakordse vastuvõtuga õhusõiduki tehniku kutseõppekava, kus 20 õppekohale esitati 145 avaldust. Selgelt on kasvanud huvi inseneeria ja teiste kõrgkooli tehniliste erialade vastu.

Kaitseväe Akadeemia kõige suurema konkursiga eriala oli tänavu sõjaväeline juhtimine õhuväes, õhusõiduki juhtimise eriala, kuhu kandideeris 6,3 inimest ühele õppekohale. Kõige enam õppijaid võeti vastu sõjaväeline juhtimine maaväes õppekavale – 95. Kaitseväe Akadeemias kasvas tänavu nende kandidaatide osakaal, kes tulid kõrgkooli otse ajateenistusest. Kaitseväe vajadusest lähtudes suurendati sõjaväelise juhtimise maaväe õppekava õppekohtade arvu.

Eesti Ettevõtluskõrgkoolis Mainor vastuvõtt uueks õppeaastaks veel kestab. Kuigi lõplikud vastuvõtu tulemused selguvad septembri keskpaigas, on seni olnud suur huvi turunduse, finantsjuhtimise, ettevõtte juhtimise ning rahvusvahelise logistika juhtimise erialade vastu. Senine huvi kinnitab, et praktilised juhtimis- ja majandusalased oskused on õppijate seas jätkuvalt kõrgelt hinnatud.

Tallinna Tehnikakõrgkoolis tõusis rakenduskõrgharidusõppesse esitatud avalduste arv möödunud aastaga võrreldes ligikaudu 40 protsenti ning kõige suurem oli huvi tehnoloogia- ja insenerierialade vastu. Avalduste arv kasvas kõikidel õppekavadel, sealjuures kõige enam kasvas kandidaatide arv robotitehnika, elektritehnika ja majandusarvestuse erialadel. Kõige suurema konkursiga oli elektritehnika eriala, kuhu esitati 11,6 avaldust ühele kohale. Tihedad konkursid olid ka autotehnika ja äriarenduse- ja juhtimise õppekavadel. Kõige rohkem võeti uusi õppijaid vastu sotsiaaltöö erialale (97).

Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu esimehe Piret Viirpalu sõnul kinnitab rakenduskõrgkoolide õppekavade populaarsus, et praktiline ja tööturul hinnatud haridus on ka noorte seas üha parem valik ning aina rohkem väärtustatakse võimalust ühendada teadmised praktiliste oskustega.

“Kasvav huvi kõige kriitilisema tööjõuvajadusega erialade vastu on selge signaal, et meie rakenduskõrgkoolides pakutav õpe on ühiskonnas hinnatud ja õppurite seas populaarne ühtaegu. Samas teeb ka suurt heameelt, et õppurite huvi on püsinud või ka kasvanud teistel erialadel, mis on olulised Eesti ühiskonna ja kultuuri mitmekülgseks arenguks,” tõi Viirpalu esile.

Tänavusest vastuvõtust saab Viirpalu sõnul veel esile tuua, et ka täiesti uute õppekavade vastu oli suur huvi. “Õppijad otsivad üha teadlikumalt võimalusi omandada haridus tulevikku vaatavatel erialadel. Just rakenduskõrgkoolidel on kaalukas roll uute ja kasvavate tööjõuvajadustega kiiresti kaasas käimisel,” rõhutas ta.

13. oktoobril toimub Öpiku konverentsikeskuses Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu visioonipäev ”Teadmistest mõjukate lahendusteni”. Visioonipäev toob kokku poliitikakujundajad, kõrgkoolid, ettevõtted, avaliku sektori esindajad ja partnerid, et arutleda, kuidas teadmised, rakendusuuringud ja koostöö aitavad luua päriselt toimivaid lahendusi Eesti ühiskonna ja majanduse jaoks.

Eesti seisab silmitsi suurte muutustega – demograafilised väljakutsed, tööjõupuudus, julgeolek, tehnoloogiline areng ja ühiskonna kasvavad ootused eeldavad senisest tugevamat sidet hariduse, teaduse ja praktilise elu vahel. Just siin on rakenduskõrgkoolidel oluline roll.

Visioonipäeval arutleme:

• Millist väärtust loob rakenduslik teadus- ja arendustegevus ettevõtetele, avalikule sektorile ja kogukondadele?
• Kas Eesti vajab rohkem praktilise mõjuga teadus- ja arendustegevust?
• Milline peaks olema rakenduskõrgkoole toetav teadus- ja rahastusmudel?
• Kuidas mõjutab teadus- ja arendustegevus õppekvaliteeti ning õppijate valmisolekut töömaailma muutusteks?

Rahvusvahelised ja Eesti esinejad jagavad kogemusi sellest, kuidas õpe, rakendusuuringud ja koostöö töömaailmaga moodustavad ühtse terviku. Päeva jooksul tutvustame koostööprojektide edulugusid ning praktilisi näiteid julgeoleku, ettevõtluse, tervishoiu ja ühiskonna heaolu valdkondadest.

Sündmuse päevakava ja registreerimise vormi leiab aadressilt: https://www.rkrn.ee/visioonipaev/.

Tegevust viiakse läbi ESF+ tegevuse “Kõrghariduse kvaliteet ja rahvusvahelistumine” raames.