Erakondade juhid: rakendusliku kõrghariduse osakaal peaks Eestis kasvama

Rakenduskõrgkoolide visioonipäeval toimunud erakondade esimeeste debatis nõustusid erakondade esindajad, et rakendusliku kõrghariduse rolli Eestis tuleks kasvatada. Kuidas mõõta hariduse mõju, jäid poliitikud eri seisukohtadele. 

Visioonipäeva avanud haridus- ja teadusminister ning Eesti 200 esimees Kristina Kallas rõhutas rakenduskõrghariduse võtmetähtsust ühiskonna arengu suunamisel. “Me vajame professionaale, kes ei ole lihtsalt eri valdkonna teadjad ja kes oskavad vaid ühte kindlat tegevust, vaid kes suudavad juhtida muutust ja uute teadmiste loomist läbi rakenduse. Just selliste inimeste kujundamisel on minu hinnangul rakenduskõrgkoolidel asendamatu roll,” tõi Kallas esile. 

Erakondade esimeeste debatis rakendusliku teadus-ja arendustegevuse tuleviku üle rõhutas Kallas, et noored võiksid valida rakendusliku suunaga kõrgharidust palju enam. Kallase sõnul pärsivad neid valikuid aga aegunud mõttemustrid. “Ka minul lapsevanemana on Eestis see kogemus, et põhikoolis suunatakse õpilasi, kuidas teha just gümnaasiumisse katseid. Mentaliteedi murdmine, et kui gümnaasiumisse sisse ei saa, siis, hea küll, mine kutsekooli, on väga raske,” tõdes Kallas. 

Ühiskond peab sõnastama vajaduse

Keskerakonna esimees Mihhail Kõlvart rõhutas, et ressursside puudusel peab riik tegema kõrghariduses tarku valikuid. “Riik peab otsustama, kus on prioriteedid, arenguvajadused ja pikem perspektiiv. Õppekohti tuleb luua sinna, kus neid on riigil kõige rohkem vaja,” ütles Kõlvart. Tema sõnul peaks rakenduskõrghariduse ja ülikoolihariduse osakaal lähtuma ühiskonna vajadustest. “Selle vajaduse peavad riik ja ühiskond defineerima.”

Kõlvart tõi ka esile vajaduse viia rakenduskõrghariduses antavad oskused paremini vastavusse tööandjate ootustega. “Oleme aeg-ajalt olukorras, kus meil on olemas vajadus ja tulevad ka lõpetajad, aga lõpetajad selles valdkonnas tööd ei saa, sest nende ettevalmistus ei vasta tööandjate ootustele. Ka see tuleb üle vaadata,” ütles Kõlvart.

Viidates küsimusele, kas meil peaks olema praegusest rohkem rakenduskõrgharidusega spetsialiste, ütles erakonna Parempoolsed esimees Lavly Perling, et tööturg ja ettevõtjad tunnevad ära teaduse, millest võiks Eestile kõige rohkem kasu olla. “Me peame turgu uskuma. Aga muidugi, riik peab ise ka aru saama, kes me oleme ja kus on meie tugevused,” ütles ta. “Me peame tööturu ja hariduse omavahel paremini siduma. Hea haridus annab meile teadmised, oskuse ise hakkama saada ja saada selle haridusega ka tööle,” nentis Perling. 

Perling tõi välja, et ettevõtjate sõnul on innovatsioon ja lisandväärtuse tekitamine majandusele praegu Eestis eri piirangute tõttu pärsitud. “Me vajame vähem piiranguid ja rohkem usaldust kõrgkoolide vastu,” ütles Perling.

Tehnoloogia areng vajab spetsialiste 

Isamaa esimees Urmas Reinsalu rõhutas, et kõrghariduse tellimuses tuleb määratleda oodatav ühiskondlik kasu ja ühiskond peab olema valmis ka kõrghariduse tulemusi mõõtma. “Me peame julgema mõõta sisulisi tulemusi ja me peame suutma hinnata ka hariduse majanduslikku väärtuse loomise perspektiivi,” ütles Reinsalu. 

Reinsalu sõnul suurendab tehnoloogia areng vajadust rakenduskõrgharidusega spetsialistide järele, kes suudavad uusi tehnoloogiaid kasutusele võtta ja neist ühiskonnale kasu luua. “Kui tahame olla võimelised tehnoloogiatega opereerima ja pakkuda praktilisi ja vajalikke teenuseid, siis rakenduskõrghariduse osakaal sel eeldusel kasvab,” rääkis Reinsalu. 

Sotsiaaldemokraatliku erakonna esimehe Lauri Läänemetsa sõnul ei saa kõrgkoolide mõju hinnata üksnes nende panuse järgi ettevõtlusse ja majanduskasvu. “Mida targem on ühiskond, seda jõukam ta on, seda edumeelsem ta on, seda rohkem on seal innovatsiooni,” ütles Läänemets. Et jõuda järgmise ühiskondliku arenguhüppeni, tuleb tema sõnul pöörata  kõrghariduses senisest enam tähelepanu juhtimis- ja koostööoskustele.

“Tubli osa ühiskonnast õpib ja õpib koguaeg juurde. Kui vaatame, kes said Nobeli preemiaid majandusteadustes, peame mõtlema sellele, et me vajame rohkem sotsiaalseid juhtimis- ja koostööoskusi. Kui mõtleme, mida teeb tehnoloogia ja tehisintellekti areng ka neis valdkondades, kus annavad haridust rakenduskõrgkoolid, siis seal tehnoloogia juba asendab inimest. Peame tooma haridusse juurde juhtimiselemendi ja rohkem koostööoskusi,” rõhutas Läänemets.

Reformierakonda esindanud energeetika- ja keskkonnaministri Erkki Keldo hinnangul on rakenduskõrgharidusel ebaõiglaselt halb maine, ent just rakenduslikud teadmised ja haridus aitavad Keldo hinnangul kasvatada Eesti tootlikkust ja ekspordivõimekust.

“Rakendusliku õppe osakaal peab kasvama. Meie tootlikkuse mure on töötlevas tööstuses. Kui me tahame jõuda 110% suuruse tootlikkuseni Euroopa Liidu keskmisest, nagu oleme eesmärgiks võtnud, peame targalt sekkuma. Töötlev tööstus peaks suutma veel rohkem eksportida. Rakenduskõrgharidus vajab populariseerimist ja raha suunamist sellesse,” ütles Keldo.

Pedai: rakenduskõrghariduse roll ootab laiemat ühiskondlikku arutelu 

Ülemiste linnakus Öpiku konverentsikeskuses toimunud rakenduskõrgkoolide visioonipäeval arutleti tänavu selle üle, kuidas saavad rakenduskõrgkoolid aidata lahendada Eesti ühiskonna ja majanduse ees seisvaid suuri väljakutseid.

 Päeva jooksul jagasid rahvusvahelised ja Eesti eksperdid kogemusi sellest, kuidas siduda kõrgharidus veel tugevamalt ettevõtete, avaliku sektori ja kogukondade vajadustega. Tutvustati ka rakenduslike koostööprojektide edulugusid ning praktilisi näiteid julgeoleku, ettevõtluse, tervishoiu ja ühiskonna heaolu valdkondadest. 

“Kuidas hoida Eesti majandus konkurentsivõimelisena või kuidas vastata demograafilisele kriisile? Just sellistele küsimustele vastamisel on suur roll rakenduskõrgkoolide teadus- ja arendustegevusel,” ütles Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu esimees ja Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor rektor Andrus Pedai. 

“Küsimus, kuidas sünnib teadmistest Eesti arenguks vajalik praktiline kasu, ei ole ainult kõrgkoolide pärusmaa. Me vajame laiemat ühiskondlikku arutelu ja selget arusaama, millist rolli tahame rakenduskõrgkoolidel Eesti tulevikus näha. Seetõttu on meil väga hea meel, et erakonnad olid valmis sel teemal sisuliselt arutlema,” võttis Pedai kokku. 

Rakenduskõrgkoolide visioonipäeval toimub erakondade esimeeste debatt teadus-ja arendustegevuse tuleviku üle 

Homme, 13. oktoobril toimub rakenduskõrgkoolide visioonipäev, mis küsib, kuidas saavad rakenduskõrgkoolid aidata lahendada Eesti ühiskonna ja majanduse ees seisvaid suuri väljakutseid. Päev kulmineerub erakondade esimeeste debatiga rakendusliku teadus- ja arendustegevuse tuleviku üle.

Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu esimehe ja Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor rektori Andrus Pedai sõnul ei vaja Eesti praegu teadmisi teadmiste pärast, vaid teadmisi ja ka oskusi, mis aitavad meil vastata ühiskonna ja majanduse suurtele küsimustele. 

“Kuidas vastata demograafilisele kriisile? Milliseid lahendusi vajab Eesti julgeolek? Kuidas hoida Eesti majandus konkurentsivõimelisena? Kõikidele nendele küsimustele vastamisel on suur roll rakenduskõrgkoolide teadus- ja arendustegevusel, mis loob iga päev päriselt toimivaid lahendusi Eesti inimeste ja meie tuleviku jaoks,” sõnas Pedai. 

„Tänavusel visioonipäeval arutame, kuidas siduda kõrgkoolide teadmised ja rakendusuuringud veel tugevamalt ettevõtete, avaliku sektori ja kogukondade vajadustega ning muuta need praktiliseks väärtuseks, millest võidab Eesti areng,“ lisas Pedai. 

Visioonipäeva avavad haridus- ja teadusminister Kristina Kallas ning Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu esimees Andrus Pedai. Rahvusvahelist kogemust jagavad tugeva rakendusliku kõrghariduse ja teaduse traditsiooniga Šveitsi ja Saksamaa kõrgkoolide juhid. Päeva teises pooles astub üles Eesti Teadusagentuuri juhatuse esimees Kristiina Tõnnisson. 

Päeva jooksul jagavad rahvusvahelised ja Eesti esinejad kogemusi sellest, kuidas õpe, rakendusuuringud ja koostöö töömaailmaga moodustavad ühise terviku. Samuti tutvustatakse rakenduslike koostööprojektide edulugusid ning praktilisi näiteid julgeoleku, ettevõtluse, tervishoiu ja ühiskonna heaolu valdkondadest. 

Visioonipäev kulmineerub erakondade esimeeste debatiga rakendusliku teadus- ja arendustegevuse tuleviku üle. Debatis osalevad Kristina Kallas (Eesti 200), Mihhail Kõlvart (Keskerakond), Urmas Reinsalu (Isamaa), Lauri Läänemets (Sotsiaaldemokraatlik Erakond) ja Lavly Perling (Parempoolsed). Reformierakonna esimees Kristen Michalit asendab debatis energeetika- ja keskkonnaminister Erkki Keldo. 

“Küsimus, kuidas sünnib teadmistest Eesti arenguks vajalik praktiline kasu, ei ole ainult kõrgkoolide või teadlaste pärusmaa. Me vajame selle üle laiemat ühiskondlikku arutelu ja selget arusaama, millist rolli tahame rakenduskõrgkoolidel Eesti tulevikus näha. Seetõttu on meil väga hea meel, et erakondade esimehed on valmis sel teemal sisuliselt arutlema,” ütles Andrus Pedai. 

Tutvu visioonipäeva programmiga Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu kodulehel.  

Visioonipäeva saab jälgida otseülekande vahendusel Worksup keskkonnas. 

Visioonipäeva korraldab Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu. Visioonipäev “Teadmistest mõjukate lahenduseni” toimub 13. oktoobril Tallinnas Öpiku konverentsikeskuses. Tegevust viiakse läbi ESF+ tegevuse “Kõrghariduse kvaliteet ja rahvusvahelistumine” raames.

Drooniparved, patsiendi kaugjälgimine ja 3D-betoon: teadus- ja arendusprojektid, mis võivad muuta meie igapäevaelu 

Mida vajab meie julgeolek? Millised on meie vananeva ühiskonna suurimad väljakutsed? Kuidas saab haridus vastata ülikiirele tehnoloogilisele arengule? Eesti rakenduskõrgkoolid otsivad teadus- ja arendustöös vastuseid muu hulgas just sellistele küsimustele. Heidame pilgu viiele värskele teadus- ja arendusprojektile, mille tulemused võivad muuta meie igapäevaelu.

Kiire tehnoloogiline areng, demograafilised väljakutsed, ettevõtete kasvav vajadus uute oskuste ja teadmiste järele ning kiirelt muutuv tööturg esitavad haridusele kõrged ootused. Teadmised peavad jõudma teadusest pärisellu kiiremini ja aitama lahendada tööturu, majanduse ja toimetuleku probleeme.

Eesti rakenduskõrgkoolid panustavad oma teadus- ja arendustegevusega sellesse, et teadmised saaksid päriselulisteks lahendusteks eri eluvaldkondades. Tutvustame viit teadus- ja arendusprojekti, mis on juba jõudnud või jõudmas lähiajal praktikasse ja mõjutamas seda, kuidas me lahendame ühiskonna ees seisvaid väljakutseid.

Nagu linnuparv: kuidas õpetada droonid koos lendama?

Eesti Lennuakadeemia teadur Toomas Ruuben uurib, kuidas õpetada droonid lendama ühise parvena. Linnuparv liigub taevas nagu üks tervik, kuigi keegi ei juhi seda: iga lind jälgib lihtsalt oma lähimaid naabreid. Droonidel on Toomas Ruubeni sõnul sama raske ülesanne. “Parves lendamiseks peab iga droon pidevalt teadma, kus asub ta ise ja kus asuvad teised. Üksi lendava drooni asemel võiks paljudes olukordades olla palju tõhusam terve iseseisvalt tegutsev drooniparv,” rääkis Ruuben. 

Ruubeni sõnul kasutavad droonid navigeerimiseks laialdaselt satelliitnavigatsiooni tehnoloogiat (GNSS). See aga ei pruugi igas olukorras töötada ning pole ka piisavalt täpne. “Minu teadustöö eesmärk on välja selgitada, milline tehnoloogia võiks asendada satelliitnavigatsiooni droonide asukoha määramisel ja drooniparve kooshoidmisel. Võrdluse all on ülilairiba (UWB) ja laseril põhinev kaugusmõõtmise tehnoloogia (LiDAR).

“Tulevikus võiks drooniparvede kasutamisest olla kasu näiteks raadiosaatjate asukoha määramisel, andmeedastusel ja kadunud inimeste otsingul, aga ka kaitsevaldkonnas äärmiselt aktuaalse droonitööstuse arendamisel laiemalt,” märkis Ruuben. “Üks droon on tööriist, aga parv on meeskond, ja meeskond toimib ainult siis, kui see teeb omavahel koostööd,” võttis Ruuben kokku. Ruuben usub, et ühise parvena lennates võiksid droonid õppida raadiosaatjate asukohti määrama juba paari aasta jooksul. 

Südame-veresoonkonna haiguste ennetus muutub lihtsamaks

Südame-veresoonkonnahaigustesse esmashaigestumine on Eestis kõrge ja suremus isheemilistesse südamehaigustesse on Eestis suurem kui Euroopa Liidus keskmiselt. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli professori Sirje Sammuli esmatasandi tervishoiu uurimisrühm arendab koostöös tehnoloogiapartneri Lifeyear OÜ-ga patsientide kaugjälgimise teenusmudelit, mis võiks olla suureks abiks just südame-veresoonkonnahaiguste riski varajaseks hindamiseks.

Esmatasandi tervishoiule suunatud tehnoloogilise lahenduse abil saavad ennekõike

erivajadustega ja vanemaealised patsiendid iseseisvalt jälgida tervisenäitajaid, hinnata oma tervist ning edastada andmed otse ka pereõe ja -arstini. Välja töötatav lahendus võimaldaks perearstidel tuvastada terviseriske õigeaegselt ja ennetada nii ka tüsistuste kujunemist.

“Regulaarne tervisenäitajate jälgimine ja muutuste varasem märkamine toetab inimese enesejuhtimise võimet ning tervise ja abivajaduse varajast märkamist, aga vähendab ka lähedaste hoolduskoormust. Pikemas plaanis aitaks teenusmudel vähendada südame-veresoonkonnahaiguste tüsistuste arvu ja haiglaravi vajadust,” selgitas Sirje Sammul. Ta usub, et lahendus võiks aidata suunata tähelepanu õigel ajal nende inimesteni, kes abi ja sekkumist kõige enam vajavad. Kaugjälgimise teenusmudel „KVERET“ on praegu arenduse esimeses etapis. 

Ärimäng õpetab finantsjuhtimist ja investeerimist

Ajal, mil majanduskeskkond muutub kiiresti ja meil tuleb teha üha keerukamaid otsuseid oma raha, säästmise ja investeerimise kohta, muutuvad head finantsoskused järjest olulisemaks nii inimeste majandusliku toimetuleku kui ka Eesti majanduse vastupidavuse jaoks. 


Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor (EEK Mainor) arendab koostöös Euroopa partneritega ärisimulatsioonimängu Intelligent, kus õppija saab olla ettevõtte juhi rollis. Mängu arendatakse arvutimängude disaini ja arenduse erialajuhi Andrejs Rusinovskise juhtimisel ning see näitab õppijale, milliseid tagajärgi tema äriotsused võivad kaasa tuua. “See on tööriist finants- ja investeerimisoskuste arendamiseks. Õppija teeb finants- ja investeerimisotsuseid ning lahendab ettevõtte juhtimise keerulisi olukordi, mis kõik võivad ette tulla ka päris elus,” kirjeldasRusinovskis. 


“Meie eesmärk on pakkuda ettevõtlusõppe üliõpilastele võimalikult tõetruu kogemus sellest, mida ärijuhtimine päriselt tähendab ja kuidas üks otsus võib viia teiseni,” rääkis kõrgkooli teadusjuht Julia Rosend. Praegu läbib mäng ulatuslikku testimist projektipartnerite ja sihtrühmadega, et valmistada see ette laiemaks kasutuselevõtuks EEK Mainori ja koostööpartnerite õppetöös.

Kas kanepikiud ja lambavill võivad pakkuda lahendusi tekstiilitööstuse keskkonnakriisile?

Lahendus tekstiilitööstuse üüratule keskkonnajalajäljele võib olla säästlik materjalikasutus. Tartu Kõrgemas Kunstikoolis Pallas käivitasid nooremteadurid Liisi Tamm ja Mari-Triin Kirs 2025. aastal materjalide arendamise ja uurimiskeskus MART, kus tehakse materjaliarendusi ja -katseid ning õpetatakse materjalidega seotud õppeaineid. Mõlemad nooremteadurid uurivad enda doktoritöödes võimalusi, kuidas keskkonnahoidlikumalt väärindada eri materjale – lambavilla ja kanepikiudu. 

Liisi Tamme doktoritöö uurib muu hulgas, kuidas toetada jääkvilla tekke vähendamist ja selle kasutusse suunamist. Mari-Triin Kirsi doktoritöö keskendub kohaliku kanepikiu väärindamisele. Eksperimentaalseid materjaliuuringuid hõlmava töö eesmärk on koostöös ettevõtete, materjaliteadlaste ja disaineritega leida vastus muu hulgas küsimusele, kas ja kuidas võiks kohalik kanepikiud aidata kujundada väiksema keskkonnamõjuga tekstiilitööstust. 

Betooniprintimine toetab ehituse innovatsiooni

Säästlikum ressursikasutus on aktuaalne ka ehitusvaldkonnas. Tallinna Tehnikakõrgkoolis on juba ligi kümmekond aastat arendanud betooniprintimise tehnoloogiat. Möödunud aasta kevadel avati uuendatud 3D-betooniprintimise labor, mis keskendub 3D-betooniprintimise ja jätkusuutlike betoonisegude arendamisele.

Tallinna Tehnikakõrgkooli juhtivlektori Aivars Alti sõnul toetab 3D-betooniprintimise labor säästlikumat ehitust, aga ka Eesti ehitustööstuse konkurentsivõimet. “Valdkondi ja võimalusi, kus 3D-betooniprinti kasutada, on palju. Me püüame uut tehnoloogiat kasutades ja materjale täiustades anda hoogu kogu ehitusvaldkonna innovatsioonile,” sõnas Alt. 

Alti sõnul on prinditud betoon praktiline ja säästlik. “Printimise robot paneb materjali täpselt sinna, kus seda on vaja. Nii aitab 3D-betooniprintimine luua ehituses vajalikke konstruktsioone säästlikumalt,” selgitas ta. Lähitulevikus näeb Alt 3D-printimise võimalusi eelkõige esteetiliste lahenduste loomisel, näiteks avaliku ruumi kujunduselementide ja välimööbli valmistamisel. “Pikemas perspektiivis võiks tehnoloogiat kasutada ka hoonete konstruktsioonielementide ja tervete ehitiste printimiseks,” usub Alt.

Rohkem lugusid ja praktilisi näiteid sellest, kuidas rakendusuuringud jõuavad päriseluliste lahendusteni, saab kuulda 13. oktoobril rakenduskõrgkoolide visioonipäeval „Teadmistest mõjukate lahendusteni“. Päev toob kokku rakenduskõrgkoolid, ettevõtted, poliitikakujundajad, avaliku sektori esindajad ja partnerid, et arutada, kuidas muuta teadmised suuremaks ühiskondlikuks mõjuks. Visioonipäeva saab jälgidaotseülekande vahendusel Worksup keskkonnas. 

Foto: droon (Eesti Lennuakadeemia, Oskar Saarepera)

Rakenduskõrgkoolide visioonipäev „Teadmistest mõjukate lahendusteni“

13. oktoobril toimub Öpiku konverentsikeskuses Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu visioonipäev ”Teadmistest mõjukate lahendusteni”. Visioonipäeval arutleme, kuidas teadmised, rakendusuuringud ja koostöö aitavad luua päriselt toimivaid lahendusi Eesti ühiskonna ja majanduse jaoks.

Eesti seisab silmitsi suurte muutustega – demograafilised väljakutsed, tööjõupuudus, julgeolek, tehnoloogiline areng ja ühiskonna kasvavad ootused eeldavad senisest tugevamat sidet hariduse, teaduse ja praktilise elu vahel. Just siin on rakenduskõrgkoolidel oluline roll.

  • Millist väärtust loob rakenduslik teadus- ja arendustegevus ettevõtetele, avalikule sektorile ja kogukondadele?
  • Kas Eesti vajab rohkem praktilise mõjuga teadus- ja arendustegevust?
  • Milline peaks olema rakenduskõrgkoole toetav teadus- ja rahastusmudel?
  • Kuidas mõjutab teadus- ja arendustegevus õppekvaliteeti ning õppijate valmisolekut töömaailma muutusteks?

Visioonipäeva avavad haridus- ja teadusminister Kristina Kallas ning Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu esimees Andrus Pedai. Rahvusvahelist kogemust jagavad tugeva rakendusliku kõrghariduse ja teaduse traditsiooniga Šveitsi ja Saksamaa kõrgkoolide juhid. Päeva teises pooles astub üles Eesti Teadusagentuuri juhatuse esimees Kristiina Tõnnisson ning visioonipäeva lõpetab erakondade esimeeste debatt rakendusliku teadus- ja arendustegevuse tuleviku üle.

Päeva juhib ajakirjanik ja saatejuht Mirko Ojakivi.

Vaata visioonipäeva programmi ja jälgi otseülekannet YouTube´is.

Tegevust viiakse läbi ESF+ tegevuse “Kõrghariduse kvaliteet ja rahvusvahelistumine” raames.