Eesti Lennuakadeemia vilistlane Nikita Razguljajev võitis rakenduslike teadus- ja arendustööde konkursi uuendusliku droonituvastussüsteemiga.
Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu ja Tallinna Strateegiakeskuse koostöös välja antud 2025. aasta rakenduslike teadus- ja arendustööde konkursi võitjaks tunnistati Eesti Lennuakadeemia vilistlane Nikita Razguljajev. Tema lõputöö „Mehitamata õhusõidukite kaugtuvastuse vastuvõtusüsteemi loomine NRF5340 ja NRF7002 baasil” pälvis peaauhinna suuruses 900 eurot. Võitjat autasustatakse pidulikult Tallinna ettevõtlusauhindade galal, mis toimub 9. oktoobril T1 Venue’s.
„Konkursile laekusid tööd üle Eesti erinevatest rakenduskõrgkoolidest. Mul on hea meel õnnitleda nii võitjat, teise koha saavutanud, tunnustuse saanuid kui kõiki teisi, kes oma töö saatsid,“ ütles Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu (RKRN) esimees ja Kõrgema Kunstikooli Pallas rektor Piret Viirpalu.
Hindamiskomisjonis olnud Tallinna Strateegiakeskuse esindaja Jaanus Vahesalu tõstis esile Nikita Razguljajevi töö aktuaalsust ja kõrget tehnilist taset. ”Võitja loodud süsteem on äärmiselt oluline, kuna võimaldab ettevõtetel jälgida ja hallata drooniliiklust ilma sõltuvuseta tootjaspetsiifilistest süsteemidest. Kuna droone tuleb järjest juurde, on nende turvaline jälgimine muutunud kriitiliseks. Võidutöö pakub selleks praktilise lahenduse: seadme, mis tuvastab droone nende unikaalse signaali järgi. Lahendus vastab Euroopa Liidus sätestatud regulatsioonidele ja aitab tagada, et droonid lendaksid ohutult.”
Töö, mis viidi läbi Rantelon OÜ tellimusel, ületas katsetuste käigus püstitatud eesmärke ning selle tulemused loovad uusi ärivõimalusi drooniseire, lennujuhtimise ja turvateenuste valdkonnas. „Noorte inseneride edukus on arenenud ühiskonna alustalasid,” tõdes Ranteloni peainsener Priit Kinks.
Teise koha ja 600-eurose stipendiumi pälvis Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor magistrant Joosep Valm tööga „Kontserni tootmisallüksuse kuluarvestuse süsteemi muutuste mõju kuluinfole”. Komisjon tunnustas töö selget rakenduslikku suunitlust ja uudset lähenemist, mis aitab ettevõtetel tõsta kuluinfo relevantsust ning teha teadlikumaid äriotsuseid. Töö tulemused on juba edukalt rakendatud 800 töötajaga Tallinna tööstusettevõttes.
Lisaks tunnustas komisjon kahte tööd, mis paistsid silma oma praktilise väärtuse ja aktuaalsusega:
- Margo Pädami (Tallinna Tehnikakõrgkool) „Leelis-räni reaktsiooni ülevaade ja katseline uurimine”. Töö käsitleb Eestis vähe uuritud, kuid ehitussektoris olulist teemat ning loob aluse edasistele uuringutele betooni vastupidavuse kohta.
- Martin Soome (Kõrgem Kunstikool Pallas) „Mööbli- ja tekstiilitööstuse tootmisjääkide kasutamine tootearendusprotsessis ettevõtte Rethink Beds näitel”. Töö on suurepärane näide ringmajanduse põhimõtete rakendamisest, kus koostöös ettevõtetega leiti lahendus tootmisjääkide väärindamiseks.
„Mul on suur rõõm näha, et kõik konkursile esitatud tööd kinnitavad meie rakenduskõrghariduse kõrget taset ning toovad selgelt esile selle praktilise väärtuse nii Eesti ettevõtlusele kui ka majandusele,” ütles Piret Viirpalu.
Rakenduslike teadus- ja arendustööde konkurss toimub igal aastal eesmärgiga tunnustada üliõpilaste silmapaistvaid saavutusi ja edendada rakenduskõrgkoolide ning ettevõtete vahelist koostööd.
Foto: Kalev Lilleorg