Mida vajab meie julgeolek? Millised on meie vananeva ühiskonna suurimad väljakutsed? Kuidas saab haridus vastata ülikiirele tehnoloogilisele arengule? Eesti rakenduskõrgkoolid otsivad teadus- ja arendustöös vastuseid muu hulgas just sellistele küsimustele. Heidame pilgu viiele värskele teadus- ja arendusprojektile, mille tulemused võivad muuta meie igapäevaelu.

Kiire tehnoloogiline areng, demograafilised väljakutsed, ettevõtete kasvav vajadus uute oskuste ja teadmiste järele ning kiirelt muutuv tööturg esitavad haridusele kõrged ootused. Teadmised peavad jõudma teadusest pärisellu kiiremini ja aitama lahendada tööturu, majanduse ja toimetuleku probleeme.

Eesti rakenduskõrgkoolid panustavad oma teadus- ja arendustegevusega sellesse, et teadmised saaksid päriselulisteks lahendusteks eri eluvaldkondades. Tutvustame viit teadus- ja arendusprojekti, mis on juba jõudnud või jõudmas lähiajal praktikasse ja mõjutamas seda, kuidas me lahendame ühiskonna ees seisvaid väljakutseid.

Nagu linnuparv: kuidas õpetada droonid koos lendama?

Eesti Lennuakadeemia teadur Toomas Ruuben uurib, kuidas õpetada droonid lendama ühise parvena. Linnuparv liigub taevas nagu üks tervik, kuigi keegi ei juhi seda: iga lind jälgib lihtsalt oma lähimaid naabreid. Droonidel on Toomas Ruubeni sõnul sama raske ülesanne. “Parves lendamiseks peab iga droon pidevalt teadma, kus asub ta ise ja kus asuvad teised. Üksi lendava drooni asemel võiks paljudes olukordades olla palju tõhusam terve iseseisvalt tegutsev drooniparv,” rääkis Ruuben. 

Ruubeni sõnul kasutavad droonid navigeerimiseks laialdaselt satelliitnavigatsiooni tehnoloogiat (GNSS). See aga ei pruugi igas olukorras töötada ning pole ka piisavalt täpne. “Minu teadustöö eesmärk on välja selgitada, milline tehnoloogia võiks asendada satelliitnavigatsiooni droonide asukoha määramisel ja drooniparve kooshoidmisel. Võrdluse all on ülilairiba (UWB) ja laseril põhinev kaugusmõõtmise tehnoloogia (LiDAR).

“Tulevikus võiks drooniparvede kasutamisest olla kasu näiteks raadiosaatjate asukoha määramisel, andmeedastusel ja kadunud inimeste otsingul, aga ka kaitsevaldkonnas äärmiselt aktuaalse droonitööstuse arendamisel laiemalt,” märkis Ruuben. “Üks droon on tööriist, aga parv on meeskond, ja meeskond toimib ainult siis, kui see teeb omavahel koostööd,” võttis Ruuben kokku. Ruuben usub, et ühise parvena lennates võiksid droonid õppida raadiosaatjate asukohti määrama juba paari aasta jooksul. 

Südame-veresoonkonna haiguste ennetus muutub lihtsamaks

Südame-veresoonkonnahaigustesse esmashaigestumine on Eestis kõrge ja suremus isheemilistesse südamehaigustesse on Eestis suurem kui Euroopa Liidus keskmiselt. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli professori Sirje Sammuli esmatasandi tervishoiu uurimisrühm arendab koostöös tehnoloogiapartneri Lifeyear OÜ-ga patsientide kaugjälgimise teenusmudelit, mis võiks olla suureks abiks just südame-veresoonkonnahaiguste riski varajaseks hindamiseks.

Esmatasandi tervishoiule suunatud tehnoloogilise lahenduse abil saavad ennekõike

erivajadustega ja vanemaealised patsiendid iseseisvalt jälgida tervisenäitajaid, hinnata oma tervist ning edastada andmed otse ka pereõe ja -arstini. Välja töötatav lahendus võimaldaks perearstidel tuvastada terviseriske õigeaegselt ja ennetada nii ka tüsistuste kujunemist.

“Regulaarne tervisenäitajate jälgimine ja muutuste varasem märkamine toetab inimese enesejuhtimise võimet ning tervise ja abivajaduse varajast märkamist, aga vähendab ka lähedaste hoolduskoormust. Pikemas plaanis aitaks teenusmudel vähendada südame-veresoonkonnahaiguste tüsistuste arvu ja haiglaravi vajadust,” selgitas Sirje Sammul. Ta usub, et lahendus võiks aidata suunata tähelepanu õigel ajal nende inimesteni, kes abi ja sekkumist kõige enam vajavad. Kaugjälgimise teenusmudel „KVERET“ on praegu arenduse esimeses etapis. 

Ärimäng õpetab finantsjuhtimist ja investeerimist

Ajal, mil majanduskeskkond muutub kiiresti ja meil tuleb teha üha keerukamaid otsuseid oma raha, säästmise ja investeerimise kohta, muutuvad head finantsoskused järjest olulisemaks nii inimeste majandusliku toimetuleku kui ka Eesti majanduse vastupidavuse jaoks. 

Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor (EEK Mainor) arendab koostöös Euroopa partneritega ärisimulatsioonimängu Intelligent, kus õppija saab olla ettevõtte juhi rollis. Mängu arendatakse arvutimängude disaini ja arenduse erialajuhi Andrejs Rusinovskise juhtimisel ning see näitab õppijale, milliseid tagajärgi tema äriotsused võivad kaasa tuua. “See on tööriist finants- ja investeerimisoskuste arendamiseks. Õppija teeb finants- ja investeerimisotsuseid ning lahendab ettevõtte juhtimise keerulisi olukordi, mis kõik võivad ette tulla ka päris elus,” kirjeldasRusinovskis. 

“Meie eesmärk on pakkuda ettevõtlusõppe üliõpilastele võimalikult tõetruu kogemus sellest, mida ärijuhtimine päriselt tähendab ja kuidas üks otsus võib viia teiseni,” rääkis kõrgkooli teadusjuht Julia Rosend. Praegu läbib mäng ulatuslikku testimist projektipartnerite ja sihtrühmadega, et valmistada see ette laiemaks kasutuselevõtuks EEK Mainori ja koostööpartnerite õppetöös.

Kas kanepikiud ja lambavill võivad pakkuda lahendusi tekstiilitööstuse keskkonnakriisile?

Lahendus tekstiilitööstuse üüratule keskkonnajalajäljele võib olla säästlik materjalikasutus. Tartu Kõrgemas Kunstikoolis Pallas käivitasid nooremteadurid Liisi Tamm ja Mari-Triin Kirs 2025. aastal materjalide arendamise ja uurimiskeskus MART, kus tehakse materjaliarendusi ja -katseid ning õpetatakse materjalidega seotud õppeaineid. Mõlemad nooremteadurid uurivad enda doktoritöödes võimalusi, kuidas keskkonnahoidlikumalt väärindada eri materjale – lambavilla ja kanepikiudu. 

Liisi Tamme doktoritöö uurib muu hulgas, kuidas toetada jääkvilla tekke vähendamist ja selle kasutusse suunamist. Mari-Triin Kirsi doktoritöö keskendub kohaliku kanepikiu väärindamisele. Eksperimentaalseid materjaliuuringuid hõlmava töö eesmärk on koostöös ettevõtete, materjaliteadlaste ja disaineritega leida vastus muu hulgas küsimusele, kas ja kuidas võiks kohalik kanepikiud aidata kujundada väiksema keskkonnamõjuga tekstiilitööstust. 

Betooniprintimine toetab ehituse innovatsiooni

Säästlikum ressursikasutus on aktuaalne ka ehitusvaldkonnas. Tallinna Tehnikakõrgkoolis on juba ligi kümmekond aastat arendanud betooniprintimise tehnoloogiat. Möödunud aasta kevadel avati uuendatud 3D-betooniprintimise labor, mis keskendub 3D-betooniprintimise ja jätkusuutlike betoonisegude arendamisele.

Tallinna Tehnikakõrgkooli juhtivlektori Aivars Alti sõnul toetab 3D-betooniprintimise labor säästlikumat ehitust, aga ka Eesti ehitustööstuse konkurentsivõimet. “Valdkondi ja võimalusi, kus 3D-betooniprinti kasutada, on palju. Me püüame uut tehnoloogiat kasutades ja materjale täiustades anda hoogu kogu ehitusvaldkonna innovatsioonile,” sõnas Alt. 

Alti sõnul on prinditud betoon praktiline ja säästlik. “Printimise robot paneb materjali täpselt sinna, kus seda on vaja. Nii aitab 3D-betooniprintimine luua ehituses vajalikke konstruktsioone säästlikumalt,” selgitas ta. Lähitulevikus näeb Alt 3D-printimise võimalusi eelkõige esteetiliste lahenduste loomisel, näiteks avaliku ruumi kujunduselementide ja välimööbli valmistamisel. “Pikemas perspektiivis võiks tehnoloogiat kasutada ka hoonete konstruktsioonielementide ja tervete ehitiste printimiseks,” usub Alt.

Rohkem lugusid ja praktilisi näiteid sellest, kuidas rakendusuuringud jõuavad päriseluliste lahendusteni, saab kuulda 13. oktoobril rakenduskõrgkoolide visioonipäeval „Teadmistest mõjukate lahendusteni“. Päev toob kokku rakenduskõrgkoolid, ettevõtted, poliitikakujundajad, avaliku sektori esindajad ja partnerid, et arutada, kuidas muuta teadmised suuremaks ühiskondlikuks mõjuks. Visioonipäeva saab jälgidaotseülekande vahendusel Worksup keskkonnas. 

Foto: droon (Eesti Lennuakadeemia, Oskar Saarepera)