18.11.2022

Sel nädalal kohtusid Kaitseväe Akadeemias kõrgkoolide rektorid, et arutada ühist koostöökogemust ja institutsionaalse akrediteerimise, doktoriõppe ning kõrghariduse rahastamise tulevikuvõimalusi. 

„Nende valdkondade arengust ja selle mõjust on ülikoolidel kui ka kõrgkoolidel ühelt poolt küllalt pikk kogemus, teisalt peab enne muutmist põhjalikult analüüsima parenduskohti,“  tõdes RKRNi esimees ja Tallinna Tehnikakõrgkooli rektor Enno Lend kohtumisel.

Rakenduskõrgkoolide ja ülikoolide rektorid arutasid kohtumisel institutsionaalse akrediteerimise protsessi ning senist kogemust nii rakenduskõrgkooli kui ülikooli vaatepunktist. Institutsionaalne akrediteerimine tähendab kõrgkooli kui terviku hindamist ning edukas hindamine on usaldusväärsuse ning kvaliteedi garantii. See protsess pole mitte ainult oluline kõrgkoolidele, vaid ka kõikidele kõrgkoolidega seotud osapooltele. Kohtumisel otsustati välja töötada ettepanekud institutsionaalse akrediteerimise toimemudeli parendamiseks ning anda kõrgkoolide sisend selle edasisel uuendamisel.  

Otsustati ka teha tihedamat koostööd doktoriõppe valdkonnas (tööstusdoktorid, ettevõtlusdoktorid). Mõlema osapoole huvides on see, et doktorante oleks rohkem, nende õpiteekond eesmärgistatum ning panus rakenduslikum nii ühiskonnale kui doktorandile. 

Kõrghariduse rahastamismudeli puhul tunnistati teatud vastuolu elukestva õppe, kvalifitseeritud tööjõu puuduse ning rahastusmudeli vahel. Praegu on rahastamine ja nominaalajaga lõpetamine seotud rangete kriteeriumidega ja ühtlasi küllalt suure osakaaluga rakenduskõrgkoolide rahastamismudelis. Üliõpilastel on siiani olnud üsna suur otsustusvabadus õpingute katkestamise ja uuesti alustamise osas. Kavandatud kõrgharidusseaduse muudatus kujundab seda ringi ja tasuta õppimisel kohustused suurenevad. 

„Kõrghariduse rahastamisel on järgmiseks aastaks hädavajalikud otsused tehtud. Arvatavasti tuleval aastal rahastuse mahajäämusest põhjustatud ilmingud nagu akadeemilise personali lahkumine ja värbamise komplitseeritus peatuvad. Tegelikult on vaja teada rahastustrendi vähemalt kolm aastat ette, et tagada kestlik kõrghariduse areng, arvestades eelkõige Eesti riigi ootusi,“ ütles Enno Lend.

Rektorite Nõukogu esimees Toomas Asser märkis, et lisaraha on ülikoolidele elutähtis senise rahastuslanguse pidurdamiseks, kuid kõrghariduse pikaajalist arengut toetava rahastusmudelini jõudmiseks tuleb kõikidel osapooltel veel pingutada. „Teiste riikide kogemuse põhjal näeme, et 1,5% SKP-st on vähim, millega saame hea kvaliteediga tasuta omakeelset kõrgharidust pakkuda. Lisaks rahastusküsimustele on meil rakenduskõrgkoolidega ühiseid väljakutseid ka kõrghariduse sisu ja kvaliteedi osas – koostöö ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide vahel on väga oluline ja kindlasti jätkub,“ sõnas rektor Asser.

„Soovin siiralt tunnustada panust, mida ülikoolid on võimsalt vedanud kõrghariduse rahastamise osas,“ tõdes RKRNi esimees Enno Lend kohtumisel, rõhutades kõrgkoolide omavahelise tulemusliku koostöö olulisust. 

Rektorite nõukogud kohtusid sel aastal juba teist korda, et kujundada kõrghariduses ja hariduspoliitikas ühiseid seisukohti ning arutada kõrgkoolide omavahelist koostööd.