Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu (RKRN) tegevuse eesmärk on Eesti rakenduskõrgkoolide ühistegevuse arendamine, ühiste seisukohtade kujundamine ja ühishuvide esindamine rakenduskõrghariduse edendamisel ning hariduspoliitika kujundamisel Eestis. Oma tegevusega toetame Eesti kõrgharidussüsteemi jätkusuutlikku arengut, suurendame rakenduskõrghariduse nähtavust ja rõhutame selle olulisust ühiskonnas.
„Töökäsi vajavad nii majandus kui ka riigile elutähtsad valdkonnad nagu meditsiin ja siseturvalisus. Ja mitte lihtsalt töökäsi, vaid haritud ja oskuslikke inimesi. Meie rakenduskõrgkoolid koolitavad neid hädavajalikke spetsialiste, kuid suudaks ja sooviks seda veel rohkemgi teha. Olime tänasel kohtumisel rakenduskõrgkoolide rektoritega ühisel nõul, et vajame arutelu, kuidas rakenduskõrgkoolide rolli kõrghariduses suurendada ning kuidas toetada noori, et nad leiaks nendesse koolidesse tee. Samuti, kuidas kasutada rakenduskõrgkoole, et rahvusvahelisi talente siia meelitada ja aidata neil meie riigi murekohti lahendada. Kuulsin rõõmuga, et huvi ja võimekus on Eesti rakenduskõrgkoolidel selleks olemas.“
President Alar Karis kohtumisest RKRNiga, 15. august 2024
RKRNi üldised eesmärgid:
- Tõsta rakenduskõrghariduse mainet ja nähtavust, suurendades ühiskonna teadlikkust praktilise ja rakendusliku kõrghariduse rollist – sealhulgas oskuste omandamisest, koostööst tööandjatega ning panusest majanduse ja ühiskonna arengusse.
- Algatada ja edendada ühiskondlikku diskussiooni olulistel rakenduskõrgharidusega seotud teemadel.
- Suurendada RKRNi autoriteeti ja mõju hariduspoliitika kujundamisel ning avalikes aruteludes.
Rakenduskõrghariduse viis konkurentsieelist:
- Praktika osakaal õpingute jooksul on vähemalt 15%
- Tihe ja paindlik koostöö tööandjatega juba õpingute ajal
- Õppejõud on oma eriala praktikud ja valdkonna tippspetsialistid
- Lõpetajatel on tööturu nõuetele vastavad kutseoskused
- Lõpetajate tööhõive on väga kõrge ning töösuhe algab tihti juba õpingute ajal
RKRNi fookusteemad ja eesmärgid 2025-2028
1. Eestile vajalike spetsialistide järelkasvu tagamine
Eesti ühiskonna ja majanduse toimimine sõltub sellest, et kriitilistes valdkondades oleks piisavalt spetsialiste. Tervishoius, julgeolekus, hariduses ja tööstuses on tööjõupuudus juba reaalsus, mis pärsib arengut ja ohustab teenuste kvaliteeti. Eesti kõrgharidus on tugevalt akadeemilise suunas kaldu, kuigi OSKA raportid kinnitavad, et ilma sihipärase rakenduskõrghariduse arendamiseta ei ole võimalik seda puudujääki ületada. Strateegilise ja järjepideva tegutsemisega saame tagada Eestile vajalike spetsialistide kindla järelkasvu.
Loe pikemalt:
Haridus- ja Teadusministeeriumi hariduskulud 2022 raport
Eesmärk:
Kujundada koolituspakkumine töömaailma muutuvate vajaduste järgi, tagada riiklik koolitustellimus usaldusväärsetel prognoosidel põhinevalt ning tugevdada koostööd tööandjate, erialaliitude ja valdkondlike võrgustikega. RKRNi roll on teha need vajadused nähtavaks poliitikakujundajatele ja ühiskonnale laiemalt. Nii saavad rakenduskõrgkoolid koolitada vajalikul hulgal eksperttööjõudu, mis tagab Eesti majanduse ja ühiskonna kestliku arengu.
2. Kõrghariduse jätkusuutlik rahastamine
Eesti ja Euroopa Liit laiemalt seisavad silmitsi oskuste ja tööjõu puudusega, mis mõjutab olulisel määral meie ühiskonna toimetulekut ja heaolu. Ainus kestlik lahendus on tagada piisav hulk kõrgharitud spetsialiste ning luua paindlikud võimalused täiend- ja ümberõppeks. Rakenduskõrghariduse osakaalu suurendamine ja ressursside suunamine kriitilise tööjõuvajadusega valdkondadesse on hädavajalik, et katta ühiskonna ja majanduse vajadused.
Eesmärk:
Tagada kõrghariduse õiglane ja tasakaalustatud rahastamine, mis võimaldab suurendada rakenduskõrghariduse osakaalu Eesti haridussüsteemis ning vastata paindlikult tööturu vajadustele. Täiskasvanute õppimisvõimalusi tuleb laiendada ning muuta need kättesaadavamaks ja õiglasemaks.
Loe pikemalt: RKRNi seisukohad kõrghariduse rahastamiseks:
3. Teadus-, arendus- ja loometegevuse võimestamine innovatsiooni ja ühiskonna arenguks
Teadus-, arendus- ja loometegevus on rakenduskõrgkoolides võtmetähtsusega, tagades kvaliteetse õppe, uute teadmiste ja oskuste loomise ning pakkudes lahendusi ühiskonna väljakutsetele ja majanduse probleemidele. See on sihitud töömaailma ja ettevõtete vajaduste rahuldamisele, tuues ellu praktilisi ja uuenduslikke lahendusi. Rakenduskõrgkoolid vajavad teadusrahastuses suuremat tähelepanu ja toetust, et säilitada kvaliteet ning panustada jätkusuutlikult valdkondade arengusse. Kvaliteedi hindamisel tuleb arvestada rakenduskõrgkoolide ja ülikoolide erisusi teadus- ja arendustegevuse väljundites.
Eesmärk:
Teadus-, arendus- ja loometegevus rakenduskõrgkoolides on väärtustatud ning jätkusuutlikult rahastatud. Selle tulemused toovad otsest kasu ühiskonnale ja majandusele.
RKRNi kaasamine Teadus- ja Arendusnõukogu koosseisu tagab teadus- ja arendustegevuse terviklikuma esindatuse, hõlmates nii rakendusuuringuid kui ka loovuurimusi. Selge ja strateegiline koostöö osapoolte vahel suurendab teadus- ja arendustegevuse praktilist mõju, tugevdab innovatsiooni ning aitab lahendada ühiskonna ees seisvaid väljakutseid.
4. Pikaajalise rahvusvahelistumise ja talendistrateegia loomine
Eesti kõrghariduse konkurentsivõime ja kvaliteet sõltuvad rahvusvahelistumisest, mis tugevdab teadus- ja arendustegevuse võimekust ning tagab majandusele ja ühiskonnale vajaliku eksperttööjõu. See eeldab kõrgkoolide aktiivset piiriülest koostööd, õppejõudude ja tudengite mobiilsust ning Eesti avatust välistalentidele. Selle saavutamiseks on vaja sihipärast ja kestlikku talendipoliitikat, mis soodustab oskustega inimeste ligimeelitamist ja hoidmist.
RKRN osaleb aktiivselt Euroopa rakenduskõrgkoole ühendava võrgustiku EURASHE tegevustes, olles eestvedajad nii Eesti kogemuse tutvustamisel kui ka Euroopa rakenduskõrghariduse uuenduste ja suundumuste jagamisel Eestis.
Eesmärk:
Seista selle eest ja aidata kaasa, et Eestis kujundatakse kõrghariduse jaoks pikaajaline rahvusvahelistumise ja talendistrateegia, mis looks selge raamistiku välistalentide ligimeelitamiseks, hoidmiseks ja karjäärivõimaluste loomiseks. Sellised kokkulepped tugevdavad Eesti rahvusvahelist konkurentsivõimet, tõstavad õppe- ning teadus- ja arendustegevuse kvaliteeti ning tagavad majandusele ja ühiskonnale vajaliku eksperttööjõu. Pikaajaline ja koordineeritud lähenemine võimaldab Eestil olla avatud ja atraktiivne sihtriik, kus rahvusvaheline koostöö toob otsest kasu nii akadeemilisele maailmale kui ka laiemalt ühiskonnale.
5. Õppekvaliteedi järjepidev arendamine
Õppeprotsessi paindlikkus ja kaasaegsete lahenduste kasutamine on võtmetähtsusega, et rakenduskõrgkoolid saaksid vastata tööturu ja ühiskonna muutuvatele vajadustele ning pakkuda kvaliteetset haridust eri sihtrühmadele. Elukestev õpe ja paindlikud õpiteed võimaldavad õpinguid ja tööelu edukalt ühildada, pakkudes võimalust täiendada teadmisi ja oskusi vastavalt vajadustele. Kõige keskmes on õppekvaliteet, mille järjepidev arendamine tagab, et lõpetajad on konkurentsivõimelised, valmis panustama oma eriala arengusse ja andma väärtust kogu ühiskonnale.
Eesmärk:
Väärtustada õppeprotsessi järjepidevat ja professionaalset arendamist, seades esikohale kvaliteedi ning tähendusliku õpikogemuse loomise. Arendada õppekvaliteeti lähtudes töömaailma vajadustest, õppijate muutuvast profiilist, õppija- ja õppimiskeskse õppe põhimõtetest ning innovaatiliste tehnoloogiliste võimaluste kasutamisest. KVARA ja teiste valdkondlike meetmete toel panustame aktiivselt õppetegevuse arengusse, tagades selle vastavuse rakenduskõrgkoolide eripäradele ja huvidele.