Rakenduskõrgkoolide ja ülikoolide rektorid saatsid Eesti Hariduse Kvaliteediagentuurile ning Haridus- ja Teadusministeeriumile ühised ettepanekud institutsionaalse
akrediteerimise protsessi uuendamiseks.
Pöördumises tuuakse välja, et kõrgkoolide tegevuse terviklik hindamine ja välisekspertide kaasamine on end õigustanud ning seda kinnitavad ka tulemused – Eesti kõrgkoolide tegevus vastab Euroopas kokku lepitud kvaliteedistandarditele. Samas näitas samasuguse hindamisprotsessi läbimine teist korda, et samaväärset kasu hinnatavatele asutustele enam ei tekkinud ning välise hinnangu saamise vorm ja sisu vajavad olulisi muudatusi.
Peamise kitsaskohana tuuakse välja standarditele vastavuse kontrolli ühildamist kõrgkoolide individuaalsete ambitsioonide ja arendusvajaduste toetamisega ning kõrgkoolide hinnangul kannatas akrediteerimisprotsessis just viimane.
Soome kogemus näitab, et hinnanguid andva ja kõrgkoole toetava rolli eristamine kvaliteedihindamise protsessis on võimalik, kuid selleks tuleb läbida põhjalik uuenduskuur ning hindamisfunktsiooni kõrval tuleb oluliselt tugevdada just üksteiselt õppimise toetamist ja rahvusvahelise kogemuse Eestisse toomist.
Seepärast leiavad rakenduskõrgkoolid ja ülikoolid, et järgmine akrediteerimisprotsess peab:
- lisaks standarditele vastavuse hindamisele seadma eesmärgiks kõrgkoolide kvaliteeditegevuste toetamise ja parimatest praktikatest õppimise
- tuginema põhimõttel, et standarditele vastavuse hindamise eesmärk ei ole kõrgkoolide ühesuguseks muutmine, vaid samadel alustel veendumine, et nad tagavad oma missiooni, suurust, valdkondlikku eripära ja tegevuse ulatust arvestavalt oma õppe- ja teadustöö ning muu tegevuse kvaliteedi.
Samuti tuuakse välja, et kogemuste vahetamise toetamine peab olema järjepidev tegevus. Rahvusvahelised praktikad väärivad jagamist, sest sealt õpitakse ja seda tuleks toetada. Järjepidev suhtlus rahvusvahelisel tasandil on viis, kuidas tagada Eesti kõrgkoolide usaldust Euroopa kõrgharidusruumis.
