Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu saatis erakondadele ettepanekud kõrghariduspoliitika kujundamiseks, rõhutades vajadust siduda kõrghariduspoliitika senisest tugevamalt Eesti tööjõuvajaduse, majanduse konkurentsivõime ja riigi toimepidevusega.

Ettepanekutes tuuakse esile, et lähiaastatel tehtavad otsused mõjutavad otseselt Eesti suutlikkust valmistada ette spetsialiste tervishoiu, tehnika ja tootmise, julgeoleku ning teiste riigi toimimiseks kriitiliste valdkondade jaoks. RKRN peab oluliseks, et rakenduskõrgharidus oleks riiklik prioriteet ning selle rahastamine pikaajaliselt jätkusuutlik.

Muuhulgas teeb RKRN ettepaneku siduda õppekohtade maht tööjõuvajaduse prognoosidega, suurendada kõrghariduse rahastust vähemalt 1,5%-ni SKPst, toetada rakenduskõrgkoolide teadus- ja arendustegevust ning tagada täiskasvanutele paindlikud ümber- ja täiendusõppe võimalused.

Täismahus ettepanekutega saab tutvuda käesolevas uudises.

Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu ettepanekud erakondadele

Eesti järgmise kümnendi edu sõltub sellest, kas suudame tagada inimesed ja oskused nendes valdkondades, millest sõltub riigi toimimine, majanduse konkurentsivõime ja inimeste turvatunne. Tööjõuvajaduse prognoosid näitavad, et ilma muutusteta suureneb spetsialistide puudujääk; eriti tervishoiu, tehnika ja tootmise ning julgeolekuga seotud valdkondades.

Aastatel 2027–2030 jõuab kõrgharidusse tavapärasest oluliselt suurem arv keskhariduse lõpetajaid – ca 1000 õppijat aastas enam, kuid sellele järgneb demograafiline langus. Seetõttu on lähiaastate otsused määrava mõjuga kogu järgnevale kümnendile. Rakenduskõrgkoolid on valmis lisaõppekohti looma, kuid puudub selgus, millistel alustel ja millises mahus on võimalik alates 2027. aastast vastuvõttu kavandada ning millised on rahastuspõhimõtted. Samas ei piisa üksnes täiendavate õppekohtade rahastamisest – terviklikku ülevaatamist vajab kogu kõrghariduse rahastamismudel, eriti arvestades, et 2027. aastaks on riigieelarves kavandatud kõrghariduse rahastuse vähenemine.

Eesti ees seisab selge poliitikavalik, kas kujundame kõrgharidussüsteemi, mis toetab tööjõuvajadust, majanduse kasvu ja riigi toimepidevust või jätame kasutamata lähiaastate demograafilise võimaluse. Rakenduskõrgkoolid valmistavad ette spetsialiste  riigi jaoks olulistes valdkondades ja seetõttu peab rakenduskõrgharidus olema riiklik prioriteet ning selle tugevdamine investeering järgmise kümnendi kindlusesse.

1. Õppekohtade maht tuleb siduda Eesti kriitiliste vajadustega. Õppekohtade arv ja riiklik tellimus tuleb viia vastavusse tööjõuvajaduse prognoosidega, eriti tervishoiu, tehnika ja tootmise, julgeoleku ning teiste riigi toimimiseks kriitiliste valdkondade puhul. Vastasel juhul süveneb spetsialistide puudujääk ning nõrgeneb nii majanduse konkurentsivõime kui avalike teenuste toimepidevus.

Otsused, mis loovad mõju:

• Seome õppekohtade mahud OSKA tööjõuprognoosidega ning kasvatame vastuvõttu tervishoiu, tehnika, julgeoleku ja kriisijuhtimise valdkondades.
• Sõlmime aastateks 2027–2030 kokkuleppe vastuvõtumahtude ja rahastuse osas, et kõrgkoolidel oleks varajane selgus õppekavade, personali ja praktikavõrgustiku planeerimiseks.
• Tagame täiskasvanutele kättesaadavad täiendus- ja ümberõppevõimalused koos püsiva rahastusmudeliga, et muutuvates töö- ja kriisioludes omandada uusi oskuseid ning püsida tööturul kogu elukaare jooksul.

2. Kõrghariduse rahastus peab olema pikaajaliselt jätkusuutlik. Kõrghariduse rahastamist tuleb käsitleda riigi investeeringuna, mitte lühiajalise projektikuluna, ning rahastus peab arvestama õppe tegelikke kulusid. Kõrghariduse rahastuse osakaal peab olema vähemalt 1,5% SKPst ning pikaajaliselt kokku lepitud. Ebastabiilne ja alarahastatud süsteem ei võimalda hoida õppekvaliteeti ega tagada tööturu vajadustele vastavat ettevalmistust.

Otsused, mis loovad mõju:

• Loome pikaajaliselt jätkusuutliku ja tasakaalustatud kõrghariduse rahastusmudeli.
• Tagame kõrghariduskulude osakaalu vähemalt 1,5% SKPst.
• Suurendame rakenduskõrghariduse osakaalu kõrgharidussüsteemis, et vastata tööturu vajadustele ja toetada  strateegia «Eesti 2035» eesmärki kasvatada 25–34-aastaste kõrgharidusega inimeste osakaalu 45 protsendini.
• Tagame täiskasvanud õppijatele kättesaadavad õpivõimalused, eriti tööjõuprognooside kohaselt kriitilistes valdkondades.

3.  Rakenduskõrgkoolide  teadus-, arendus- ja loometööd tuleb süsteemselt toetada. Teadus- ja arendustegevuse rahastus peab olema stabiilne ning soodustama lahendusi, mis loovad väärtust töömaailmale, avalikele teenustele ja riigi toimepidevusele. Eesti vajab rakendatavaid  teadmisi, mis aitavad otseselt (p)arendada tooteid ja teenuseid, tõsta tootlikkust ning tugevdada riigi toimepidevust.

Otsused, mis loovad mõju:

• Loome stabiilsed ja jätkusuutlikud rahastamisvõimalused rakenduskõrgkoolide teadus-, arendus- ja loometegevuse toetamiseks, olenemata haldusalast ja omandivormist.
• Loome rakenduskõrgkoolide plokkrahastuses selgelt eristatud teadus- ja arendustegevuse komponendi, mis tagab nende panuse majandusse, ühiskonda ja kultuuri.
• Toetame rakenduskõrgkoolides uute magistriõppekavade avamist ja rakendusliku doktoriõppe võimekuse loomist, et vastata tööturu vajadustele ja valmistada ette tööturul vajalikke tippspetsialiste.
• Tagame rakenduskõrgkoolide esindatuse Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni poliitika nõukogus.
• Toetame ja hindame rakenduskõrghariduse teadus- ja arendustegevust selle järgi, milline on praktiline väärtusloome ettevõtetele, avalikule sektorile, julgeolekule ja regionaalsele arengule.

4. Rahvusvahelistumine peab toetama Eesti talendivajadust. Kõrghariduse rahvusvahelistumist tuleb käsitleda teadliku talendipoliitikana, mis seob rahvusvahelised õppijad Eesti tööjõuvajaduse ja karjäärivõimalustega ning tugevdab teadus- ja arendustegevuse võimekust. Eesti konkurentsivõime sõltub sellest, kas suudame  tuua siia ja hoida siin inimesi, kelle teadmisi ja oskusi on prioriteetsetes  ja elutähtsates valdkondades vaja.

Otsused, mis loovad mõju:

• Seome rahvusvahelistumise ja talendipoliitika tööjõuvajaduse prognoosidega prioriteetsetes valdkondades, tagades majanduse ja ühiskonna jaoks vajaliku eksperttööjõu.
• Kujundame  Eesti kõrghariduse pikaajalise rahvusvahelistumise ja talendistrateegia, et oleksime välistalentidele avatud ja atraktiivne sihtriik.

5. Elukestev õpe tuleb muuta reaalselt kättesaadavaks. Täiskasvanutele tuleb tagada paindlikud täiendus- ja ümberõppevõimalused koos selge rahastusmudeliga. Tööjõupuudust ei saa leevendada ainult noorte arvelt, vaid muutuva tööjõuvajadusega majanduses on vaja tuua õppesse ja ümberõppesse ka täiskasvanud õppijad ning pakkuda neile senisest suuremat võimalust rakenduslikuks magistriõppeks.

Otsused, mis loovad mõju:

• Toetame elukestvat õpet ning kohtleme täiskasvanud õppijaid võrdselt kutse- ja kõrghariduses.
• Väärtustame kõrghariduse regionaalset mõju ja toetame töö- ja kogukonnapõhist õpet koostöös tööandjatega.
• Arvestame rahastusmudelis praktika- ja juhendamiskuludega, et tagada kvaliteetsed ja teostatavad õpiteed.

Valdkondlikud  soovitused

1. Tervishoiuvaldkonnas tuleb õppekohtade maht siduda tööjõuvajaduse prognoosidega (OSKA) ning tagada töökohapõhise õppe jätkusuutlik rahastus. Rakenduslikku tervishoiukõrgharidust pakutakse Tallinnas ja Tartus ning koostöös tervishoiuasutustega üle Eesti, panustades tervishoiuspetsialistide koolitamisesse ka väljaspool tõmbekeskusi, sh hooldustöötajate kutsehariduse kaudu. Arvestades tervishoiu arengusuundi ja rahvastiku vananemise trendi, on hinnanguliselt aastal 2033 vaja umbes 1500 töötavat õde rohkem kui praegu.

Miks? Tervishoiuteenuste toimepidevus sõltub otseselt sellest, kas Eestis suudetakse koolitada piisavalt vajalikke spetsialiste ning tagada neile kvaliteetne praktiline ettevalmistus.

Tervishoiukõrghariduse peamised vajadused on:

• Rakendada OSKA uuringute tulemusi vajalike tervishoiutöötajate koolitamisel kutse-ja kõrghariduses.
• Töötada välja praktikate rahastamise jätkusuutlik mudel.
• Luua selgus, kuidas ja millistel alustel toimub koostöö kutseõppeasutustega kutsehariduse reformi rakendamisel.

2. Julgeoleku, kriisijuhtimise ja elanikkonnakaitse rakenduskõrgharidust tuleb käsitleda strateegilise riigikaitse ja toimepidevuse investeeringuna. Riik peab tagama nende valdkondade õppe ja rakendusuuringute stabiilse arendamise ning käsitlema inimeste ettevalmistamist strateegilise võimearendusena. Eestis on üle 2200 avaliku sektori asutuse ja üle 400 elutähtsa teenuse osutaja, kus töötab kokku umbes 45 000 kriisirolliga inimest. Neist ligikaudu 5000 täidavad kriisijuhtimise, elanikkonnakaitse, hädaolukordade lahendamise ja toimepidevuse tagamise seisukohalt kriitilisi ülesandeid. Julgeolekuolukorra halvenemine Euroopas, hübriidohtude kasv, ulatuslike kriiside sagenemine ning kasvavad ootused elanikkonnakaitsele suurendavad vajadust süsteemselt ette valmistatud spetsialistide järele nii avalikus sektoris kui elutähtsate teenuste osutajate juures.

Miks? Eesti kriisivalmidus ei sõltu ainult varustusest, taristust  ja plaanidest, vaid eelkõige inimestest, kellel on vajalikud juhtimis-, koostöö- ja kriisijuhtimispädevused. Riigi võime reageerida sõjalistele ja mittesõjalistele kriisidele sõltub sellest, kas Eestis on piisavalt kõrgelt kvalifitseeritud kriisijuhte, sisejulgeoleku spetsialiste ja elanikkonnakaitse eksperte.

Julgeolekuvaldkonna kõrghariduse tugevdamiseks tuleb:

• Käsitleda kriisijuhtimise ja elanikkonnakaitse pädevuste arendamist ja valdkonna spetsialistide koolitamist järjepideva julgeolekuinvesteeringuna  ja osana pikaajalisest kaitsevõimest.
• Tagada, et julgeoleku erialade vastuvõttu käsitletakse lähtuvalt valdkonna tööjõuvajaduse prognoosidest ja riigi kriisivalmiduse eesmärkidest.
• Luua sisekaitsevaldkonna hariduse rahastamiseks pikaajaline rahastusmudel, mis arvestab praktilise väljaõppe, simulatsioonikeskkondade, erivarustuse ja kõrgendatud julgeolekunõuetega seotud kulusid.
• Tagada julgeoleku- ja kriisivaldkonna rakendusuuringutele pikaajaline rahastus, sealhulgas hübriidohtude, elanikkonnakaitse, kriisitehnoloogiate ja autonoomsete süsteemide arendamise valdkonnas.
• Tugevdada avaliku sektori, kohalike omavalitsuste, elutähtsate teenuste osutajate ja kõrgkoolide koostööd kriisijuhtimise ning elanikkonnakaitse kompetentside arendamisel.

3. Lennunduse, inseneeria ja tehnika valdkonda tuleb käsitleda Eesti majanduse, tehnoloogilise arengu ja kaitsevõime strateegilise alusena. Selleks tuleb toetada lennundustehnoloogiate, autonoomsete süsteemide, droonitehnoloogiate ning side-, seire- ja navigatsioonilahenduste arendamist ja õpet.

Miks? Rakenduskõrgharidus loob praktilise insenertehnilise võimekuse, mida Eesti vajab nii tööstuses, lennunduses, taristu arendamisel, riigikaitses kui ka kriisikindluse tagamisel. Eestis on hinnanguliselt puudu umbes tuhatkond inseneri.

Inseneride ja tippspetsialistide järelkasvu tagamiseks tuleb:

• Tugevdada riigi ja kõrgkoolide koostööd inseneeria spetsialistide ettevalmistamisel tööstuse, kaitse- ja julgeolekuvaldkonna vajadusteks.
• Toetada praktilist ja rakenduslikku tehnikaõpet, mis valmistab ette spetsialiste lennuohutuse, õhuruumi haldamise ja autonoomsete süsteemide valdkonnas.
• Siduda õhuruumi seire ja droonitehnoloogiate arendamine riigikaitse, sisejulgeoleku ja kriisivalmiduse strateegiatega.

4.  Loomevaldkonna rakenduskõrgharidust tuleb käsitleda Eesti kultuurilise kestlikkuse, majandusliku konkurentsivõime ja psühholoogilise kaitsevõime seisukohalt strateegilise valdkonnana. Rahastamises ja kvaliteedihindamises tuleb arvestada loomekõrgkoolide teadus-, arendus- ja loometöö eripära ning toetada loovust, kriitilist mõtlemist ja disainmõtlemist kui tulevikuoskusi.

Miks? Loomevaldkond toetab ühtaegu identiteeti, ühiskondlikku sidusust, innovatsiooni ja lisandväärtuse loomist ning selle mõju ulatub kogu majandusse ja ühiskonda.

Loomehariduse tunnustamiseks ja toetamiseks on vajalik:

• Loomekõrgkoolide teadus-, arendus- ja loometöö hindamist ja rahastamist, mis arvestab loovuurimuste ja praktiliste väljundite mõju.
• Tehisaru areng ja OSKA prognoosid toovad esile vajaduse nn oskuste renessansi  järele, kus loovus, kriitiline mõtlemine ja disainmõtlemine muutuvad keskseteks pädevusteks.

5. Kõrgkoole tuleb kohelda võrdselt sõltumata omandivormist. Riiklik tegevustoetus ja osalemine strateegiliste eesmärkide täitmises peavad põhinema kvaliteedil, tulemustel ja ühiskondlikul mõjul, mitte sellel, kas kõrgkool on avalik-õiguslik, riiklik või eraomandis. Rakenduslik erakõrgharidus on Eesti kõrgharidussüsteemi oluline osa, aidates suurendada kõrghariduse kättesaadavust, mitmekesisust ja paindlikkust ning toetades riigi eesmärke kõrgharitud elanikkonna osakaalu kasvatamisel, tööjõuvajaduse katmisel ja majanduse konkurentsivõime tugevdamisel.

Miks? Eesti ei saa lubada, et osa olemasolevast kõrgharidusvõimekusest jääb kasutamata pelgalt omandivormi tõttu olukorras, kus tööjõuvajadus kasvab ja konkurents talentide pärast suureneb.

Erakõrghariduse väärtustamiseks on vajalik:

• Kõrgkoolide omandivormi alusel eristamisest loobumine riiklike strateegiliste eesmärkide (kõrgharitud elanikkonna osakaal, tööjõu vajaduse katmine, majanduse konkurentsivõime) saavutamiseks.
• Riikliku tegevustoetuse viimine tulemuspõhisele loogikale ning kättesaadavaks tegemine kõigile akrediteeritud turuosalistele sõltumata omandivormist. Rahastuse peavad määrama kvaliteet ja tulemused, mitte omandivorm.