Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu tunnustas stipendiumiga üheksat silmapaistvat lõputööd, mille teemad ulatusid kaitsetehnoloogiast ja lennundusest tervishoiu, ettevõtluse ja sisejulgeolekuni. Mitmed lõputööna valminud lahendused on juba leidnud tee pärisellu või võetakse peagi kasutusele.
„Stipendiumi pälvinud lõputööd näitavad, kui mitmekülgselt suudavad meie üliõpilased oma teadmisi päriselus rakendada. Seda alates mehitamata õhusõidukite paigutuse matemaatilisest modelleerimisest kuni autistide elukeskkonna loomiseni või patsiendile kõrvaepiteesi valmistamiseni. Just selline rakenduslik mõtlemine loob Eesti ühiskonnale ja ettevõtetele reaalset väärtust,“ sõnas Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu esimees Piret Viirpalu.
Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu stipendiumi pälvis üheksa silmapaistvat lõputööd.
Erkki Koitla (Tallinna Tehnikakõrgkool) lõputöö „Äärmusliku kahjustava käitumisega autistide ööpäevaringne erihoolekandeküla“ uuris, kuidas luua inimväärne, turvaline ja toimiv elukeskkond täisealistele väga suure toetusvajadusega autistidele. Lõputöö on edaspidi kasutatav samas tüpoloogias hoonete projekteerimise abimaterjalina. Juhendajad: Mihkel Tüür ja Ott Kadarik.
Viktor Kissi (Kõrgem Kunstikool Pallas) lõputöö tulemusena valmis koostöös Tartu Ülikooli Kliinikumiga kõrvaepitees 12-aastasele patsiendile. Lõputöös „Magnetkinnitusega kõrvaepiteesi väljatöötamine ja teostamine interdistsiplinaarse projekti raames Eesti kontekstis“ loodud lahendust loodetakse edaspidi kasutada ka teistel patsientidel. Juhendajad: Andreas Ventsel ja Oksana Ivask.
Oliver Mesipuu (Kaitseväe Akadeemia) lõputöö „Võrguheitjatega mehitamata õhusõidukite paigutuse analüüs“ uuris, kuidas luua läbipaistev, korratav ja matemaatiline mudel, mis võimaldab piiratud arvu võrguheitjatega mehitamata õhusõidukeid paigutada kaitstava rajatise ümbrusesse nii, et tagatud oleks objektide maksimaalne kaalutud katvus. Juhendaja: Andreas Ragen Ayal (MSc).
Nikolai Tsõbulenko (Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor) pakkus enda lõputöös „Ettevõtte NTG ROAD A/S operatsiooniprotsesside reorganiseerimine“ välja ülemineku Cross Trade mudelilt eksport/import mudelile, kasutades Eesti geograafilisi eeliseid. Juhendaja: Olga Nezerenko.
Milline on vertikaalse tiiva aerodünaamiline potentsiaal päikeseauto abisüsteemina, uuris Kaspar Päärsoni (Eesti Lennuakadeemia) lõputöö „Vertikaalsete tiibade rakendamine päikeseautodel külgtuultest saadava lisatõuke saavutamiseks“. Samuti seadis töö eesmärgiks määrata, millistel tingimustel võib tiib anda sõiduki liikumisele kasuliku jõukomponendi. Juhendaja: Siim Heering.
Viktoria Tšelevitš (Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor) pakkus enda magistritöös Ülemiste City IT-ettevõtetele võrdlusraamistiku, mis aitab hinnata nende suhtelist positsiooni samas ärikeskkonnas. Lõputöös „Ülemiste City IT-ettevõtete tõhususe hindamine DEA-meetodiga“ loodud võrdlusraamistik toetab juhtimisotsuseid ressursside tõhusama kasutamise, kulustruktuuri korrigeerimise ja sobiva tegevusmahu kujundamise kohta. Juhendaja: Kalle Ahi.
Mari Loorandi (Tallinna Tervishoiu Kõrgkool) lõputöö „Tegevusterapeutide kompetentside toetamine: juhendmaterjal käe puhkeortoosi valmistamiseks“ tulemusena valmis konkreetne praktiline juhendmaterjal. Juhendajad: Anne-Mari Viikman ja Siiri Siimenson.
Sonja Kaur ja Kelly Metsamärt (Tartu Tervishoiu Kõrgkool) andsid märkimisväärse panuse kliinilise praktika parendamiseks lõputööga „Tartu Ülikooli Kliinikumis kiiritusravi saavate rinnavähi patsientide hinnang oma elukvaliteedile“. Juhendaja: Stella Kibena.
Mariel Mõisavald (Sisekaitseakadeemia) tegi lõputöös ettepaneku töötada välja terviklik ja süsteemne sekkumis- ja hindamismudeli noorte täiskasvanud liikluse korduvrikkujate mõjutamiseks. Tema lõputöö „Politsei sekkumisstrateegiad noorte mootorsõidukijuhtide korduvate liiklusrikkumiste vähendamiseks“ võiks aidata kujundada tõhusamaid sekkumisviise noorte korduvate liiklusrikkumiste vähendamiseks. Juhendajad: Rauni Rohuniit ja Kaisa Kajo.
Tänavu tunnustatud lõputööd kinnitavad, et rakenduskõrgkoolides tehtav teadus- ja arendustegevus aitab lahendada ühiskonna ja töömaailma tegelikke väljakutseid ning loob väärtust nii ettevõtetele, avalikule sektorile kui ka kogukondadele.
Lisainfo konkursi kohta leiab stipendiumistatuudist. Fotosid RKRNi stipendiumi üleandmisest saab vaadata galeriist.