Täna toimus Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor rektori prof. Mait Rungi inaugureerimistseremoonia.
Tervitajate hulgas oli ka RKRN esimees, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ulla Preeden, kes rõhutas oma kõnes, et tänane õppija on muutunud – nii oma vanuselt kui ka ootustelt. Ka töömaailma ootused on kõrged, mis seab omakorda väga kõrged ootused ühele kõrgkoolile. Kuna rakenduskõrgkoolide lõpetajad on ühed nõutumad töötajad tööturul oma heade praktiliste oskuste poolest, seab see suure pinge ka kõrgkooli juhile – rektorile. Ulla Preeden soovitas uuele rektorile oma töö käigus mitte ära unustada iseennast ja oma meeskonda ning eelkõige hoida oma vaimset tervist edu savutamisel.
Õnnitleme Mait Rungit RKRN kõikide liikmete poolt!
Pildil (vasakult): Ülle Ernits (Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli rektor), Mait Rungi, Helle Noorväli (Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli rektor) ja Ulla Preeden.

Eesti Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu (RKRN) korraldas teisipäeval, 23. oktoobril Tallinna Tehnikakõrgkoolis visioonipäeva “Kuhu lähed Eesti [rakendus]kõrgharidus?”.

Visioonipäeval arutleti kõrghariduse ja üldisemalt Eesti hariduse tuleviku üle.

Päeva avasõnad laususid Mihkel Tiits (Tallinna Tehnikakõrgkooli transpordi ja logistika tudeng) ja Ulla Preeden (RKRN esimees, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektor).
Esimeses paneelis – Kas Eesti [rakendus]kõrgharidus on liikunud õigel kursil? – avaldasid oma mõtteid
Tea Varrak (HTM kantsler), Britt Järvet (EÜL juht), Ants Sild (BCS Koolitus juhatuse liige), Jaak Aaviksoo (Tallinna Tehnikaülikooli rektor) ja Ülle Ernits (RKRN aseesimees, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli rektor).

Kell 13 toimus poliitikute voor, kus visandasid oma nägemuse tipp-poliitikud: Mida lubab järgmine valitsus Eesti kõrgharidusele? Sõna said Aadu Must (Keskerakond), Maris Lauri (Reformierakond), Jevgeni Ossinovski (SDE), Helir-Valdor Seeder (Isamaa erakond), Urmas Heinaste (Vabaerakond), Külli Remsu (EKRE).

Pärast poliitikute sõnavõtte ütlesid oma mõtted kõrghariduse tulevikku vaadates välja Sisekaitseakadeemia rektori Katri Raiki modereerimisel Tiia Randma (SA Kutsekoda), Mait Klaassen (Eesti Maaülikooli rektor), Heiki Viisimaa (Eesti Noorteühenduste Liidu osalusprogrammi juht) ja Enno Lend (Tallinna Tehnikakõrgkooli rektor).

Haridus- ja teadusstrateegia 2021-2035 koostamisest andis ülevaate Tatjana Kiilo (HTM analüüsiosakonna asejuhataja).

Päeva kokkuvõttes sõnastas Ulla Preeden teesid, kuidas Eesti rakenduskõrgharidust edasi arendada, finantseerida ja milline on rakenduskõrghariduse roll õppimiskeskses ühiskonnas (juuresoleval pildil).

Vaata visioonipäeva FOTOSID! Fotograaf Kristjan Lepp.

Visioonipäevast saab vaadata ka SALVESTUST!

Rakenduslike teadus- ja arendustööde konkursile saabunud töödest valis hindamiskomisjon välja kolm paremat, kelle vahel stipendiumisumma 1000 eurot jagamisele läks. Väikese ülekaaluga otsustati võitjaks kuulutada Grethe-Johanna Ploompuu töö, mis käsitles aktuaalset ja põhjalikku ülevaadet jäätmekäitlusest Eesti tervishoiuasutustes ja lõpptulemusena ühtse juhendmaterjali väljatöötamist.
Auhinnaraha jagunes kolme autori vahel järgmiselt:
Grethe-Johanna Ploompuu “Eesti tervishoiuasutustes tekkivate jäätmete käitluse juhendmaterjal” – 400 eurot
Taavi Adamberg “Müra analüüsimine Tallinna lennujaamas lennukitüüpide ja operatsioonide lõikes” – 300 eurot
Silja Kask “Riskijuhtimissüsteemi väljatöötamine AS-is Mecro” – 300 eurot
Palju õnne!

Grethe-Johanna Ploompuu: Teema valik sai alguse sellest, et Eesti Jäätmekäitlejate Liit (EJKL) kontakteerus Tallinna Tehnikakõrgkooliga ning pakkus välja võimalust lõputöö raames koostada uus jäätmekäitluse juhendmaterjal Eesti tervishoiuasutustele. Eelnev juhend on koostatud 2001. aastal Taani firma poolt ning praeguseks on juba vananenud. Kui antud pakkumine tuli, siis haarasin kohe võimalusest kinni, kuna teema tundus põnev ja praktiline. Lõputöö koostamise puhul on kindlasti oluline, et teema pakuks endale huvi ning antud juhul oli kogu protsess palju uusi teadmisi pakkuv ning lisaks on ka tulemusel suur praktiline väärtus.
Tervishoiuasutustes tekkivate jäätmete käitlemise hetkeseisuga tutvumiseks korraldas EJKL külastused erinevatesse Eesti haiglatesse. Tänu sellele oli kindlasti kergem materjali kokku panna, kuna antud valdkonnas on nii mõnigi spetsiifiline jäätmevaldkond, millest muidu teadmised on kesised. Läbi selle sai ka otse suhelda personaliga, kelle igapäevatööd antud juhendmaterjal puudutab. Samuti andsid külastused ülevaate olemasolevatest süsteemidest erinevates asutustes, millised on erinevused, efektiivsed lahendused, mis peaks kindlasti juhendmaterjalis olema defineeritud jpm. Mitmed tegevusvaldkonnad on seadustega kindlalt paika pandud, kuid teisalt on asutustel ka ruumi vabalt tegutseda. Üheks näiteks võib tuua nakkusohtlike jäätmete määramise. Igale Euroopa Liidu liikmesriigil on vabadus nakkusoht määrata õigusaktides kehtestatud eeskirjade alusel. Sellest tulenevalt võivad hetkel kõik asutused ise otsustada, mis on potentsiaalselt nakkusohtlik jääde. See tähendab, et osad asutused võtavad potentsiaalselt nakkusohtlikuna kõiki jäätmeid, mis on olnud kokkupuutes kehavedelikega, teised vaid neid jäätmeid, mis on teada, et pärinevad nakkust kandvalt patsiendilt. Tagamaks kõikide tervishoiuasutustes viibivate inimeste ohutus, on oluline, et kõik kehavedelikega kokkupuutes olnud jäätmed oleks käideldud vastavalt. Seega on oluline, et antud tegevus oleks ka seadustega reguleeritud. Lõputöö raames kogutud andmed ja materjal on edasi antud EJKL-le, kes töötab edasi selle nimel, et juhendmaterjal kinnitataks riiklikul tasandil ning jõuaks kasutusse.

Auhindade pidulik üleandmine toimub 3. oktoobril Kalevi Spordihallis.
Täname väga ka teisi konkursil osalejaid – Katariin Mudistit ja Helena Roosaart!
Hindamiskomisjoni koosoleku protokolli saab lugeda SIIT.

Konkurss viidi läbi koostöös Tallinna Ettevõtlusametiga.

RKRN korraldab 23. oktoobril 2018 visioonipäeva
„Kuhu lähed, Eesti [rakendus]kõrgharidus?“

Koht: Tallinna Tehnikakõrgkool

Eesmärk: kõrgharidusest ja Eesti hariduse tulevikust laiemalt räägitakse väga erinevatel ajahetkedel ning vahelduva intensiivsusega. Enamasti toimub see seoses kas rakkerühma raportite avaldamise, seaduse muudatuste planeerimise, Riigikogu valimiste eelsete debattide või üldiste riiklike strateegiate kujundamise protsessis. Hetkel oleme me jälle kõrghariduse tuleviku osas küsimusi esitamas ja vastuseid otsimas ning seekord tahame fookusesse seada nii kõrghariduse suunad ja rahastamise üldisemas plaanis kui ka rakenduskõrghariduse ja rakenduskõrgkoolide rolli Eesti kõrgharidusmaastikul.

Sihtgrupp: poliitiliste organisatsioonide esindajad, Riigikogu kultuurikomisjoni liikmed, Eesti ministeeriumite esindajad, kõrgkoolide ja ülikoolide esindajad, tööandjad ja teised koostööpartnerid.

Ajakava:
10.30 Hommikukohv/-tee
11.00 Sissejuhatus ja tervitused. Mihkel Tiits (Tallinna Tehnikakõrgkooli transpordi ja logistika tudeng) & Ulla Preeden (RKRN esimees, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektor)

11.30-12.30 PANEEL 1 Kas Eesti [rakendus]kõrgharidus on liikunud õigel kursil?
Tea Varrak (HTM kantsler), Britt Järvet (EÜL juht), Ants Sild (BCS Koolitus juhatuse liige), Jaak Aaviksoo (Tallinna Tehnikaülikooli rektor), Ülle Ernits (RKRN aseesimees, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli rektor)

12.30-13.00 Seljasirutus ja värskenduspaus

13.00-14.00 PANEEL 2 Mida lubab järgmine valitsus Eesti kõrgharidusele?
Aadu Must (Keskerakond), Maris Lauri (Reformierakond), Jevgeni Ossinovski (SDE), Helir-Valdor Seeder (Isamaa erakond), Urmas Heinaste (Vabaerakond), Külli Remsu (EKRE)

14.00-15.00 PANEEL 3 Kõrghariduse tulevik
Katri Raik (Sisekaitseakadeemia rektor, kolmanda paneeli moderaator), Tiia Randma (OSKA arendusjuht), Mait Klaassen (Eesti Maaülikooli rektor), Heiki Viisimaa (Eesti Noorteühenduste Liidu osalusprogrammi juht), Enno Lend (Tallinna Tehnikakõrgkooli rektor)

15.00-15.10 Haridus- ja teadusstrateegia 2021-2035 koostamisest. Tatjana Kiilo (HTM analüüsiosakonna asejuhataja)

15.10-15.30 Kokkuvõte päevast ja RKRN-i teeside esitlus. Ulla Preeden

Visioonipäeva modereerib Märt Treier, fotograaf on Kristjan Lepp.

Lisainfot:
Aastal 2014 esitlesid RKRN-i liikmed teekaarti, milles sisaldus visioon aastaks 2020. RKRN-is oli siis 12 liiget ja Eesti rakenduskõrgkoolides kokku ca 14 000 üliõpilast. Aastal 2018 õpib rakenduskõrgkoolides ligi 10 000 üliõpilast, RKRN-i liikmeskõrgkoole on 9.
Täna otsime taas vastuseid küsimustele: Kas binaarne kõrgharidussüsteem vastab muutuva ühiskonna vajadustele? Mis on muutunud ja kuhu oleme me nende aastatega jõudnud? Kas 8 riigirakenduskõrgkooli ja 5 erarakenduskõrgkooli Eestis on vähe või palju? Millised saavad olema [rakendus]kõrghariduse tulevik ja suunad 2030+?
Kõrghariduse rahastamine liikus aastal 2017 ühtsetele alustele, mis tähendab, et ei ole eraldi rahastamist ülikoolidele ja rakenduskõrgkoolidele (välja arvatud teaduse rahastamine).
Palju küsimusi on tekitanud tasuta kõrgharidus ja kas see on ennast õigustanud.

NB! Palume osalemisest teada anda meiliaadressil info@rkrn.ee või telefonil 5201345 hiljemalt 19. oktoobriks 2018.

FOTOD

SALVESTUS

Parima lõputöö stipendiumi aastal 2018 pälvisid järgmised rakenduskõrgkoolide lõpetajad:
1. TAAVI OJA, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustest: “Mürsu kilduvuse uuringumeetodid”, juhendajad Kol-ltn Veljo Raide ja Peeter Kukk, PhD
Mahukat praktilist eeltööd ja pühendumist nõudnud töö. Mitmekülgne lähenemine ja terviklik teostus.
2. TAAVI ADAMBERG, Eesti Lennuakadeemiast: “Müra analüüsimine Tallinna lennujaamas lennukitüüpide ja operatsioonide lõikes”, juhendaja Ingrid Lai
Tallinna lennujaam asub lähedal Tallinna kesklinnale ning lennukite trajektoorid õhkutõusul ja maandumisel ületavad mitmeid linnaosasid ning väljaspool linna paiknevaid uusasumeid. Käesolev lõputöö käsitles normatiivist suuremate mürajuhtumite analüüsi õhusõidukite lähenemisel Tallinna lennuväljale ühe aasta lõikes alates aprillist 2017 kuni 2018. Lõputöö põhieesmärgiks oli leida müraületuste seoseid lennukitüüpide, nende operaatorite ning valitsevate ilmastikuolude vahel. Töö tulemuseks on müraületuste analüüs Tallinna lennujaama saabunud lendude osas ning see annab vastused lähteülesandes püstitatule, on väga heaks algmaterjaliks järgnevate tööde koostamisel ja Tallinna lennujaamas otsuste langetamisel.
3. KATARIIN MUDIST, Tartu Kõrgem Kunstikool: “Animatsioon “Kõhkleja” ja otsustusparalüüs”, juhendajad Roland Seer ja Ave Taavet
Süsteemne ja põhjalik eeltöö ning veenev, omanäoline, professionaalne ja terviklik lõpptulemus.
4.1. LJUDMILA PIHEL, Eesti Ettevõtluskõrgkoolist Mainor: “Organisatsiooni väärtustega seotud organisatsiooni edukuse mõõtmise mudeli väljatöötamine AS-ile Tallinna Vesi”, juhendaja Eneken Titov, PhD
Ettevõtetel on järjest keerulisem globaalses konkurentsis püsida, ärikriitilist töötajat värvata ja hoida ning kogukonna kõrgendatud ootustele vastata ning väärtustepõhine juhtimine on üks meetodeid, mis aitavad organisatsioonil edukalt toime tulla. Ljudmila Piheli magistritöö omab seetõttu kõrget praktilist väärtust nii AS-i Tallinna Vesi jaoks kui Eesti organisatsioonide jaoks laiemalt, pakkudes välja metoodilisi soovitusi kuidas indiviidi ja organisatsiooni väärtuste teemat uurida ning siduda väärtusi ettevõtte eesmärkide ja edukuse hindamisega.
4.2. TATJANA BOGDANOVA, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor: “Laohoovide juhtimissüsteemi juurutamine Maxima Eesti OÜ jaotuskeskuse näitel”, juhendajad Mihails Luckins ja Olga Nežerenko
Töö teema on aktuaalne ja tulemus kõrge praktilise väärtusega. Autor on kavandanud ja realiseerinud Exceli baasil loodud kalkulaatori lao toimingute lihtsustamiseks. Tegu on tarneahela tasandil integreeritud IT lahendusega, mis aitab efektiivsemaks muuta ka lao töötajate tööd.
5. STEN-ERIC SIBUL, Sisekaitseakadeemia: “Jagamismajanduse regulatsiooni rakenduslikud probleemid transpordi valdkonna näitel”, juhendaja Kerly Randlane
Lõputöös selgitati välja jagamismajanduse probleemid ning analüüsiti sõidujagamise regulatsiooni rakenduslikke puudusi. Lõputöö teema on uudne ja tulevikku suunatud ning aitab kaasa transpordi ja jagamismajanduse valdkonna arengule. Töös antakse põhjalik ülevaade jagamismajaduse ja sõidujagamise mõistest ja olemusest nii majanduslikus kui ka õiguslikus vaates. Tulemusena tuuakse välja jagamismajaduse probleemid ning sõidujagamise regulatsiooni rakenduslikud puudused ning tehakse ettepanekuid nende lahendamiseks.
6. HELENA ROOSAAR, Lääne-Viru Rakenduskõrgkool: “Euroopa Liidu üleskutsel toidujäätmete vähendamine Eesti jaekaubandusettevõtetes”, juhendaja Liina Maasik
Teema on aktuaalne, tuleneb EL 16.05.2017.a täiskogul kinnituse saanud raportist, mis seab eesmärgiks võrreldes 2014.a tasemega vähendada toidu raiskamist aastaks 2030 poole võrra. Töö on suunatud lähitulevikus jaekaubandusettevõtete ees seisvate probleemide teadvustamisel ja muudatuste kavandamisel. Töö on keeleliselt ja vormistuslikult korrektne.
7. AUNE ALTMETS, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool: “Tööstuskanepi droogide gaasikromatograafiline analüüs ja sisalduva kannabidiooli farmakoloogiline profiil”, juhendajad Laine Parts ja Kaie Eha
Lõputöö näol on tegemist äärmiselt põhjaliku uuringuga tööstuskanepis sisalduvate toimeainete farmakoloogilise potentsiaali selgitamiseks, mis pakub lisavõimalusi kanepi meditsiiniliseks kasutamiseks ilma narkootiliste kõrvaltoimeteta. Töö on oma valdkonnas uudne ning sisaldab mitmeid rakenduslikke aspekte ka toimeaine määramise metoodika osas, arendab edasi eriala ning on aluseks järgnevatele uuringutele.
8. GRETHE-JOHANNA PLOOMPUU, Tallinna Tehnikakõrgkool: “Eesti tervishoiuasutustes tekkivate jäätmete käitluse juhendmaterjal”, juhendaja Monica Vilms, konsultant Marit Liivik
Töö käigus koostatud juhendmaterjali põhjal on plaanis uuendada ja süstematiseerida Eesti tervishoiusüsteemi jäätmete kogumise ja käitlemise praktikaid. Tulemuseni jõudmiseks viidi end kurssi nii regulatsioonidest tulenevate nõuete kui ka praktikas kasutatavate käitlusviisidega. Selleks külastati nelja Eesti haiglat ja tehti tihedalt koostööd vastavate spetsialistidega. Teema valik ja töö kirjutamine toimusid koostöös ringmajanduse ja tehnoloogia instituudi koostööpartneri Eesti Jäätmekäitlejate Liiduga, kes jäi protsessiga väga rahule. Kaitsmiskomisjon tõstis töö esile, sest selle tulemused saavad olema üle-Eestilise mõjuga.
9. ELISA KENDER, Tartu Tervishoiu Kõrgkool: “Eesti lapsevanemate vaktsineerimiskäitumine ning arusaamad ja uskumused seoses vaktsineerimisega”, juhendajad Ülle Parm, PhD ja Nele Põldver, PhD
Suur ja tähelepanuväärne töö väga päevakajalisel teemal, mis on vormistatud korrektselt ja selle sisu ning tulemused pakuvad huvi kindlasti laiale ringkonnale. Lõputöö retsensent Marje Oona (Dr Med Sci) soovitab retsensioonis edastada töö tutvumiseks ka Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonnale ning Terviseametile. Terviseamet on töö tulemustega juba tutvunud ning tööd on kiitnud ka Jelena Tomasova (Terviseameti peadirektori asetäitja tervisekaitse alal).

Sihtasutus Eesti Rakenduskõrgkoolid koostöös Tallinna Ettevõtlusametiga kuulutab välja rakenduslike teadus- ja arendustööde konkursi.
Võidutöö peaauhind on 1000 eurot.
Konkursi eesmärk
* väärtustada rakenduskõrgkoolide poolt teostatavaid rakendusliku suunitlusega projekte ja uurimusi;
* tõsta rakenduskõrgkoolide motivatsiooni koostööks ettevõtlus- ja avaliku sektoriga;
* teavitada avalikkust rakenduskõrgkoolide oskusteabe rakendamisest majandustegevuses.
Konkursil võivad osaleda rakenduskõrgkoolide liikmeskonda kuuluvad isikud või neist koosnevad uurimisgrupid, kelle töö tulemus on rakenduskõrgkoolis välja töötatud uus toode, teenus vmt ja/või uute äritegevuste tekkimine, olemasolevate arendamine või täiustamine ning mis on suunatud (soovitavalt) Tallinna ettevõtluskeskkonna arendamisele.
Konkursi tingimused
* konkursil osalemiseks tuleb saata täidetud ankeet ja ankeedis nimetatud täiendavad materjalid hiljemalt 3. septembriks 2018 e-posti aadressile info@rkrn.ee. Kirja pealkirjaks märkida “Konkurss”;
* igal isikul või uurimisgrupil on õigus osaleda ühe tööga;
* esitatav töö on uudne ning on edukalt lõpetatud konkursi väljakuulutamise aastal või sellele eelneval aastal.
Võidutöö väljaselgitamine ja autasustamine
Konkursile laekunud tööd vaatab läbi ja valib välja parima selleks moodustatud ekspertkomisjon 17. septembriks 2018. Konkursi võidutöö teostanud isikut/uurimisgruppi tunnustatakse stipendiumi ja aukirjaga, mille üleandmine toimub Tallinna Ettevõtluspäeval oktoobri alguses.
Konkursi STATUUT.
Konkursil osalemiseks lae alla ANKEET.

Lisainfo:
Jana Praun
520 1345
info@rkrn.ee

Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu liikmed käisid tutvumas Gruusia kõrgharidusega. Õppereis toimus 13-17. mail, mille jooksul külastati järgmisi kõrgkoole: Tbilisi State Academy of Art, International Black Sea University, Tbilisi State Medical University ja Business Academy of Georgia (SBA). Lisaks võeti Eesti delegatsioon vastu Gruusia Haridus- ja Teadusministeeriumis ning kvaliteedikeskuses (National Center for Educational Quality Enhancement). Eesmärgiks oli luua vastastikuseid suhteid ja alustada võimalusel koostööd kas üliõpilaste või õppejõudude vahetuse osas ning räägiti kõrghariduse rahastamisest. Veel kohtuti erakolledžite assotsiatsiooni (Private Colleges Association of Georgia) presidendi ja asepresidendiga ning paljude assotsiatsiooni kuuluvate kolledžite esindajatega. Kõrgkoole on Gruusias 77, neist vaid 11 on riigi haldusalas.
Töökohtumine on ära märgitud ka Gruusia Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehel.
Tihedate külastuste sekka mahtus ka tutvumine Eesti Suursaatkonnaga Tbilisis.
Reis kujunes õpetlikuks, nii mõnigi kontakt sai loodud ja juba ka koostöökohti leitud. Reisil osalesid rektorid Ülle Ernits, Ulla Preeden, Katri Raik, Kadi Pärnits, Enno Lend, Jaanus Jakimenko, Vallo Nuust, HTM-i kõrghariduse osakonna peaekspert Ivi Lillepuu ning SA ERK esindaja Jana Praun.
Täname Gruusia kolleege äärmiselt toreda vastuvõtu eest!

Reedel lõppes EURASHE 28. aastakonverents Tallinnas, Kultuurikatlas. Konverentsi avas 19. aprillil Eesti haridus- ja teadusminister Mailis Reps ning EURASHE president Stéphane Lauwick. Peaesinejaid ja töötubade eestvedajaid oli tervelt 20 ringis mitmest erinevast riigist, osavõtjaid mõlemal päeval kokku 170. Konverentsi korraldajad tänavad nii esinejaid kui ka osalejaid ja loodavad, et saadi hulgaliselt uusi ideid, mõtteid, suundi, kontakte ja ka kauneid elamusi.

Pildigalerii on leitav SIIT.

Konverentsi kajastasime ka kohalikus meedias:
Reedel, 20.04 toimus Vikerraadio hommikuprogrammis intervjuu, kus Märt Treier rääkis Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektori Ulla Preedeniga.
Reedel, 20.04 Raadio 4 keskpäeva programmis “Üksikasjad” intervjueeris Varvara Kuznetsova Tallinna Tehnikakõrgkooli logistikainstituudi lektorit Jelizaveta Jannoga.
Neljapäeval, 19.04 intervjueeris Tallinna TV reporter Üllar Luup Kultuurikatlas Stéphane Lauwick’i ja Tallinna Tehnikakõrgkooli rektorit Enno Lendi.
Neljapäeval, 19.04 Kuku raadio päevases uudiseteprogrammis „Saade“ andis Timo Tarvele intervjuu Enno Lend.
Neljapäeval, 19.04 Raadio 2 saates „Tehnikakodanikud“ andis Ronald Liivele intervjuu Eesti Lennuakadeemia rektor Jaanus Jakimenko.
Esmaspäeval, 16.04 Kuku raadio saates „Digitund“ rääkis konverentsist saatejuhtidele Henrik Roonemaale ja Hans Lõugasele üks konverentsi peaesinejaid, Euroopa Innovatsiooniakadeemia president Alar Kolk (alates: 18:28, konverentsi lõik algab 29:55 siin)

Konverentsi esinejate ettekanded saavad olema kättesaadavad kahe nädala jooksul EURASHE veebilehel.

EURASHE 29. aaastakonverents toimub 2019. aasta mais Budapestis, Ungaris. Kohtumiseni!

Kutsume osalema Euroopa Kõrgharidusassotsiatsiooni EURASHE 28. aastakonverentsil Tallinnas 19.-20. aprillil Kultuurikatlas!

Konverentsi peateema on Partnership for Digital Future – Strategic role of professional higher education for society.

Esimesel päeval keskendume akadeemilistele küsimustele ja hariduspoliitikale, teisel päeval on kõne all kõrgkoolide koostöö ettevõtete ja teiste partneritega töömaailmast. Kajastamise alla tulevad rakenduskõrgkoolide missioon, mõju ja vastutus. Räägime strateegilisest partnerlusest töömaailma ja teiste huvigruppidega, inspireerivatest ja uuenduslikest suundadest õpetamises ja õppimises ning uutest digitaalsetest väljakutsetest.

Konverentsi korraldavad Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu ning haridus- ja teadusministeerium.

Osalemistasu on 199 eurot, mis sisaldab ka galaõhtusööki Lennusadamas 19. aprillil algusega kell 19:30. Ühe päeva osalustasu on 139 eurot. Ühest organisatsioonist osalejatele on 12,5% allahindlust alates järgmisest inimesest.

Konverentsi programm ja registreerimine asub SIIN!

Kohtume konverentsil!

Lugupidamisega,
Enno Lend
Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu esimees