Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu koostöös Tallinna Strateegiakeskusega kuulutab välja rakenduslike teadus- ja arendustööde konkursi, mille eesmärk on tõsta esile rakenduslikke projekte ja uurimusi, edendada rakenduskõrgkoolide koostööd ettevõtlus- ja avaliku sektoriga ning teavitada avalikkust rakenduskõrgkoolide oskusteabe rakendamisest majandustegevuses või ühiskonnas.

 

Konkurss väärtustab:

 

• rakenduskõrgkoolides välja töötatud uudseid tooteid, teenuseid või tehnoloogiaid;
• projekte, millel on koostöö ettevõtete või avaliku sektoriga;
• töid, mille tulemused on rakendatud või rakendamisel tootmises või teeninduses;
• panust Tallinna ja selle ettevõtluskeskkonna arengusse.

 

Auhinnafond on 1500 eurot, mille paneb välja Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu ja Tallinna Strateegiakeskus. Võitjat tunnustatakse Tallinna Ettevõtluspäeva raames toimuval pidulikul üritusel.

 

Ootame osalema rakenduskõrgkoolide üliõpilasi ja vilistlasi, kelle töö on edukalt lõpetatud konkursi väljakuulutamise aastal või sellele eelnenud aastal. Esitatav töö on uudne ning selle tulemused on suunatud majanduse konkurentsivõime tõstmisele või uuenduslike lahenduste kasutamisele ning rakendatud/rakendamisel tootmises või teeninduses.

 

Täpsemad tingimused ja hindamiskriteeriumid on sätestatud konkursi statuudis.

 

Konkursil osalemiseks ootame täidetud ANKEETI koos vajalike materjalidega hiljemalt 8. septembriks 2025 e-posti aadressile info@rkrn.ee märksõnaga “Konkurss”.

 

Lisainfo:

info@rkrn.ee

 

 

 

Portugalis toimunud Euroopa Rakenduskõrgkoolide Assotsiatsiooni (EURASHE) üldkogul valiti Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ulla Preeden organisatsiooni asepresidendiks. Tegemist on esimese korraga, kui Eesti rakenduskõrgkoolide esindaja jõuab rahvusvahelises kõrgharidusvõrgustikus nii kõrgele positsioonile. Ühtlasi nimetati nii Ulla Preeden kui Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli rektor ning RKRN-i esimees Ülle Ernits uue EURASHE nõukoja liikmeteks.

„See on suur tunnustus mitte ainult meile, vaid Eesti rakenduskõrgharidusele laiemalt. EURASHE asepresidendina soovin tõsta rahvusvahelises arutelus esile, kuidas mitmekesine ja regionaalselt kättesaadav kõrgharidus on kriitiliselt oluline Euroopa konkurentsivõime kasvatamiseks ning püsiva ja pikaajalise arengu säilitamiseks,” rääkis Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ulla Preeden. „Samuti pean oluliseks jagada Eesti kogemust – nii meie edukalt käivitunud mikrokraadide programmi, kui ka kogu Euroopa mõistes üsna unikaalselt põimunud kutse- ja rakenduskõrgharidust. Meil on nii, mida jagada, aga ka ise teistelt õppida.”

„Eesti esindatus Euroopa kõrgeimas rakenduskõrghariduse nõukojas annab meile suurepärase võimaluse osaleda kogu euroregiooni haridusmaastiku tuleviku kujundamisel, viies Eesti kogemust Euroopasse ning tuues Euroopa kogemust Eestisse. Juunis esimest korda kogunenud EURASHE nõukoda on uus strateegiline tasand, mis koondab Euroopa rakenduskõrgkoole ühendavaid asutusi ning selle töös on meie fookuses ennekõike rakenduskõrghariduse kasvav roll ja vajadus, teaduspotentsiaal ja kvaliteet ning rahvusvahelised suhted,“ selgitas Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli rektor ja Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu esimees Ülle Ernits.

Ulla Preeden toob esile Eesti rakenduskõrgkoolide ainulaadse ülesehituse. „Euroopa kolleegidele ning ka laiemalt on huvi pakkunud asjaolu, et enamus Eesti rakenduskõrgkoole pakub magistriõppe kõrval ka valdkondlikku kutseharidust. Taoline läbipõimumine loob loomuliku silla kutse- ja tipptasemel kõrghariduse vahel ning aitab vältida olukorda, kus kutseharidus jääb õppijatele tupikteeks,” selgitab Ulla Preeden. „Euroopas, aga ka Eestis, on need arutelud nii konkurentsivõimelisuse, kvalifikatsioonide tunnustamise kui kvaliteedi tagamisel selgelt fookuses ning seni kasutamata potentsiaal, kuni rakendusliku ehk kutsealaga seotud doktoriõppeni välja.”

Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli rektor ja Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu esimees Ülle Ernits rõhutab, et praktilisi oskusi on muutavas ja keerukas maailmas aina enam vaja.

„Euroopa ei vaja mitte lihtsalt rohkem akadeemilisi kraade, vaid ka praktilisi oskusi, mida on võimalik kiiresti ja otseselt rakendada Euroopa konkurentsivõime kasvatamiseks ja suurte ühiskondlikke väljakutsete lahendamiseks. Demograafilised muutused tähendavad, et peame toetama igas vanuses inimeste ümberõpet ja oskuste täiendamist, et inimesed saaksid nii pikemalt panustada tööturule ja majandusse kui ka ennast professionaalselt ja isiklikult teostada,” märkis Ülle Ernits.

„EURASHE tegevusvaldkond on küllaltki lai, kuid mõned olulisemad teemad, millele lähiaastatel suurt rõhku pööratakse, on seotud Euroopa kõrghariduse kvaliteedi ja konkurentsivõimega,” lisas Ulla Preeden, nimetades ühe keskse teemana Euroopa kraadi (Joint European Degree).

“Euroopa kraad aitaks ühtlustada kõrghariduse kvaliteedistandardeid, toetaks talentide ringlust ning riikide vahelist koostööd. See võimaldaks üliõpilastel omandada kvalifikatsiooni, mis muudaks Euroopa kõrgharidusruumi senisest sidusamaks ja atraktiivsemaks ning suurendaks diplomite usaldusväärsust ja konkurentsivõimet ülemaailmsel tasandil. EURASHE näeb seda olulise sammuna just Euroopa ülikoolide alliansside projektides osalevate rakenduskõrgkoolide senistest kogemustest lähtuvalt, et muuta sujuvamaks piiriülene õpe ja kõrgkoolidevaheline koostöö,” selgitas Ulla Preeden.

Ülle Ernits lisab, et tugev ja mitmekesine kõrgharidusvõrgustik on hädavajalik nii Eesti kui kõigi Euroopa piirkondade tasakaalustatud arenguks. Selline võimalus aktiivselt kaasa rääkida ja kõrghariduse tulevikku suunata on saanud teoks ainult tänu sellele, et Eesti Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu on olnud aktiivne osa EURASHE liikmeskonnast juba enam kui 10 aastat.

EURASHE (European Association for the Applied Sciences in Higher Education) ühendab rakenduskõrgharidust pakkuvaid õppeasutusi üle Euroopa. 1990. aastal asutatud organisatsioon esindab täna enam kui 550 asutust 40 riigis, olles tähtsaim võrgustik, mis seisab rakendusliku ja tööturu vajadustega arvestava kõrghariduse eest. EURASHE edendab õppijakeskseid ja paindlikke lahendusi, mis aitavad reageerida tööturu kiiresti muutuvale nõudlusele ning toetab ka piirkondlikku arengut ja sotsiaalset sidusust. Organisatsioon teeb tihedat koostööd Euroopa Komisjoni ja teiste rahvusvaheliste partneritega, et kujundada Euroopa kõrgharidus- ja ka teadusruumi tulevikku.

Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu tunnustab igal aastal rakenduskõrgkoolide silmapaistvamaid lõpetajaid parima lõputöö stipendiumiga. Konkursi eesmärk on väärtustada rakendusuuringuid, innustada üliõpilasi looma praktilisi ja uuenduslikke lahendusi, mis aitavad kaasa ettevõtete ja ühiskonna arengule ning tunnustada silmapaistvaid tulemusi saavutanud üliõpilasi.

Auhinnatud tööd valiti välja iga kõrgkooli sisekonkursi kaudu ning autoreid tunnustati stipendiumi ja aukirjaga rakenduskõrgkoolide lõpuaktustel. Rakenduskõrgharidust väärtustava stipendiumi suuruseks on 1000 eurot iga RKRNi liikmeskõrgkooli kohta.

Parima lõputöö stipendiumi 2025. aastal pälvisid järgmised rakenduskõrgkoolide lõpetajad:

Arko Narits, Eesti Lennuakadeemia: „Eestikeelne terminitöö lennuki erapiloodi loa Transpordiameti aerodünaamika aluste eksamiküsimuste põhjal ja muudatusettepanekud küsimuste eestikeelsele tõlkele”

Juhendajad: Leho Roots ja Ere Saar

Lõputöö eesmärk oli korrastada eestikeelset lennundusterminoloogiat lennuki erapiloodi loa taotlejatele mõeldud Transpordiameti aerodünaamika aluste eksamiküsimuste raames, esitada eksamiküsimuste korrektne eestikeelne tõlge Transpordiametile ja luua kaasajastatud terminiregister. Käesoleva töö raames loodud terminiregister talletati eraldiseisvana Eesti Lennuakadeemia raamatukogus ning Transpordiametile edastati nii kõikide eksamiküsimuste parandatud tõlked kui ka põhjalikud soovitused ingliskeelsete originaalküsimuste eemaldamiseks või muutmiseks.

Lõputöö raames tehtud terminitöö järgmiseks sammuks on korrektsete ja ajakohaste terminite sisestamine EKI ühendsõnastikku Sõnaveeb, mille jaoks on lõputöö käigus lennuakadeemias moodustatud ka töörühm.

Claudia-Isabel Huuse, Tallinna Tehnikakõrgkool: „Toorvee reservuaari sanitaarkaitseala olulisus Ülemiste järve näitel”

Juhendaja: Kaie Eha

Lõputöö käsitleb Ülemiste järve kui Tallinna joogiveeallika kaitsevajadust, ühendades avaliku huvi, ressursikindluse ja keskkonnahoiu. Autor toob esile sanitaarkaitseala olulisuse vee kvaliteedi tagamisel ning elurikkuse säilitamisel. Süvitsi tehtud analüüs, argumenteeritus ja terviklik käsitlus näitavad kõrget teaduslikku taset ja silmapaistvat panust valdkonda. Lõputöö keskendub joogivee kvaliteedile ja kättesaadavusele laiemas plaanis ning on heaks sisendiks edasisteks kaitsetegevusteks.

Mari Sepp, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor: „Tasustamise läbipaistvuse rakendamine Eesti ettevõtete näitel”

Juhendaja: Evert Kraav

Lõputoo eesmärk oli võrrelda ja analüüsida tasustamise läbipaistvuse suurendamise protsesse Eesti ettevõtetes ning anda nende kogemuste ja soovituste põhjal praktilisi juhiseid teistele organisatsioonidele, kes plaanivad oma tasustamispoliitikat läbipaistvamaks muuta. Eesmärgi saavutamiseks analüüsis autor töö teoreetilises osas tasustamise läbipaistvuse olemust, liigitusi ja ka selle mõju ettevõtetes. Lisaks selgitati soolise palgalõhe mõistet ja kujunemismehhanisme. Selleks, et mõista, kuidas soolist palgalõhet vähendada, kaardistati riikide meetmeid ja nende tulemusi ning selgitati EL-i tasustamise läbipaistvuse direktiivi nõudeid.

Töö empiirilises osas esitati uurimuse tulemused Lidli, Nortali, SEBi, Swedbanki ja Wise’i kogemustest tasustamise läbipaistvuse protsessi rakendamisest oma ettevõtetes. Uurimuse tulemuste põhjal ja tuginedes teoreetilisele käsitlusele esitas autor ettepanekud tasustamise läbipaistvuse rakendamiseks ettevõtetes, kus seda veel tehtud pole.

Joosep Valm, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor: „Kontserni tootmisallüksuse kuluarvestuse süsteemi muutuste mõju kuluinfole”

Juhendaja: Ülle Pärl

Magistritöö keskendub kahele olulisele teemale, mis on vähe käsitlust leidnud – huvide konflikt kontserni ja allüksuse kuluinfo süsteemide vahel ning kuluinfo süsteemi muutuste mõju otsustele.

Autor toob välja praktilise näite hübriidse kuluinfo süsteemi välja töötamisest ja selle kasutamisest. Lisaks on tehtud väga sügavuti minev analüüs – uuritud on nii kuluarvestuse tehnilise süsteemi parameetreid ja nende muutusi kui ka süsteemi kasutajate arvamusi ja kogemusi süsteemi muutumise protsessis. Tehtud analüüsi baasilt on tehtud asjakohased ja üldistatud kuid samas praktilised järeldused. Tegemist on kontserni tootmisettevõttes rakendust leidnud kuluinfo süsteemi muutuse analüüsiga, mis tänu analüüsi tulemuste selgele välja toomisele leidis heakskiitu ka kontserni tasemel.

Kairi Eliisabet Vald, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool: „Posttraumaatilise südameseiskuse tegevusjuhis ja simulatsioonkoolitus Tallinna Kiirabi jaoks”

Juhendajad: Jekaterina Šteinmiller ja Riho Männik

Posttraumaatilise südameseiskuse tegevusjuhis ja simulatsioonkoolitus on kiirabitöötajate jaoks patsiendi elulemuse parandamiseks ülioluline vahend, millega saaks tagada kiirabitöötajate ettevalmistust posttraumaatilise südameseiskuse situatsioonis tegutsemiseks ning tõsta samal ajal ravikvaliteeti.

Magistritöö tulemusena valmis posttraumaatilise südameseiskuse tegevusjuhis ja simulatsioonkoolitus. Simulatsioonkoolitused võeti Tallinna Kiirabi koolituskavasse 2025. aastal, mil viidi läbi viis koolitust. Töö tulemused on aidanud täiustada traumahaige elustamise koolitusi Tallinna Kiirabis, pakkudes kiirabitöötajatele arusaadavat ja rakendatavat HOTT-algoritmi, mis on viinud positiivsete muudatusteni nende praktilistes oskustes. Tagasiside koolitusele on olnud ülimalt positiivne ning loodud tegevusjuhise rakendamine on andnud traumahaige elustamisel paremad tulemused. Magistritööd on esitletud Eesti Kiirabi Liidu kevadkonverentsil, et tutvustada tööd ka laiemale üldsusele.

Agneliis Pilt, Kaitseväe Akadeemia: „Suurtükiväe tuletegevuse kiiruse ja efektiivsuse hindamine automaatse andmetöötluse tingimustes liikursuurtükipataljoni näitel”

Juhendajad: Markus Veinla ja Kaspar Põder

Uurimistöö eesmärgiks oli tuvastada liikursuurtükipataljoni tuletegevusahela üldine kiirus ja selles toimuvate protsesside täpsem ajakulu rakendades automaatse andmetöötluse võimalusi, mida pakub Kaitseväe tuletoetusesüsteem Tooru. Tulemusteni jõudmiseks vaatles autor ajateenijate väljaõpet, mõõtis detailselt erinevate protseduuride kestusi ning  tuvastas puudujääke. Tulemuste tõlgendamiseks intervjueeris autor paljusid erialaeksperte, sealhulgas Tooru arendajaid. Mõõtmistulemuste kvantitatiivse ning intervjuude kvalitatiivse sisuanalüüsi tulemusena selgusid tuletegevusahela ajaline jaotus ning protsessi ja programmi kitsaskohad. Nende põhjal esitas autor ettepanekud tuletegevuse kiiruse tõstmiseks ja selle automatiseerimise parendamiseks.

Tegemist on päevakajalise ja praktilise uurimustööga, mis panustab oluliselt Kaitseväe kaudtule süsteemi arendamisse. Seda kinnitab fakt, et töö tulemusi on juba praegu Tooru tootearenduses arvesse võetud.  Töös esitatud protsesside mõõtmise metoodika on selge ning lihtsasti korratav, mis võimaldab arendusprogrammi edusamme hõlpsasti katseliselt kontrollida. Töös esitatud ettepanekud Tooru tarkvara arhitektuuri funktsionaalsuse ning ajateenijate ja reservväelaste väljaõppe parendamise osas on konkreetsed ning rakendatavad, andes olulise sisendi Kaitseväe tuletoetuse kiiremaks muutmiseks.

Maia-Liisa Suigusaar, Tartu Tervishoiu Kõrgkool: „Tervishoiu– ja sotsiaaltöötajate kogemused eetiliste väljakutsetega seoses dementsusega inimestega – kvalitatiivne uurimus”

Juhendaja: Merle Varik

Autor käsitleb valdkonda, mis on vananevas ühiskonnas üha olulisema tähtsusega. Tegemist on tööga, mis pakub sisukat ja uudset vaadet keerulistele eetilistele väljakutsetele, millega seisavad silmitsi arstid, õed ja sotsiaaltöötajad dementsusega inimeste hooldamisel, toetamisel ja ravis.

Uurimistöö on kvalitatiivne, empiiriline ja kirjeldav. Uurimistöö eesmärk oli kirjeldada tervishoiu- ja sotsiaaltöötajate kogemusi seoses eetiliste väljakutsetega dementsusega inimestele hoolduse ja toetuse osutamisel. Kokku intervjueeriti 21 tervishoiu- ja sotsiaaltööspetsialisti: arste, õdesid ja sotsiaaltöötajaid. Uurimistöö tulemused toovad esile kitsaskohad Eesti tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemis ja aitavad mõista, kuidas paremini toetada spetsialiste eetiliste väljakutsete lahendamisel. Töö annab olulise panuse interdistsiplinaarse koostöö ja eetilise teadlikkuse suurendamisse valdkonnas, kus kaalul on haavatava sihtrühma heaolu ja väärikus. Lisaks on tööl sisend rahvusvahelisel tasandil, kus toimub riikidevaheliste tulemuste analüüs COST teadusprojektist “Ethics of Dementia Care”. Samuti kinnitati uurimistöö abstrakt ettekande vääriliseks augustis toimuval rahvusvahelisel konverentsil „The 25th International Nursing Ethics Conference” ning koostamisel on käsikiri teadusajakirjas avaldamiseks.

Martin Soome, Kõrgem Kunstikool Pallas: „Mööbli- ja tekstiilitööstuse tootmisjääkide kasutamine tootearendusprotsessis ettevõtte Rethink Beds näitel”

Juhendajad: Mayri Tiido ja Kristina Allik (konsultant)

Lõputöö on suurepärane näide disaineri võimest algatada ja juhtida muutusi, mis ulatuvad kaugemale üksiktoote loomisest. Töö keskendub tootmisjääkide sihipärasele väärindamisele ning näitab, kuidas disainer saab teadlikult kujundada koostöövõrgustikke, mis aitavad vähendada toormaterjalide kaevandamist ja pikendada olemasolevate materjalide eluiga.

Autor näitab veenvalt, et läbimõeldud disainilahenduste kaudu on võimalik edendada ettevõtete vahelist koostööd ning luua turule keskkonnateadlikke ja vajaduspõhiseid tooteid. Lõputöö illustreerib muutust disaineri rollis – disainerist on saanud süsteemsete protsesside kujundaja ja jätkusuutliku maailmavaate rakendaja. Autor seab oma tööga uue standardi ja on selgelt eeskujuks järgmise põlvkonna disaineritele.

Elisabeth Luik, Sisekaitseakadeemia: „Tehisintellekti kasutamine rahapesu tõkestamiseks Eesti kommertspankade näitel”

Juhendaja Indrek Saar, kaasjuhendaja Helery Tasane

Lõputöös on uuritud Eesti suuremate kommertspankade tegevust tehisintellekti ja masinõppe tehnoloogiate rakendamisel rahapesu tõkestamiseks. Tegemist on aktuaalse ja ühiskonna jaoks olulise teemaga, seda nii tehisintellekti kiiret arengut kui ka rahapesu probleemi ühiskondlikku olulisust silmas pidades. Töö autor on uurimistöö teostanud erakordse põhjalikkusega: teooria osa kirjutamisel on kasutatud üle 80 teadusallika, uuringu osas on läbi analüüsitud üle 40 Eesti suurima kommertspanga tegevust kirjeldava dokumendi ning intervjueeritud 9 valdkonna eksperti, sh nii suuremate kommertspankade esindajaid kui ka tehisintellekti mudelite arendajaid.

Tehtud uurimistöö tulemusel on antud suurepärane ülevaade hetkeseisust ja tulevikuülesannetest uuritud valdkonnas. Tulemuste valiidsust suurendab mitmekesine andmekogumise strateegia, mis võimaldas läheneda probleemile nii kommertspankade kui ka tehisintellekti arendajate vaatenurgast. Analüüsi põhjal sünteesiti ka praktiline ettepanek suurendada koostööd turuosaliste, avaliku ja erasektori ning rahvusvaheliste partnerite vahel, nt jagada masinõppe treeningandmeid, mis sisaldaksid kahtlaste klientide ja tehingute tunnuseid.

Lisainfo stipendiumikonkursi kohta leiab siit.

Eesti rakenduskõrgkoolides on alanud 2025. aasta suvine vastuvõtt. Mitmed koolid on tänavu suurendanud õppekohtade arvu, avavad uusi õppesuundi ja kaasajastavad seniseid õppekavasid vastavalt tööturu ootustele. Eelmisel aastal oli kandideerimine rekordiline ning koolid ootavad tugevat huvi ka sel aastal.

 

„Kasvav huvi rakenduskõrghariduse vastu näitab, et üha enam noori otsustab praktilise ja sujuvalt tööelus rakendatava hariduse kasuks. Meie kõrgkoolid on valmis seda huvi toetama ja pakkuma õppijatele mitmekülgseid õppimisvõimalusi,“ ütles Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu esimees ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ülle Ernits.

 

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool plaanib sel suvel võtta vastu 713 uut õppijat. Suurima mahu moodustavad õenduse ja ämmaemanduse õppekavad, millele kandideerimine on olnud aastaid stabiilselt kõrge. Õppetöö toimub mitmes Eesti piirkonnas: Tallinnas, Pärnus ja Kohtla-Järvel. Paljudel õppekavadel on võimalik õppida ka töökohapõhiselt. Populaarsed on jätkuvalt ka radioloogiatehniku, farmatseudi, optometristi ja tegevusterapeudi erialad. Samuti jätkub vastuvõtt ka hambatehnika ja hambaraviassistendi õppekavadele, kuhu kandideerimine oli eelmisel aastal üks tihedamaid kogu kutseõppe arvestuses.

 

Tartu Tervishoiu Kõrgkool võtab tänavu vastu üle 400 õppuri rakenduskõrghariduse, magistriõppe ja kutseõppe tasemel. Kõige suurema konkursiga on tavaliselt olnud füsioteraapia, ämmaemanduse ja radioloogiatehnika õppekavad, kus kandidaate jagub igale õppekohale mitu. Uudse võimalusena avatakse sel aastal vaimse tervise õenduse magistriõppe töökohapõhine õpperühm koostöös Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Viljandi Haiglaga. Selle sammuga soovitakse leevendada vaimse tervise spetsialistide puudust ja pakkuda õppijatele võimalust siduda õpingud kohe praktilise tööga.

 

Kaitseväe Akadeemia tõstab rakenduskõrghariduse tasemel õppekohtade arvu 93-lt 150-le, millest 117 kohta on suunatud maaväe õppekavale. Võrreldes viimaste aastatega on see märkimisväärne kasv ning peegeldab vajadust suurendada ohvitseride järelkasvu. Lisaks jätkub vastuvõtt mereväe ja õhuväe õppekavadele ning magistriõppesse, kus keskendutakse kõrgematele juhtimis- ja planeerimisoskustele.

 

Sisekaitseakadeemia pakub 2025. aastal kokku 590 õppekohta, neist 270 avaliku konkursi kaudu. Uuendusena võetakse esmakordselt õppureid vastu politseiteenistuse õppekavale, mis on loodud senise politseiametniku õppe asemele. Endiselt on populaarsed ka tolli ja maksunduse ning päästeteenistuse õppekavad, kus huvi on viimastel aastatel stabiilselt kõrge püsinud.

 

„Pädevaid spetsialiste vajab nii avalik sektor – sealhulgas kaitse-, sisejulgeoleku- ja tervishoiuvaldkond – kui ka kiiresti arenev majandus. Rakenduskõrgharidus pakub noortele valikuvõimaluse mõlema karjäärisuuna vahel,“ rõhutas Ülle Ernits.

 

Tallinna Tehnikakõrgkool ootab ligikaudu 770 uut õppijat. Kool on põhjalikult uuendanud kolme olulist õppekava: tootmise juhtimine ja digitaliseerimine, kestlik tekstiilitehnoloogia ning transpordi- ja liikuvuskorraldus. Need muudatused aitavad paremini toetada tööstus-, transpordi- ja ringmajanduse sektorite arengut. Õppekavades on  senisest suurem fookus digitaalsetel tööriistadel, kestlikkuse põhimõtetel ja koostööl tööandjatega.

 

Kõrgem Kunstikool Pallas võtab 2024. aasta suvel vastu 80 uut tudengit. Nagu varasematel aastatel, oodatakse ka tänavu suurt konkurssi meedia- ja reklaamidisaini, konserveerimise, maali ja fotograafia erialadel. ”Kunsti- ja disainiharidus on Eesti kultuuri ja majanduse jaoks väga oluline. Pallas annab ühiskonnale loovmõtlejaid, kelle ideed jõuavad nii galeriidesse kui ka tootearendusse, avalikku ruumi ja digiteenustesse,“ rõhutas Ülle Ernits.

 

Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor lisab kõikidesse õppekavadesse tehisintellekti teemamooduli, et valmistada tudengeid ette AI-põhise tulevikutöö jaoks. Uuteks suundadeks on andmeanalüüs ja andmepõhine innovatsioon rakenduskõrghariduses ning tarneahela juhtimine magistriõppes. Kool on ka üle vaadanud seniste erialade fookused ning pakub alates sügisest uuendatud kujul kvaliteedi- ja kestlikkuse juhtimist, rahvusvahelist logistikat ning talendijuhtimist.

 

Eesti Lennuakadeemias võetakse tänavu õpilasi 117 õppekohale, millest suurima osa moodustab lennundustehnika valdkond. Akadeemia eesmärgiks on kasvatada huvi just selle eriala vastu, kuna OSKA prognooside kohaselt on Eestis lähikümnendil puudu nii lennundustehnikutest kui ka sidusspetsialistidest. Jätkuvalt on populaarsed ka õhusõiduki juhtimise ja lennunduskorralduse õppekavad, kuhu kandideerimiseks on vaja läbida erialaspetsiifilised katsed ja testid.

 

„Tänane tööturg ootab oskustega spetsialiste ning rakenduskõrgharidus pakub võimalust omandada tööelus rakendatavaid teadmisi ja teha tihedat koostööd tööandjatega. Soovitan noortel kasutada seda võimalust ja kandideerida erialadele, mille lõpetajate järele on tulevikus suur vajadus,” võttis teema kokku Ülle Ernits.

Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu (RKRN) kuulutab välja 2025. aasta stipendiumikonkursi, mille eesmärgiks on väärtustada rakenduskõrgharidust, tõsta esile üliõpilaste panust rakendusuuringutsse ning tunnustada silmapaistvate tulemustega üliõpilasi.

 

Rakenduskõrgharidust väärtustava stipendiumi suuruseks on 1000 eurot iga RKRNi liikmeskõrgkooli kohta. Võidutööde autoreid tunnustatakse õppeaasta lõpuaktustel.

 

Stipendiaadid selgitatakse välja liikmeskõrgkoolide sisekonkursside kaudu. Konkursi täpsemad tingimused määratakse ning hindamiskomisjon moodustatakse kõrgkoolisiseselt.

 

Stipendiumi statuudiga saab tutvuda SIIN.

 

Reedel, 2. mail Tartus toimuval haridusfoorumil võetakse luubi alla Eesti kõrghariduse sisu, roll ja suund kiiresti muutuvas tööjõu- ja rahvastikuolukorras. Kõrghariduse tulevikku analüüsivad kõrgkoolide, tööandjate ning erakondade võtmeisikud.

 

„Juba ainuüksi Eesti tervishoiusüsteem seisab silmitsi tõsiste väljakutsetega, kuna meie haridussüsteem ei suuda praegu piisavalt vajalike oskustega spetsialiste tagada. Meil on palju raporteid ja analüüse, kuid mitte konkreetseid otsuseid ja pikemaaegset selgust loovaid kokkuleppeid. Rahastamise kõrval tuleb hariduse puhul rääkida ka sisust – sellest, kelle jaoks kõrgharidus üldse olemas on ja mis rolli see mängib Eesti tulevikus,“ ütles foorumi peakorraldaja, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ulla Preeden. „Kui tahame, et Eesti majandus, tervishoid ja julgeolek lihtsalt kinni ei jookseks, peame nii haridus- kui tööjõupoliitikas kiiresti ja murrangulisi muudatusi tegema.”

 

Foorumiga püstitatakse küsimus „Raportid räägivad, aga kes kuulab?“, viidates aastate jooksul kogunenud uuringutele, mis rõhutavad spetsialistide kriitilist puudust mitmetes ühiskonna võtmevaldkondades.

 

„Meil on kasutada Euroopa Komisjoni visioonidokument Union of Skills, mis toob esile, et süvenevat lõhet vajaduste ja oskuste vahel tuleb asuda strateegiliselt vähendama. Meil on olemas ka Eesti OSKA-raportid, mis näitavad täpselt, millistes valdkondades on tööjõupuudus ja kus see lähiaastatel süveneb, kui suurt vajadust prognoositakse välistööjõu osas ning milliseid oskusi tööturg tegelikult vajab. Küsimus on aga selles, kas ja kuidas neid teadmisi Eestis tegelikult otsuste tegemisel kasutatakse,“ selgitas Ulla Preeden.

 

Aruteludes keskendutakse muu hulgas sellele, kas haridus- ja tööjõupoliitika peaksid olema tihedamalt seotud, milline võiks olla kõrgharidusmudel, mis looks silla nii kutsehariduse lõpetajatele kui ka rahvusvahelistele spetsialistidele ning kuidas kujundada kõrgharidust viisil, mis aitaks päriselt ületada oskuste lõhet.

 

„Foorumi eesmärk ei ole vastandamine, vaid kaasa mõtlemine ja suurema üksteisemõistmiseni jõudmine. Räägime positiivses õhkkonnas, samas oleme ausad ja vajadusel kriitilised. Suurem siht on ikkagi Eesti inimeste heaolu, majandusedu ning julgeoleku tagamine läbi hea hariduse,” lisas Ulla Preeden.

 

Kõrghariduse tulevikku kaardistavad foorumil mitmed mõjukad arvamusliidrid ja otsustajad, kes esindavad nii haridus-, töö- kui ka teaduspoliitika vaateid. Aruteludes võtavad sõna teiste seas Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Triin Laasi-Õige, Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht Hando Sutter, riigikontrolör Janar Holm, endine terviseminister Riina Sikkut, endine haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas ning riigikogu liige  Margit Sutrop. Foorumi moderaatoriks on ERRi ajakirjanik Mirko Ojakivi.

 

Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis toimuv korraldatakse koostöös Eesti Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu, Eesti Tööandjate Keskliidu ja Eesti Üliõpilaskondade Liiduga. See toimub samaaegselt Tartu Tudengipäevadega, et aidata tagada aktiivset osavõttu ning tähistada väljaspool pealinna nii tudengilinna kui laiemalt hariduse regionaalselt tasakaalustavat rolli Eesti majanduse ja ühiskonna tulevikku puudutavas arutelus.

 

Foorumi päevakava, registreerimise vormi ja sündmuse päeval ülekande leiab aadressilt:  https://www.tartuh.ee/haridusetulevik/