Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu liikmed külastasid 26.-30. aprillini Iirimaa kõrgkoole. Käidi Dundalk Institute of Technology‘s ja Athlone Institute of Technology‘s, kus tutvuti õppetöö korraldusega üldisemalt, tehti ringkäike erinevates laborites, tutvuti väike-ettevõtete inkubatsiooni võimalustega. Dublinis kohtusid rektorid Iiri tehnoloogia instituute ühendava katusorganisatsiooni IOTI juhtkonnaga, räägiti Iiri kõrgharidussüsteemist, organisatsiooni ülesannetest ja eesmärkidest lähemalt ning eesseisvatest väljakutsetest. Iirimaa üliõpilaskond on kasvamas, palju suundub nende kõrgkoolidesse üliõpilasi Põhja- ja Lõuna-Ameerikast, samal ajal kõrgharidusele eraldatavaid ressursse vähendatakse. Kõrgharidust saab omandada inglise keeles, iiri keeles õpetatakse vaid keskkooli tasandini. Loodi hulk uusi kontakte ja arutati mobiilsuse teemadel. Õppereisil osalesid Ülle Ernits, Helle Noorväli, Anneli Kannus, Jaanus Jakimenko, Vallo Nuust, Tiit Roosmaa, Enno Lend, Lauri Tabur ja sihtasutusest Eesti Rakenduskõrgkoolid Jana Praun.

16.-17. aprillil toimub Lissabonis, Portugalis EURASHE 25. juubelikonverents “Professional Higher Education more Relevant than Ever – Challenges for the Future“, millest võtab osa ka RKRNi esimees, Eesti Infotehnoloogia Kolledži rektor Tiit Roosmaa. Peaesinejad, kes tulevad Kanadast ja Belgiast räägivad kõrghariduse väljakutsetest globaliseeruvas maailmas ning EHEA (Euroopa kõrgharidusruumi) tulevikust pärast ministrite kohtumist Jerevanis mais 2015. Muuhulgas arutletakse erinevates töögruppides kahe päeva jooksul juhtimise, hariduse, tööhõive ja teadustöö teemadel. Konverentsist lähemalt saab lugeda SIIT.

RKRNi laiendatud infopäev toimus sel aastal 17. märtsil Mõdrikul, Lääne-Viru Rakenduskõrgkoolis. Osalejaid oli ligi 60. Teemaks institutsionaalse akrediteerimise protsess kõrgkoolides – kuidas on läinud ja kuidas edasi.
Infopäeva juhatas sisse RKRNi esimees Tiit Roosmaa. RKRNi liikmed on enamuses institutsionaalse akrediteerimise protsessi edukalt läbinud.
EKKA juhi Heli Mattiseni ettekanne sisaldas hetke-, tagasi- ja arenguvaadet. Peatuti ühiskonna teenimise temaatikal, institutsionaalse akrediteerimise (IA) ja õppekavagruppide kvaliteedihindamise (ÕKH) protsessidel – kas hoida need edaspidi lahus või viia läbi koos. Käidi välja mõte, et IA võiks jääda toimuma sellisena nagu siiani, kuid ÕKH oleks toetav tegevus, Eesti sisene hindamine.
Kuna EKKAle laekunud tagasisides oli ka ettepanekuid, et EKKA võiks edaspidi tulla kõrgkoolidesse perioodiliselt auditeerima, mis mingis valdkonnas juhtunud/juhtumas on ning TAL teemal ühisseminari korraldada, kostis arvamusi, et audit võiks olla rahvusvaheline. TAL seminari mõte püütakse ellu viia sügisel.
Milline see hindamisaruande lisaväärtus siis ikkagi kõrgkoolile on? Oluliseks peetakse seda, mis IAle järgneb – kuidas välishindajate soovitusi arvesse võetakse ja kuidas info tööandjateni jõuab ning kuidas ministeerium erinevates otsustusprotsessides seda kasutab. Helen Põllo (Haridus- ja teadusministeerium) väitel töötatakse raportid hoolega läbi. See on tema sõnul kooli juhtkonna jaoks vahend, millega tegevusi käima lükata. IA tulemused ja tagasiside on siiani olnud ootuspärane. Hindamiste eesmärgiks on ikkagi toetada kõrgharidust ja kõrgkoolide institutsionaalset arengut. Murekohaks on teadmine, et tudengeid jääb aasta-aastalt vähemaks ja aastaks 2020 prognoositakse Eestisse 40 000 tudengit. Võrdluseks – aastal 2006 oli neid 70 000. Kõrgharidust andvaid asutusi oli aastal 2006 36, täna on neid 25.
Ühiselt tõdeti, et välisekspertide tagasiside on igati kasulik ja vajalik – nemad pakuvad meile välisvaadet ja võrdlust parimatega väljastpoolt.

4. märtsil käisid RKRNi liikmed väikesel vastuvõtul Iirimaa Suursaadiku Frank Flood’i juures. Rakenduskõrgkoolide rektoritel on ees õppereis Iirimaale, kus külastatakse Dundalk Institute of Technology’t ja Athlone Institute of Technology’t (Eesi mõistes rakenduskõrgkoole) ning Iirimaa tehnoloogia instituute ühendavat katusorganisatsiooni IOTI. Kohtumiselt Suursaadikuga saadi põhjalik ülevaade nii Iirimaa kui ka Iiiri kõrghariduse kohta. Veel osales kokkusaamisel Irish Estonian Business Network’i esindaja Eestis Rachel Armstrong, kes lahkesti kutsus võrgustikuga ühinema.

Selgunud on 2014. aasta rakenduskõrgkoolide parimad üliõpilastööd ja autorid. Stipendiumi suurus, millega silmapaistvaid tulemusi saavutanud üliõpilasi tunnustatakse, on 400€.

1. Kadri Kütt, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor: „Strateegiline planeerimis- ja hindamissüsteem Politsei- ja Piirivalveameti näitel“, juhendajad Mare Kurvits, Raul Savimaa
2. Margus Rätsep, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused: „MIMO radari virtuaalvõre modelleerimine“, juhendajad Ivo Müürsepp ja Mari-Anne Meister
3. Elerin Tamp, Lääne-Viru Rakenduskõrgkool: „Erisoodustuste maksustamisega seotud kohtulahendite analüüs“, juhendaja Kaidi Kallaste
4. Annika Kuusk, Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool: „Ökomärgis roheline võti konkurentsivõime ja kliendieelistuse mõjurina Eesti majutusettevõtete näitel”, juhendaja Tiit Kask
5. Marju Ignatjeva, Eesti Infotehnoloogia Kolledž: „Tarkvaraprojekti arenduse ja testimise taristu automatiseerimine Cybernetica AS-i näitel”, juhendaja Margus Ernits
6. Riina Reinson, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool: „Külmpolümeriseeruva akrüüli ja karestatud akrüülhamba vaheline nakketugevus”, juhendajad Tõnu Kauba, Marit Paljak
7. Konstantin Rõbkin, Tallinna Tehnikakõrgkool: „Kunsti ja digitaalmeedia keskus”, juhendajad Ott Kadarik, Mihkel Tüür
8. Kerstin Likk, Eesti Lennuakadeemia: „Tartu lennujaama automaatinfoteeninduse süsteemi teostatavuse uuring”, juhendaja Jaan Tamm
9. Eeva-Liisa Sibul, Tartu Tervishoiu Kõrgkool: „Kroonilisest vaagnavalust tingitud seksuaalse düsfunktsiooniga naispatsientide füsioterapeutiline hindamine ja ravi“, juhendaja Reet Linkberg
10. Kerly Simulman, Sisekaitseakadeemia: „Stalking kui ahistamise erivorm: selle olemus ja viktimisatsioon”
11. Mihkel Salk, Tartu Kõrgem Kunstikool: „Ülevaade Eesti kinomööbli arengust 20. sajandil“ (kirjalik töö) ja „Kino Sõpruse kinotoolide restaureerimine“ (praktiline töö), juhendajad Aivar Oja, Annes Hermann
12. Viktoria Ivanova, Eesti Mereakadeemia: “Eestit läbivate pakitud ohtlike kemikaalide vedu reguleerivate õigusaktide analüüs ja nende vastavus valdkonna olulisematele rahvusvahelistele regulatsioonidele”, juhendaja Anatoli Alop