19. mail toimus Riigikogu kultuurikomisjoni avatud istung, kus muuhulgas tutvustati uuringuaruannet “Rakenduskõrgharidus Euroopa kõrgharidusruumis: väljundid, institutsioonid ja toimemudelid 2020” ja arutati, millised on rakenduskõrghariduse võimalikud tulevikustsenaariumid ning arenguks vajalikud otsused. Istungil tegi uuringust kokkuvõtte ja ettekande RKRNi esimees Enno Lend, kes märkis, et Eesti rakenduskõrgharidus paikneb kvalifikatsiooniraamistiku kuuendal haridustasemel. Sel tasemel koolitatud spetsialistide järele on tööturul suur vajadus. Sama aasta rakenduskõrgkooli lõpetajatest siirdub tööellu ca 80 %. Samas toodi nii uuringu kokkuvõttes kui ka arutelul osalejatega eelkõige esile vajadust suurendada rakenduskõrghariduse vastavust töömaailma vajadustele, kaasates tööandjaid õppekavade arendusse ja õppetegevusse.
Lisaks rakenduskõrgkoolide rektoritele oli kultuurikomisjoniga arutelus osalema ja omi seisukohti avama kutsutud haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski, kelle sõnul on esmalt vaja analüüsida, millised on kutsehariduse (5. taseme), rakenduskõrghariduse (6. haridustase) ning ülikoolide bakalaureuseõppe (samuti 6. haridustase) sisulised erinevused ning leppida kokku nende kolme taseme õpiväljundid. Teiseks tuleb süsteemselt analüüsida hariduse regionaalset kättesaadavust ja pakkumise põhjendatust. Analüüsi tulemusel võib selguda, et pigem oleks otstarbekam kõiki haridustasemeid pakkuda kutsekoolide, rakenduskõrgkoolide ja ülikoolide koostöös regionaalsetes hariduskeskustes, kui et kooliti eraldi. Ministri sõnul oodatakse olulist sisendit Haridus- ja Teadusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning tööandjate ühistegevuses valmivast regionaalse tööturuvajaduse seire süsteemist.
Rektorite Nõukogu esimees Tartu ülikooli rektor Volli Kalm nentis, et üliõpilaste arv väheneb lähiaastatel kolmandiku võrra ning see on taustsüsteem, millest lähtudes tuleb tehtud otsused üle vaadata või seni tegemata otsused ära teha. Siinjuures on eriti oluline tööandjate arvamus. Ülikoolid reeglina ei dubleeri rakenduskõrgkoolide õppekavu. Ülikooliharidusel ja rakenduskõrgharidusel on eesmärgiline erinevus. Rakenduskõrghariduse ja kutsehariduse vaheline sidusus on suurem. Tööandjate kaasamiseks võiks kaaluda rakenduskõrgkooli nõukodade asendamist nõukogudega, mille koosseisus enamuse moodustaksid koolivälised liikmed (eelkõige tööturu vajadusi tundvad inimesed).
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja esindaja, Baltic Computer Systems AS juhataja Ants Sild kinnitas, et tööturul on kõige ilmsem vajadus 5. ja 6. taseme spetsialistide järele. Rakenduskõrghariduse õppekavad tuleb kõik viia vastavusse kutsestandardite väljunditega, arvestades samal ajal valdkondade erisusi. Peamine probleem on täna 6. taseme õppekavade kaugus reaalsest tööelust.
EÜLi juhatuse aseesimees Johann Peetre sõnul toetavad üliõpilased rakenduskõrgkoolide föderatsiooni ideed, sest näevad seeläbi võimalust ühtlustada kõrgkoolide tegevuse alused ja korraldus. Õppekorralduslikult tuleks eriline tähelepanu pöörata üliõpilaste varasele väljalangevusele. Kiirendama peaks praktikakontseptsiooni väljatöötamist, mis lahendaks praktika sisu, juhendamise ja korraldamise küsimusi.
Kultuurikomisjoni liikmed hindasid kõrgelt RKRNi algatatud ühistegevust püüdega suurendada rakenduskõrgkoolide nähtavust nii siseriiklikult kui välismaal ning leida lahendusi rakenduskõrghariduse sisulistele küsimustele. Tõdeti, et rakenduskõrghariduse ja bakalaureuseõppe eesmärgid ja väljundid on vaja läbi analüüsida, et mõista, kuivõrd on tegemist sarnaste õpetega ja kuivõrd need õppekavade eesmärkide läbi erinevad. Rakenduskõrgkoolidele püstitatud nõuded teadus-, arendus- ja loometegevuseks ning rahvusvahelistumiseks tuleb sisustada rakenduskõrgharidusõppele sobivalt, et seatud ülesannet oleks võimalik täita ning ülesande täitmist oleks võimalik adekvaatselt hinnata. Kinnitati, et rakenduskõrgharidusel on haridussüsteemis oma kindel roll, milleta ei ole võimalik rahuldada ühiskonna ja tööjõuturu vajadust kõrgetasemeliste spetsialistide järele.

Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu liikmed külastasid 10-14. maini Prantsusmaal Valence IUT’d ja Université de Grenoble’it, et tutvuda sealse kõrgharidussüsteemiga ja võrrelda seda Eesti omaga. Rakenduskõrgharidust pakutakse Prantsusmaal põhiliselt IUT’des. Kõrgharidust saab omandama asuda igaüks, kel on keskharidus. Üldjuhul on kõrgharidus Prantsusmaal tasuta või väga madala õppemaksuga.
Prantsusmaal on toimumas ülikoolide ja/või ülikoolide instituutide ühinemised, mille eesmärgiks on saavutada ühiskonnas suuremat nähtavust, seda ka rahvusvaheliselt ning võimaldada multidistsiplinaarsemat lähenemisviisi. Kuigi Prantsusmaal on välisüliõpilaste osakaal maailmas väga suur, soovitakse suurendada sissetulevat ja väljaminevat mobiilsust veelgi pakkudes aina rohkem inglise keelseid programme. Üheks külastuse eesmärgiks oli ka kontaktide loomine edasiseks koostööks Eesti ja Prantsusmaa kõrgkoolide vahel.
Välisvisiidil osalesid rektorid Enno Lend, Krista Tuulik, Anneli Kannus, Ülle Ernits, Helle Noorväli, Tiit Roosmaa, Jaan Tamm, Lauri Tabur, Roomet Leiger, Toomas Undusk, Vallo Nuust ja sihtasutusest Eesti Rakenduskõrgkoolid Jana Praun.

Rakenduskõrgkoolide koostööprojekti “Rakenduskõrgharidus Euroopa kõrgharidusruumis: väljundid, institutsioonid ja toimemudelid 2020” esitlus kõrgkoolidele toimus 18. märtsil Paides. Projekti saamisloost ja tulemustest rääkis RKRNi esimees, Tallinna Tehnikakõrgkooli rektor Enno Lend, sügisel RKRNi juurde loodud TAL töögrupi töö tulemusi tutvustas Krista Tuulik, Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor rektor.
Uuringuprojektis analüüsiti rakenduskõrgkoolide põhinäitajates ajavahemikul 2008-2012 toimunud muutusi, otsiti vastuseid küsimustele, millised on rakenduskõrgkoolide valdkondliku ja/või regionaalse konsolideerimise rahvusvahelised kogemused ja mudelid ning mida on neist kogemustest õppida Eestil ning millised on prognoositavad muutused rakenduskõrghariduse mitmekesistumises aastaks 2020.
Jõuti järeldusele, et binaarne süsteem on kestlik ja rakenduskõrgkoolide arengutrendideks on keskendumine taseme- ning elukestvale õppele ja TAL tegevuse edendamisele. Kõrgharidus tervikuna on ELi riikides koomale tõmbumas.
Kokkuvõtteks tõdeti, et liikumine praeguse RKRNi koostöövormilt suurema integratsiooni suunas tugevdab regionaalse koostöö võimalikkust, paindlikkust õppekavade arengus ja TAL tegevuses ning autonoomias, mis võimaldab erialade sõltumatut arengut.
Projekt on rahastatud programmi Primus vahenditest.

18. veebruaril toimus RKRNi esinduse ja riigikogu kultuurikomisjoni kohtumine Tallinna Tehnikakõrgkoolis. RKRNi esimees Enno Lend andis lühikese ülevaate rakenduskõrghariduse ja kõrgkoolide põhitegevustest, uuest rahastamissüsteemist, praktikakorraldusest, ka mobiilsusest ja rahvusvahelistumisest. Jaan Tamm, Anneli Kannus, Krista Tuulik ja Lauri Tabur tutvustasid oma valdkonna kõrgkoole lähemalt. Tõdeti, et vastuvõtt kõrgkoolidesse on viimasel õppeaastal olnud hea, lõpetajate tööhõive omakorda väga kõrge. Probleeme on siiski praktikakorraldusega, eriti tervishoiu valdkonnas. Enno Lend märkis veel, et TAL tegevuse ja rakendusuuringute osas võiks toimida katamaraanrahastuse mudel, mis tähendab osaliselt ka riigi poolset panustamist. Kultuurikomisjoni esimees Urmas Klaas tunnustas ettevõtetega loodud heade suhete eest. Helen Põllo, Haridus- ja Teadusministeeriumist teatas uuest loodavast Koordinatsiooni kogust, kes hakkab prognoosima tööjõuturu vajadust ja seda, milliste väljundite ning oskustega inimesi riigil vaja on. Jõuti ka rakenduskõrgkoolide tulevikuvisioonist rääkiva teekaart 2020 uuringuprojektini ja lepiti kokku, et RKRNil on võimalus seda avalikkusele tutvustada riigikogu avatud istungil alates aprillist sel aastal.