Reedel, 2. mail Tartus toimuval haridusfoorumil võetakse luubi alla Eesti kõrghariduse sisu, roll ja suund kiiresti muutuvas tööjõu- ja rahvastikuolukorras. Kõrghariduse tulevikku analüüsivad kõrgkoolide, tööandjate ning erakondade võtmeisikud.

„Juba ainuüksi Eesti tervishoiusüsteem seisab silmitsi tõsiste väljakutsetega, kuna meie haridussüsteem ei suuda praegu piisavalt vajalike oskustega spetsialiste tagada. Meil on palju raporteid ja analüüse, kuid mitte konkreetseid otsuseid ja pikemaaegset selgust loovaid kokkuleppeid. Rahastamise kõrval tuleb hariduse puhul rääkida ka sisust – sellest, kelle jaoks kõrgharidus üldse olemas on ja mis rolli see mängib Eesti tulevikus,“ ütles foorumi peakorraldaja, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ulla Preeden. „Kui tahame, et Eesti majandus, tervishoid ja julgeolek lihtsalt kinni ei jookseks, peame nii haridus- kui tööjõupoliitikas kiiresti ja murrangulisi muudatusi tegema.”

Foorumiga püstitatakse küsimus „Raportid räägivad, aga kes kuulab?“, viidates aastate jooksul kogunenud uuringutele, mis rõhutavad spetsialistide kriitilist puudust mitmetes ühiskonna võtmevaldkondades.

„Meil on kasutada Euroopa Komisjoni visioonidokument Union of Skills, mis toob esile, et süvenevat lõhet vajaduste ja oskuste vahel tuleb asuda strateegiliselt vähendama. Meil on olemas ka Eesti OSKA-raportid, mis näitavad täpselt, millistes valdkondades on tööjõupuudus ja kus see lähiaastatel süveneb, kui suurt vajadust prognoositakse välistööjõu osas ning milliseid oskusi tööturg tegelikult vajab. Küsimus on aga selles, kas ja kuidas neid teadmisi Eestis tegelikult otsuste tegemisel kasutatakse,“ selgitas Ulla Preeden.

Aruteludes keskendutakse muu hulgas sellele, kas haridus- ja tööjõupoliitika peaksid olema tihedamalt seotud, milline võiks olla kõrgharidusmudel, mis looks silla nii kutsehariduse lõpetajatele kui ka rahvusvahelistele spetsialistidele ning kuidas kujundada kõrgharidust viisil, mis aitaks päriselt ületada oskuste lõhet.

„Foorumi eesmärk ei ole vastandamine, vaid kaasa mõtlemine ja suurema üksteisemõistmiseni jõudmine. Räägime positiivses õhkkonnas, samas oleme ausad ja vajadusel kriitilised. Suurem siht on ikkagi Eesti inimeste heaolu, majandusedu ning julgeoleku tagamine läbi hea hariduse,” lisas Ulla Preeden.

Kõrghariduse tulevikku kaardistavad foorumil mitmed mõjukad arvamusliidrid ja otsustajad, kes esindavad nii haridus-, töö- kui ka teaduspoliitika vaateid. Aruteludes võtavad sõna teiste seas Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Triin Laasi-Õige, Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht Hando Sutter, riigikontrolör Janar Holm, endine terviseminister Riina Sikkut, endine haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas ning riigikogu liige  Margit Sutrop. Foorumi moderaatoriks on ERRi ajakirjanik Mirko Ojakivi.

Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis toimuv korraldatakse koostöös Eesti Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu, Eesti Tööandjate Keskliidu ja Eesti Üliõpilaskondade Liiduga. See toimub samaaegselt Tartu Tudengipäevadega, et aidata tagada aktiivset osavõttu ning tähistada väljaspool pealinna nii tudengilinna kui laiemalt hariduse regionaalselt tasakaalustavat rolli Eesti majanduse ja ühiskonna tulevikku puudutavas arutelus.

Foorumi päevakava, registreerimise vormi ja sündmuse päeval ülekande leiab aadressilt:  https://www.tartuh.ee/haridusetulevik/

Värskelt valminud raport kinnitab teadusandmebaaside olulisust rakenduskõrgkoolide õppe- ja teadustöös. Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu (RKRN), Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) ning ELNET Konsortsiumi koostöö tõi rakenduskõrgkoolidele ligipääsu teadusandmebaasidele, mis aitas parandada teadusinfo kättesaadavust ja võimaldas rakenduskõrgkoolides teha veelgi kvaliteetsemat õppe- ja teadustööd.

 

2022. aastal alanud kaheaastane pilootprojekt avas seitsmele rakenduskõrgkoolile juurdepääsu rahvusvaheliselt tunnustatud teadusandmebaasidele (Cambridge Journals Online, ScienceDirect, Oxford Journals Collection, Taylor & Francis Journals, Wiley Online Library, Scopus, EBSCO package, ProQuest Academic Complete ja Sage Premier). Projekti eesmärk oli tagada rakenduskõrgkoolidele teadusinfo kättesaadavus, et toetada nende teadus- ja arendustegevuse ning õppetöö kvaliteeti.

 

Pilootprojekti tulemuste hindamiseks viis RKRNi raamatukogude töörühm läbi uuringu, hinnates teadusandmebaaside kasutamise tulemuslikkust bakalaureuse- ja magistriõppe tudengite ning akadeemiliste ja mitteakadeemiliste töötajate seas. Uuring viidi läbi seitsmes rakenduskõrgkoolis: Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis, Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis, Sisekaitseakadeemias, Tallinna Tehnikakõrgkoolis, Kõrgemas Kunstikoolis Pallas, Eesti Lennuakadeemias ja Kaitseväe Akadeemias.

 

Uuringust selgus, et enim kasutatavad andmebaasid olid EBSCO, ScienceDirect, ProQuest ja Taylor & Francis, kuigi kasutusharjumused varieerusid kõrgkooliti. Üliõpilased kasutasid andmebaase peamiselt lõputööde tegemiseks, kuid igapäevaseks õppetööks eelistati lihtsamaid infoallikaid nagu Google’i otsing ja Google Scholar. Magistrandid ja õppejõud hindasid andmebaaside kvaliteeti ja täpsust, kasutades neid süstemaatilisemalt nii õppe- ja teadustööks kui ka eneseharimiseks. Teadusandmebaaside kasutamisel oli keskne roll raamatukogudel, mis pakkusid tuge nii otsinguvahendite efektiivsel kasutamisel kui ka vajalike materjalide leidmisel.

 

Pilootprojekti tulemusena paranes teadusinfo kättesaadavus rakenduskõrgkoolides ning juurdepääs kvaliteetsetele teadusandmebaasidele osutus oluliseks kõikidele sihtrühmadele. Uuringus osalenute sõnul on teadusandmebaaside kättesaadavus oluline ka tulevikus, olgu selleks lõputööde tegemine, akadeemiliste tekstide kirjutamine või õppematerjalide täiustamine – kõiges saab toetuda usaldusväärsetele teadusallikatele, mida andmebaasid pakuvad. Rakenduskõrgkoolide õppejõud on ühel meelel, et teadusandmebaasid peavad jääma kättesaadavaks, et tagada kvaliteetne õppe- ja teadustöö.

 

Uuringu „Pilootprojektina saadud andmebaaside kasutamine rakenduskõrgkoolides“ vaatmikuga saab tutvuda SIIN.

 

Loe lähemalt täismahus uuringu raportit SIIN.

Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu ja SA Eesti Rakenduskõrgkoolid 2024. aasta tegevusaruanne annab ülevaate RKRNi liikmeskõrgkoolide koostööst ja tegevustest, mis viidi ellu ühiste eesmärkide saavutamiseks. RKRNi tegevus on suunatud nii rakenduskõrghariduse kui ka Eesti ühiskonna arengule, rõhutades hariduse kvaliteeti, ligipääsetavust ja vastavust tööturu vajadustele, olles kooskõlas Eesti kõrghariduse väärtuste ja pikaajaliste eesmärkidega. Oma tegevusega toetame Eesti kõrgharidussüsteemi jätkusuutlikku arengut, suurendame rakenduskõrghariduse nähtavust ja rõhutame selle olulisust ühiskonnas.

 

Haridus- ja Teadusministeeriumi strateegilise partnerina täidab RKRN keskset rolli infovahetuse tagamisel rakenduskõrgkoolide, riiklike institutsioonide ja koostööpartnerite vahel ning kujundab ühiseid seisukohti rakenduskõrghariduse edendamisel ning hariduspoliitika kujundamisel.

 

RKRN viib ellu mitmesuguseid tegevusi, mille eesmärk on rakenduskõrghariduse edendamine ja populariseerimine. Näiteks antakse välja mitmeid stipendiume, et väärtustada rakenduskõrgharidust, tunnustada silmapaistvaid tulemusi saavutanud üliõpilasi ning teavitada avalikkust rakenduskõrgkoolide oskusteabe rakendamisest majandustegevuses ja ühiskonnas laiemalt. Samuti korraldatakse iga-aastast visioonipäeva, kus käsitletakse kõrghariduse olulisi teemasid. Rahvusvahelisel tasandil esindab RKRN Eestit Euroopa Kõrgharidusinstitutsioonide Assotsiatsiooni EURASHE tegevustes.

 

Tegevuste üksikasjalik ülevaade on kättesaadav sihtasutuse tegevusaruandes, millega saab tutvuda SIIN.

15. oktoobril toimus Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu visioonipäev „Tarkusele avatud Eesti“, kus Eesti rakenduskõrgkoolid otsisid koos juhtivate haridus-, majandus- ja julgeolekuekspertidega vastuseid küsimustele, kuidas muuta Eesti välistudengitele avatuks ja atraktiivseks sihtriigiks, millist talendipoliitikat Eesti vajab ning kuidas panna rände- ja viisapoliitika Eesti hariduspoliitikaga ühte sammu käima.

 

Visioonipäeva avakõnes rõhutas Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu esimees Ülle Ernits, et Eesti majandus ja tööjõuturg vajavad rahvusvahelisi talente ja me peame muutuma taas avatuks ja atraktiivseks riigiks. 

 

„Me ei saa loota, et majandus hakkab ise kasvama ja vajalikud töökäed iseenesest välja ilmuvad. Eesti demograafiline pilt kõneleb vastupidist. Peame olema avatud inimestele, ideedele, teadmistele, tarkusele ja rahvusvahelisele koostööle. Peame olema avatud talentidele, kes soovivad Eestis õppida ja elada ning Eesti arengu heaks tööd teha. See saab muutuda siis, kui me tegutseme eesmärgipäraselt, teadlikult ja targalt,“ sõnas Ernits.

 

„Eesti haridussüsteemi kõige tugevam omadus on see, et ükski kõrgkool ei ole ummiktee ja iga kraadiga on võimalik edasi õppida. Eesti majanduse käekäik on aga niru ja ees on ootamas see, mida olen nimetanud kadunud kümnendiks. Seda olulisem on, et meie koolilõpetajad oleksid innovaatilised ja mõtleksid parimate tehnoloogiate peale, neil peab olema väga palju nutti,“ rääkis president Kersti Kaljulaid avasõnades.

 

President Kaljulaid tõstis oma kõnes ka esile, et kõrgkoolid on Eestile kasulikuks immigratsioonipumbaks, sest isegi majanduslanguses on meil töökäsi puudu. „Ma ei kõhkleks Eestis magistrikraadi saanud inimestele andmast alalist elamisluba, sest meie heades kõrgkoolides hea hariduse saanud talendid ei peaks minema teiste riikide SKP-d kasvatama,“ märkis Kaljulaid.

 

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas rõhutas oma sõnavõtus, et ükski süsteem maailmas ei toimi isolatsioonis, nii toimib ka kõrgharidus rahvusvahelisel turul koos globaalse nõudluse ja pakkumisega. 

 

„Õpiränne on Eesti julgeoleku garantii. Maailmale avatus tagab ka riikliku kestmise, sest kui sind pole globaalsel talenditurul, siis pole sind olemas. Koos inimestega rändavad ideed ja teadmised, globaalse talendiralli taga on vajadus teadmiste järele. Just talendiränne teeb Eesti tuntuks, teeb meid suureks,“ rääkis haridus- ja teadusminister Kristina Kallas. 

 

„Eesti kõrgkoolide valik ei ole selles, kas olla välistalentidele avatud või suletud. Valik on selles, kas meil on maailmatasemel kõrgharidus või mitte. Ilma välistalentide ja maailma teadmistega, pole siin head haridust ka eestlastele. Küsimus pole mitte selles, kas peame Eestisse välistalente meelitama, vaid kuidas me peaksime seda tegema. Seepärast sõnastame Eesti talendipoliitika alused, keda ja kuidas edaspidi Eestisse meelitame,“ sõnas haridus- ja teadusminister.

 

Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ulla Preeden tõi oma ettekandes välja, et järgmise kümne aasta prognoositud tööjõuvajadus on suurem kui tööturule sisenev põlvkond ära katta suudab ning seejuures on kõige suurem puudus just kõrgharidusega tippspetsialistidest. 

 

„Välistudengite vastuvõtt on langenud kõigis Eestis õpetatavates õppevaldkondades. Kõrgkoolidena kulutame palju ressurssi ja ka avalikku raha, et end välisriikides turundada, korraldada vastuvõtud ja läbi viia värbamisvestlused. Ja siis selgub, et kolmekümnest väljavalitust saab viisa kõigest kolm, nagu juhtus Eesti Ettevõtluskõrgkoolis Mainor. Peame mõistma, et see on kõrgkoolide ressursi raiskamine. Kõrghariduspoliitikat ja rändepoliitikat tuleb läbipaistvalt juhtida ja kokkulepped osapoolte vastutuse ning tegevuse suundumustuste kohta sõlmida,“ rõhutas Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ulla Preeden. 

 

AS Mainori juhatuse esimees Kadi Pärnits sõnas, et riskiriikide nimekirja asemel vajaksime positiivsete riikide nimekirja ning majandus ja haridus peaksid liikuma käsikäes. Ta tõi välja, et Eesti kuvand muutub kiiresti ja see laieneb kõrgharidusest ka tööjõu värbamisele. Vajame hädasti ka suure lisandväärtusega rahvusvahelisi ettevõtteid, kuhu andekad inimesed tööle minna saaksid, aga selleks on vaja majanduskindlust. Eesti talendipoliitika peab olema selline, mis majandust tugevdab.

 

Tööandjate Keskliidu värske tegevjuht Hando Sutter rõhutas, et kohe kui majandus taastuma hakkab, saab tööjõupuudusest Eesti probleem number üks.

 

„Tööandjate Keskliitu kuuluvad ettevõtted maksavad 55% Eesti riigi tulupoolest. Kui neil läheb hästi, läheb ka Eestil hästi. Aga neil ei lähe hästi, ettevõtjate seas on palju frustratsiooni ja usaldamatust. Meil on igal aastal vaja umbes 5000 inimest ja neid pole kusagilt võtta. Kui näiteks Soome teeb värbamistööd India suunal, siis Eesti käitub vastupidi ja me lükkame need inimesed tagasi. Kõik teavad, mida on vaja teha, aga julgust, et teha, seda ei ole,“ rääkis Tööandjate Keskliidu tegevjuht Hando Sutter.

 

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Sandra Särav lisas, et madal sündimus ja vananev rahvastik on probleemiks kogu Euroopas ning toob kaasa madala tootluse ja halveneva majanduskeskkonna.

 

„Eestil läheb hästi ainult siis, kui meie majandusel läheb hästi. Konkureerime üle maailma kõigi majandustega, konkureerime ka nende talentide peale. Kui küsida ettevõtetelt, mis on kolm asja, mida neil täna vaja on, siis kõik räägivad regulatsioonidest ja bürokraatiast ning sellest, et Euroopa tahab oma ettevõtted surnuks reguleerida. Teine suur mure on kapitali kättesaadavus, seda on Euroopas vähem ja kapitali riskijulgus on madal. Kolmas, mis puudu, on tööjõud, näiteks töötlevas tööstuses jääb lähiaastatel puudu kaks kolmandikku inseneridest,“ rääkis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Sandra Särav.

 

„Eesti riik on toimetanud silotornides, kus igal ministeeriumil on oma ülesanne ja eesmärk ning igaüks istub oma toas ja ajab oma poliitikat. Püüame seda muuta, kutsusime inimesed ministeeriumite üleselt kokku, sest me kõik peame kompromisse tegema. Mõistlik poliitika ei saa kujuneda üksteiselt tekki sikutades,“ rõhutas Sandra Särav.

 

Regionaalhaigla juhatuse esimehe Agris Peedu sõnul on puuduv tööjõud põletavaks probleemiks ka tervishoius ning Regionaalhaigla oleks valmis kohe tööle võtma 200 õde.

 

„Peame vaatama vähemalt kümme aastat ettepoole, demograafiline olukord tähendab tervishoiu jaoks väga suurt probleemi ja täna sellega ei tegeleta. Tervishoiukõrgkoolid, haiglad ja kliinikud tahaksid rohkem õpetada ja koolitada, aga tervishoius ei saa üle ega ümber eesti keele oskusest, mistõttu rahvusvahelisi talente on täna vähe. Tööandjad on seda meelt, et võiksime kaasata välistalente ning neid Eesti rakenduskõrgkoolides koolitada ja meditsiiniasutustes neile praktikat pakkuda, aga praegu oleme välistalentide teemaga lapsekingades,“ rääkis Regionaalhaigla juhatuse esimees Agris Peedu.

 

Politsei- ja piirivalveameti peadirektor Egert Belitšev rõhutas, et PPA ei soovi olla Eesti majanduse pidur ning soovitas välismaalaste seaduse kiiresti ümber teha. 

 

„Välismaalaste seadus ei ole mõistlik ja tuleb kiiresti ümber teha. Rändekvoodi alusel võtame justkui vastu 1300 inimest aastas, kuid sellel kvoodil on 28 erandit ning nende erandite alusel saabus 24 000 inimest. PPA ei soovi olla Eesti majanduse ja õpirände pidur, ka meie tööd teeks lihtsamaks, kui seadus oleks parem,“ rääkis Politsei- ja piirivalveameti peadirektor Egert Belitšev. 

 

Rääkides palju küsimusi tekitavast riskiriikide nimekirjast, selgitas Egert Belitšev, et üldiselt on loogilised põhjused, miks üks või teine riik sellesse nimekirja satub. 

 

„Seal on riigid, nagu Venemaa, Valgevene ja Põhja-Korea, aga on ka riike, kust Euroopasse on karta massiimmigratsiooni või põhjust arvata, et need riigid ei ole väljasaatmise korral valmis oma kodanikke tagasi võtma. Elamislubade puhul, millega PPA tegeleb, me suurt keeldumiste määra ei näe, kuid viisataotluste statistikat meil pole, sellega tegeleb välisministeerium,“ rääkis Egert Belitšev.

 

„Olen nõus, et Eesti peab läbi mõtlema, milliseid talente, kui palju ja millistest riikidest meil vaja on, see vajab ühiskondlikku kokkulepet. PPA on valmis kõrgkoolidega koostööd tegema, võiksime kasvõi koos Indiasse ühismissiooni teha, et seal neid talente valida. Haridus on üks parimaid integratsioonivahendeid, aga peame pingutama, et ränne oleks turvaline ja kõrgkoolide juurde ei tekiks isoleeritud rahvusrühmasid, kes Eesti ühiskonda ei sulandu,“ lisas Egert Belitšev.

 

Sisekaitseakadeemia julgeoleku instituudi juhataja Erkki Koort tõi esile, et iga riski on võimalik maandada, kui tunnistame, et riskid on olemas ja oleme valmis nendega tegelema. 

 

„Vaadates Eesti rahvastikupüramiidi on meil suur probleem, nelja-viie aasta pärast langeb keskkoolilõpetajate arv drastiliselt. Ukraina põgenikud on tööjõupuudust leevendanud, aga see on ajutine – peame olema valmis, et nad lähevad tagasi koju. Oleme jõudnud punkti, kus ei ole valikut. Kontrollitud ja mõistlikus ulatuses ränne on Eestile väga kasulik, kui riske teame ja maandame,“ rääkis Sisekaitseakadeemia julgeoleku instituudi juhataja Erkki Koort.

 

EEK Mainori rektor Andrus Pedai selgitas, et kõrgkoolid näevad juba 4-5 aastat välistudengite vastuvõtus langustrendi ja see mõjutab Eesti kõrgharidussüsteemi oluliselt. 

 

„Suurte ülikoolide ja ka rakenduskõrgkoolide välisvastuvõtud on väga tugevas languses, näiteks EEK Mainoris on langus 30 protsendilt 14 protsendi peale ja seda hoolimata kõrgkoolide pingutustest, et häid talente Eestisse saada. Meie lähiriikides, nagu Soome ja Saksamaa on välistudengite arv peale koroonakriisi taastunud, Eestis ei ole. Riskiriikide nimekirja näidatud pole, ning sel moel on äärmiselt raske planeerida turundus- ja värbamistegevusi, et millistest riikidest meil üldse tasub värvata,“ rääkis Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor rektor Andrus Pedai. 

 

Läbipaistvuse olulisust rõhutas ka Ericsson Eesti personalijuht ja juhatuse liige Marge Rehepapp, kelle sõnul käib globaalsel talenditurul tihe võitlus ja usaldus Eesti vastu võib kergesti kaduda. 

 

„Ettevõtluses tegeleme pidevalt oma brändi ja mainega, et olla parimatele talentidele atraktiivne, neid enda juurde tuua ja hoida. Seda on vaja ka riigi tasandil, väikese riigi puhul on usalduse ehitamine väga pikk protsess, aga seda usaldust murda on väga lihtne. Kõige tähtsam on ausus ja läbipaistvus, kui pean tööandjana arvestama, et on 30 sellist riiki, kus töötajate värbamisel võib olla keeruline elamisluba saada, siis läbipaistvuse korral saaksime neile talentidele öelda – sa oled väga oodatud, aga peame arvestama, et paberite korda ajamine võib olla keerulisem ja pisut kauem aega võtta,“ sõnas Ericsson Eesti personalijuht ja juhatuse liige Marge Rehepapp.

 

Eesti Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu poolt jäid kõlama kolm ettepanekut:

 

• Rakenduskõrgharidus on tööturul hinnatud ja hädavajalik, valmistades ette spetsialiste, kes kohe tööjõuna rakenduvad ning majandusse panustada saavad. Vajalik on kasvatada rakenduskõrghariduse osakaalu ja rahvusvahelisele õppijale suunatud kõrghariduse pakkumist.
• Vaja on kokku leppida ja koostada Eesti kõrghariduse rahvusvahelistumise strateegia. Globaalses talendirallis osalemine on Eesti jaoks vältimatu – me vajame rahvusvahelisi talente, õppureid, teadlasi.Selle juures on oluline kindlaks määrata sihtriigid, kust talente ja õppijaid tuua, ning välja töötada riiklik talendipoliitika.

• Ühtlustada kõrghariduspoliitika ja rändepoliitika eesmärgid, et viisapoliitika toetaks rohkem kõrgkoolide värbamispüüdlusi. Õpiränne on üks ohutumaid viise tuua välistudengeid ja tuleviku eksperttööjõdu Eestisse ning võimaldab neil sulanduda paremini Eesti ühiskonda. Õpirände soodustamine on majanduslikult Eestile kasulik.

 

Rakenduskõrgkoolid on valmis olema heaks partneriks tulevikulahenduste kujundamisel ja ootavad suuremat usaldust erinevate riiklike institutsioonide poolt. „Meil on olemas vajalikud arengukavad ja raportid sh OSKA raportid, mis annavad ülevaate, mida ühiskond tulevikus vajab. Me teame oma probleeme ja lahendusi. Nüüd on aeg hakata tegema otsuseid ja neid ka ellu viima, “ sõnas Ülle Ernits lõpetuseks. 

 

Rakenduskõrgkoolide visioonipäeval ”Tarkusele avatud Eesti” jagasid oma mõtteid president Kersti Kaljulaid, haridus- ja teadusminister Kristina Kallas, poliitik Andrus Ansip, Euroopa rakenduskõrgkoolide võrgustiku EURASHE president Hannes Raffaseder, Politsei-ja Piirivalveameti peadirektor Egert Belitšev, Eesti Tööandjate Keskliidu juht Hando Sutter, Põhja-Eesti Regionaalhaigla juhatuse esimees Agris Peedu, Mainor AS-i juhatuse esimees Kadi Pärnits, julgeolekuekspert Erkki Koort, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Sandra Särav, Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Renno Veinthal, Haridus- ja Noorteameti Study in Estonia juht Eero Loonurm, Ericsson Eesti personalijuht ja juhatuse liige Marge Rehepapp, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor Ivari Ilja ja rakenduskõrgkoolide rektorid.

 

Visioonipäev on järelvaadatav Eesti Rakenduskõrgkoolide youtube´i lehelt https://www.youtube.com/live/mORq_KZTuIc?si=x7CHMXnBs1rpbB3C.

 

Visioonipäeva esinejate ettekandeid saab vaadata SIIT.

 

Pildigalerii leiab https://www.rkrn.ee/galerii/visioonipaev-2024-tarkusele-avatud-eesti/. Fotograaf Arno Mikkor.

Tallinna Ettevõtlusauhindade galal autasustati rakenduslike teadus- ja arendustööde konkursi võitjat Viljo Marrandit, kes pälvis konkursil võidu tööga “Mõõteseadme prototüübi arendus”.

Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu ja Tallinna Strateegiakeskuse poolt ühiselt korraldatavale konkursile laekus tänavu 18 tööd erinevatest rakenduskõrgkoolidest. Konkursi komisjon valis võitjaks Tallinna Tehnikakõrgkooli vilistlase Viljo Marrandi lõputöö “Mõõteseadme prototüübi arendus” ja tunnustas võitjat 600-eurose stipendiumiga. Töö keskendus laserskanneeriv mõõteseadme prototüübi loomisele, mis leiab kasutust erinevates tööstusvaldkondades nii tootmisliinidel kui ka kvaliteedikontrolli laborites. Tegemist on kontaktivaba mõõteseadmega, mille eeliseks on suur täpsus ja konstruktsiooni paindlikkus. Prototüüpi saab tulevikus hõlpsasti täiustada, lisades erinevaid funktsionaalsusi ja suurendades tarkvara võimekust, et kohandada seda ettevõtete konkreetsetele vajadustele. Marrandi juhendajaks oli Tallinna Tehnikakõrgkooli professor Tavo Kangru.

 

Hindamiskomisjoni hinnangul on tegemist uuendusliku insenertehnilise lahendusega, mis loob märkimisväärset lisaväärtust ning omab suurt potentsiaali laiemaks rakenduseks ettevõtluses. Komisjoni sõnul väärib autor tunnustust oma põhjalikkuse ja tehnilise teostuse eest, mis viib kõrgtehnoloogiliste toodete väljatöötamiseni.

 

Lisaks võidutööle tunnustas komisjon 450-eurose stipendiumiga Eesti Lennuakadeemia vilistlase Viv Marleen Tamme lõputööd „Mehitamata õhusõidukite testala mobiilside katvuse kaardistamine” ja Tallinna Tehnikakõrgkooli vilistlase Aleksander Jänese lõputööd „Sisepõlemismootori projekteerimine Shell Eco-marathon võistlussõidukile”.

 

Viv Marleen Tamme töö eesmärk oli analüüsida Tartu lähistel asuva näidisregiooni mobiilside levikatvust, tuua välja mehitamata õhusõiduki operaatori optimaalsed asukohad testalas ning analüüsida testalal lennutavate mehitamata õhusõidukite kaetust mobiilsidega erinevatel lennukõrgustel. Lõputöö juhendaks oli Eesti Lennuakadeemia side ja navigatsiooni süsteemide teadur Toomas Ruuben.

 

Komisjoni sõnul käsitleb töö äärmiselt aktuaalset teemat, mis mängib olulist rolli tulevikuteenuste arendamisel. Tegemist on atraktiivse valdkonnaga, mis edasiarendamisel pakub ettevõtjatele rohkelt arenguvõimalusi.

 

Aleksander Jänes projekteeris oma töös Shell Eco-marathon võistlussarjas osalevale sõidukile sisepõlemismootori, mis vastaks võistluse reeglitele ja tõstaks sõiduki kütuseefektiivsust. Komisjon tõi välja, et töö põhineb põhjalikul ja mitmekülgsel inseneritööl, mille tulemuseks on reaalselt tootmisse minev mootor. Lõputöö juhendajaks oli Janis Piiritalo.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Lisaks tõstis komisjon esile Sisekaitseakadeemia vilistlase Sander Prommi magistritöö „Hiina Rahvavabariigi investeeringutest ning tehnoloogiate kasutamisest Eestile lähtuvad hübriidsed julgeolekuohud”, mille eesmärk oli välja selgitada võimalikud Hiina investeeringutest ning tehnoloogiate kasutamisest tulenevad julgeolekuohud Eestile ning pakkuda ettepanekuid nende ohtude maandamiseks. Magistritöö juhendajateks oli Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku instituudi  hübriidohtude analüütik Ramon Loik ja Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku instituudi teadur Märt Läänemets.

 

Rakenduslike teadus- ja arendustööde konkurssi korraldab Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu koostöös Tallinna Strateegiakeskusega ning selle eesmärk on väärtustada rakenduskõrgkoolide poolt teostatavaid rakendusliku suunitlusega projekte ja uurimusi, tõsta rakenduskõrgkoolide motivatsiooni koostööks ettevõtlus- ja avaliku sektoriga ning teavitada avalikkust rakenduskõrgkoolide oskusteabe rakendamisest majandustegevuses või ühiskonnas.

Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu uue esimehena alustas tööd Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ülle Ernits, kes võttis ameti üle viimase aasta vältel esimehe ülesandeid täitnud Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektorilt Ulla Preedenilt.

 

„Koolide jaoks algab aastaring septembris uue õppeaasta algusega, see on ühtlasi hea aeg uute eesmärkide seadmiseks. Rakenduskõrgkoolid võisid tänavu rõõmu tunda rekordilisest sisseastujate arvust, koolidele laekus ligi 10 000 avaldust ja keskmine konkurss oli 5,7 avaldust kohale. Õppurite suur huvi ja ka tööandjate põletav vajadus kõrgharitud spetsialistide vastu tähendab, et üle tuleb vaadata nii koolitamisvõimekus ja õppekohtade arvud kui rakenduskõrghariduse rahastamisvõimalused,“ rääkis Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu uus esimees Ülle Ernits.

 

 

Ülle Ernits rõhutas, et Eesti rakenduskõrgkoolid näevad end partneritena nii tööandjatele kui riigile, valmistades ette tarka ja oskustega eksperttööjõudu ning pakkudes leevendust tööjõupuudusele.

 

„Kvaliteetne rakenduskõrgharidus eeldab aga rahastust, mis vastaks tänasele hariduse kvaliteedinõuetele. Me ei paku haridust, mida saab omandada lihtsalt klassiruumis, vaid õppekeskkonnaks on kõrgtehnoloogilised ruumid ja laborid. Turbulentses majandus- ja riigieelarve olukorras on oluline kaasav ja avatud arutelu, sest on vältimatu, et vajame hariduse valdkonnas selget visiooni ja kindlat plaani, mida ja kui palju toetame avaliku raha eest ja milline saab olema iga õppuri enda või, miks mitte, ka tulevase tööandja panus kutse- või kõrghariduse omandamisel,“ sõnas Ülle Ernits.

 

Hariduse rahastamismudeli juures soovivad Eesti rakenduskõrgkoolid paremat tasakaalu rakendusliku ja akadeemilise kõrghariduse toetamises ning arendamises, mida saab kujundada nii eelarvepoliitika kui riikliku koolitustellimuse kaudu. Samas tuleb Ülle Ernitsa hinnangul avaramaks muuta ka tasulise õppimise võimalusi.

 

„Tänane olukord, kus teatud erialade vastu on huvi, kuid tudeng ei saa oma raha eest õppida, pole riigile kasulik ning tekitab ka õppijates nördimust ja küsimusi. Pooldame tasuta kõrghariduse säilimist, kuid samas on selge, et me ei saa tasuta õppekohtade arvu kasvatada ainult sel põhjusel, et noortel on teatud erialade vastu suur huvi. Teinekord on kõige suurem tööjõupuudus just nendel erialadel, mis ehk pole nii populaarsed, aga mis on hädavajalikud julgeoleku, tervishoiu või tööstuse jätkusuutlikuks toimimiseks,“ tõi Ülle Ernits näiteid lahendust ootavatest küsimustest.

 

Rakenduskõrghariduse potentsiaali võimendamise ja tulemusliku rahastusmudeli kõrval peab Ülle Ernits oluliseks jätkata Eesti talendipoliitika välja töötamist, mille arutelud on viimastel kuudel käivitunud.

 

„Teame kõik, et ühelt poolt on meil tööjõupuudus ja teiselt poolt kummitab vananeva rahvastiku vajadus sotsiaal-ja tervishoiuteenuste järele. Seepärast on oluline, et Eesti saaks ja püsiks välistalentidele avatud ja atraktiivse sihtriigina ning mõistagi on oluline ka hariduse regionaalne kättesaadavus,“ lisas Ülle Ernits.

 

Ülle Ernits on Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli pikaajaline rektor. Ernits omandas terviseteaduste doktorikraadi Tampere Ülikoolis ning sotsiaaltöö bakalaureuse ja magistrikraadid Tallinna Pedagoogikaülikoolis. Ta osaleb mitmete haridusmaastikku kujundavate nõukogude töös, nagu Kutsehariduse nõukoda ja Ida-Viru Teadusnõukogu ning kuulub Haridusstrateegia 2021-2035 töörühma.