Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogul valmis 2020. aasta jaanuaris visioonidokument “Rakenduskõrgharidus aastal 2035”, mille koostamisse panustasid RKRN-i liikmed ning Haridus- ja Teadusministeeriumi kõrghariduse osakonna töötajad. Heideti pilk sellele, mis on viimase 15 aasta jooksul muutunud ning kuhu oleme jõudnud. Analüüsiti kõrghariduse arengusuundi, rahastamise küsimusi ning rakenduskõrghariduse ja rakenduskõrgkoolide rolli Eesti kõrgharidusmaastikul. Lähemalt saab visioonidokumendiga tutvuda SIIN.

Eesti Lennuakadeemias toimus 21. veebruaril uue rektori Koit Kaskeli inauguratsioonitseremoonia. Tervituskõne pidas Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu esimees, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ülle Ernits, kes rõhutas oma kõnes Lennuakadeemia olulisust ja unikaalsust Eesti rakenduskõrgharidusmaastikul ning soovis Koit Kaskelile edu uues ametis ja julgust otsuste vastuvõtmisel. Nende heade soovidega õnnitlevad Koit Kaskelit kõik RKRN-i liikmed.

Pildil (vasakult): Mait Rungi (Ettevõtluskõrgkool Mainor rektor), Mailis Reps (haridus- ja teadusminister), Enno Lend (Tallinna Tehnikakõrgkooli rektor), Ülle Ernits (Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli rektor), Koit Kaskel (Eesti Lennuakadeemia rektor), Ulla Preeden (Tartu Tervishoiukõrgkooli rektor), Vallo Nuust (Kõrgem Kunstikool Pallas rektor) ja Mait Klaassen (Eesti Maaülikooli rektor).

Sihtasutuse Eesti Rakenduskõrgkoolid 2019. aasta tegevuse aruandega saab tutvuda SIIN. Aruandesse on koondatud RKRN liikmete omavaheline koostöö – istungid, üritused, kohtumised koostööpartneritega ja muud ühistegevused, nt traditsiooniline õppereis välisriiki tutvumaks kohalike kõrgharidusarengutega. Samuti leiab aruandest rakenduskõrghariduse propageerimiseks ning edendamiseks tehtud sammud. Lisatud on ülevaade õppeprorektorite tegevustest aastal 2019 ja plaanitavatest tegevustest käesoleval aastal.

Täna käis RKRN külas Riigikogu kultuurikomisjonil. Tutvustati valmivat RKRN visioonidokumenti, mis on koostatud rakenduskõrgkoolide poolt ja osaliselt ka sisendi andmiseks riigi üldisesse haridusstrateegia kujundamisse. Arutleti:
*kõrghariduse rahastamismudeli üle, sh rakenduskõrgkoolide teadus-, arendus ja loometegevuse (TAL tegevuse) baasrahastamise puuduse mõjust kõrgkoolide arengule ja institutsionaalse akrediteerimise protsessis,
*akadeemilise personali töötasu tõstmise vajalikkuse üle,
*rakenduskõrgkoolide rolli üle ühiskonnas ja nende tihedast koostööst tööandjatega,
*rahvusvahelistumise nõuetest rakenduskõrgkoolidele ja mobiilsuse teemadel.

Tõdeti, et rakenduskõrgkoole on küll jäänud vähemaks, kuid üliõpilaste arv rakenduskõrgkoolides on viimastel aastatel pigem kasvanud ja kõrgkoolid ise muutunud tugevamaks. Võrreldes varasemate aastatega on rakenduskõrgkoolides täna suurenenud täiskasvanud õppijate hulk, kellest nii mõnelgi on üks kõrgharidus juba olemas, kuid on soov õppida juurde midagi praktilisemat. Ilmneb ka, et nad on tihti vastutustundlikumad oma õpingute lõpule viimises võrreldes mõne noore õppuriga, kes pärast paari kuud õppimist võib kergekäeliselt oma õpingud katkestada eriala mittesobivuse tõttu.

RKRN liikmete poolt pakuti välja, et TAL tegevuste rahastamiseks võiks rakenduskõrgkoolidel olla teatud mudel, näiteks “katamaraan”-rahastus (rahastus, mis sõltub kõrgkooli enda teenimisvõimest), mille abil rakendusuuringuid läbi viia.

Aktuaalse teemana tõstatus tasuline vs tasuta kõrgharidus tulevikus, mis eeldab veel pikka ja põhjalikku läbiarutamist – on valdkondi, kus on võimalik raha küsimine ja on ka neid, kus see ei ole õigustatud kas konkurentsi tõttu (nt naaberriikidega, kus eriala saab tasuta omandada) või siis erialade väga erineva maksumuse tõttu.

22. oktoobril 2019 korraldas Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu (RKRN) Eesti Lennuakadeemias visioonipäeva, kus arutleti rakenduskõrghariduse arengusuundade üle Eestis ja Euroopas ning visandati tulevikuvaade, milline on rakenduskõrgharidus aastal 2035.

Viimastel aastakümnetel on kõrgkoolide maastik olnud pidevas muutuses: esmalt asutati palju kõrgkoole juurde, kuid nende arv vähenes oluliselt kvaliteedihindamiste jooksul. Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli rektori ja Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu esimehe Ülle Ernitsa sõnul tuleb arvestada, et maailm on pidevas muutumises ning just seetõttu ongi vaja värskendada tulevikuvisiooni ja üle vaadata olemasolevad ja uued arengusuunad rakenduskõrghariduses: “Esimene RKRNi visioonidokument koostati 2014. aastal ning selles käsitleti rakenduskõrghariduse ja rakenduskõrgkoolide suundumusi. Tänaseks on aga aeg uuesti vaadata üle rakenduskõrghariduse ja rakenduskõrgkoolide sihid ja suunad. Eestis on käivitunud Haridusstrateegia 2035 protsess, mille üheks osaks on ka rakenduskõrgharidus,” kommenteerib Ernits.

Ernitsa sõnul ootavad rakenduskõrgkoole tulevikus mitmed väljakutsed: “Lahendamist vajab kindlasti näiteks rakenduskõrgkooli teadus- ja arendustegevuse rahastamine ning kokkuvõttes on vaja astuda vastu väljakutsetele, mis on seotud kõrghariduse rahastamismudeliga ja motiveeritud õppijate leidmisega,” lisab Ernits.

Esinemas olid külalised EURASHEst ja Soome rakenduskõrgkoolide rektorite nõukogust Arene.

Päeva juhtis Kaitseväe Akadeemia ülem kolonel Enno Mõts.

Päevakavas:

10:00-10:30 kogunemine hommikukohvi/-teega
10:30-11:00 tervitus- ja avakõned:
ELA õppeprorektor Ants Aaver
HTM asekantsler Indrek Reimand
RKRN esimees 2019/2020 Ülle Ernits
Eesti Tööandjate Keskliidu haridustöörühma juht / Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter: Milline on tuleviku kõrgharidus?
11:00-11:45 EURASHE poliitika nõunik Iskren Kirilov: UAS in Europe: opportunities and challenges
11:45-12:30 Arene tegevjuht Petri Lempinen: Finnish Higher Education Towards 2030
12:30-13:15 lõuna
13:15-13:40 ülevaade RKRN visioonidokumendi ettevalmistusest, sissejuhatus lauaaruteludesse (8 lauda, 4 teemat), Ulla Preeden
13:40-14:40 arutelu rakenduskõrghariduse tuleviku teemadel (8 lauda, sh 2 lauda inglise keelsed)
14:40-15:00 etteasted lauaarutelude juhtidelt – kõige olulisema sõnumi edastamine, lõppsõna
15:00-15:15 lõpukohv, muljete jagamine ja soovijatele ringkäik Eesti Lennuakadeemias (ca 30 min)

Kohtume RKRN visioonipäeval!

Ülle Ernits
Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli rektor
Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu esimees

Ürituse ülekanne on nähtav SIIN.

Fotod ürituselt asuvad SIIN. Fotograaf Kalev Ints.

Sihtasutus Eesti Rakenduskõrgkoolid on loodud aastal 2010. Sihtasutuse tegevuse eesmärgiks on Eesti rakenduskõrghariduse edendamine, Eesti rakenduskõrgkoolide ühistegevuse arendamine ning ühishuvide esindamine.

Otsime alates 01. jaanuarist 2020 juhatuse liiget, kelle töö sisuks on:

• Esindada ja juhtida Sihtasutuse igapäevast tegevust, sh korraldada Sihtasutuse raamatupidamist;
• Koordineerida Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu (RKRN) tegevust – koostada tegevuskava, korraldada ja toetada istungeid ja kohtumisi partnerorganisatsioonidega Eestis ja välismaal;
• Valmistada ette Sihtasutuse eelarve ja majandusaasta aruanne;
• Korraldada rakenduskõrgharidust tutvustavaid ja propageerivaid tegevusi, üritusi ning kommunikatsiooni;
• Täita muid juhatuse liikmele seaduse ja /või Sihtasutuse põhikirjaga kehtestatud kohustusi ning ülesandeid.

Kasuks tulevad:
Magistrikraad, hea suhtlemis- ja inglise keele oskus, teadmised sihtasutuste ja/või mittetulundususühingute juhtimisest ning kõrghariduse korraldusest Eestis, eelarve koostamise ja jälgimise oskus, analüüsivõime, iseseisvus.

Omalt poolt:
Võimaldame kaugtööd, paindlikku tööaega, tööülesannete täitmist toetavaid koolitusi, 35 kalendripäeva pikkust puhkust.

Kandideerimiseks palume saata CV ja motivatsioonikiri hiljemalt 21. oktoobriks 2019 aadressile info@rkrn.ee. Lisainfo telefonil 5201345.

24. septembril võõrustas RKRN Tallinna Tehnikakõrgkoolis EKEÜ (Eesti Kutseõppe Edendamise Ühingu) esindajaid. Arutleti rakenduskõrghariduse ja kutsehariduse sisu ning õppekavade sidususe üle, räägiti hariduse hetkeolukorrast, õppe kvaliteedist, tulevikusuundadest ja koostöövõimalustest. Kohtumisel otsustati kujundada võimalusel välja ühised seisukohad ja hoida omavahel regulaarseid kontakte. Pildil vasakult: Illari Lään (Eesti Lennuakadeemia esindaja rektori ülesannetes), Ülle Ernits (Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli rektor), kolonel Enno Mõts (Kaitseväe Akadeemia ülem), Ulla Preeden (Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektor), Tarmo Loodus (Viljandi Kutseõppekeskuse direktor), Enno Lend (Tallinna Tehnikakõrgkooli rektor), Triin Laasi (Tallinna Majanduskooli direktriss), Tanel Linnus (Võrumaa Kutsehariduskeskuse direktor), Mait Rungi (Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor rektor).

Täna kogunes hindamiskomisjon ja valis välja rakenduslike teadus- ja arendustööde 2019. aasta võitja. Konkursile esitati kokku kuus tööd:

*Aire Vaigu (EEK): “Positiivse organisatsioonipsühholoogia küsimustiku väljatöötamine ja konstruktivaliidsuse hindamine”
*Kerli Onno (Sisekaitseakadeemia): “Baltimaade kujtamine Lääne veebimeedias Zapad-2017 kontekstis: õppetunnid strateegilise komunikatsiooni seisukohalt”
*Konrad Ilustrumm (Tallinna Tehnikakõrgkool): “3D-prinditud radiaatori projekteerimine tudengi vormeli võistlusautole FEST19”
*Merily Olljum (Tallinna Tehnikakõrgkool): “Eesti tarbija uuring digitaalse rõivamärgistuse väljatöötamiseks”
*Pille Klein (Tallinna Tehnikakõrgkool): “Biolagunevad agrotekstiilid kui alternatiivid polüetüleenkilele maasikakasvatuses”
*Siiri Nool (Kõrgem Kunstikool Pallas): “Villa töötlemise võimalused Eesti villavabrikutes. Eesti päritolu lambavillast lõnga testimine ja kasutamine silmuskoelise toote loomisel”

Võidutööks valiti Konrad Ilustrummi töö, mille puhul komisjon tõi välja, et tegemist on väga praktilise tootearendusprojektiga, konkreetselt olemasoleva toote paremaks arendamisega. Tööd võib pidada 3D-printimise edulooks. Autor on oma mõtteid väljendanud väga selgelt ja arusaadavalt; teinud koostööd Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilastega ehk on kasutanud ära tehnikavaldkonna koostöövõimalused. Palju õnne!
Konrad Ilustrumm:
Teema sai valitud, kuna olen seotud Tudengivormeli meeskonnaga, mis andis selleks võimaluse. Projekteerisin vormelautole neljandat aastat jahutussüsteemi ning koos sellega esimest aastat planetaarülekannet ning tahtsin teha midagi, mida ei oleks varem, kas üldse tehtud või ainult katsetatud mõnel korral. Sealt tuli mõte, et 3D-printimine võiks anda võimaluse realiseerida keerulised soojusülekande pindade struktuurid, mille tulemuseks oleks väga efektiivsed soojusvahetid. Tudengivormeli maailmas ei oldud varem sarnast asja tehtud.
Esmaspilgul lihtsana tunduv CAD-mudeli tegemine osutus oodatust keerulisemaks ning ajaliselt pikemaks. Olgu selleks siis arvutusjõudlusest tulenev aeglasem töö või see, et geomeetriad, mis mõtetes olid, ei tahtnud kohati CAD-mudelina realiseeruda. Teine oluline osa oli tootmine, mille jaoks tuli leida võimalused, et lõpptulemus oleks ikkagi prinditav. Üheks oli leida radiaatori kanalite ja paakide kujud, et vältida tugistruktuuride printimist. Teiseks tuli radiaatori ribiga midagi ette võtta. Printer ei tahtnud tulenevalt selle tööprotsessist printida sellise seinapaksusega ribi nagu mudelis oli. Selleks leiti, et kui teha ribi mudelis mitu korda tegelikkusest õhemaks, siis on ikkagi võimalik saada soovitud tulemus.
Oma töö käigus õppisin ma juurde, mis on üldse 3D-printimisega võimalik teha. Teades printimise eripärasid rohkem, siis on tulnud mitu mõtet, mis võiks anda veel parema tulemuse. Lisaks sellele ei olnud ma enne teinud sellist keerulisemat soojusülekande analüüsi. Mul oli ettekujutus, kuidas seda peaks tegema, kuid töö käigus tuli mitmeid ootamatuid üllatusi. Üheks oli see, et enne tuleb kindlasti mõelda kogu protsess võimalikult hästi läbi, et vältida hiljem üleliigseid tegevusi ning mitmeid uuesti tegemisi.
Ma soovin kindlasti jätkata soojusülekandega seotud probleemide lahendamisega. Selleks proovin leida väljundi kusagil ettevõttes peale ülikooli või tuleb see endale ise tekitada. Kõige rohkem huvitaks see, kui ma saan kasutada 3D-printimisest tulenevaid eeliseid, mis muudavad selle teema minu jaoks just kõige huvitavamaks ning võimaldab kasutada oma teoreetilisi teadmisi ja kogu fantaasia vabaks lasta.
Soovitan kõigil tehnikahuvilistel tudengitel Tudengivormeli projektiga liituda. See annab väga väärtusliku kogemuse, kuidas ennast iseseisvalt arendada ning õppida rohkem ja spetsiifilisemalt, kui lihtsalt ülikoolis käia. Kogemus näha ja kogeda, kuidas professionaalses organisatsioonis arendustöö käib, on hindamatu.

Hindamiskomisjoni PROTOKOLL.

Pidulik galaõhtu toimub 9. oktoobril, mil auhinnad üle antakse.

Suur tänu kõigile konkursist osavõtjatele, palju edu teile!

Pikendasime rakenduslike teadus- ja arendustööde konkursi tähtaega 16. septembrini!
Ootame osalema rakenduskõrgkoolide üliõpilasi ja uurimisgruppe, kelle töö tulemus on rakenduskõrgkoolis välja töötatud uus toode, teenus ja/või uute äritegevuste tekkimine, olemasolevate arendamine või täiustamine!

Konkursi eesmärk
* väärtustada rakenduskõrgkoolide poolt teostatavaid rakendusliku suunitlusega projekte ja uurimusi;
* tõsta rakenduskõrgkoolide motivatsiooni koostööks ettevõtlus- ja avaliku sektoriga;
* teavitada avalikkust rakenduskõrgkoolide oskusteabe rakendamisest majandustegevuses.
Konkursil võivad osaleda rakenduskõrgkoolide liikmeskonda kuuluvad isikud või neist koosnevad uurimisgrupid, kelle töö tulemus on rakenduskõrgkoolis välja töötatud uus toode, teenus vmt ja/või uute äritegevuste tekkimine, olemasolevate arendamine või täiustamine ning mis on suunatud (soovitavalt) Tallinna ettevõtluskeskkonna arendamisele.
Konkursi tingimused
* konkursil osalemiseks tuleb saata täidetud ankeet ja ankeedis nimetatud täiendavad materjalid hiljemalt 16. septembriks 2019 e-posti aadressile info@rkrn.ee. Kirja pealkirjaks märkida “Konkurss”;
* igal isikul või uurimisgrupil on õigus osaleda ühe tööga;
* esitatav töö on uudne ning on edukalt lõpetatud konkursi väljakuulutamise aastal või sellele eelneval aastal.
Võidutöö väljaselgitamine ja autasustamine
Konkursile laekunud tööd vaatab läbi ja valib välja parima selleks moodustatud ekspertkomisjon septembrikuu jooksul. Konkursi võidutöö teostanud isikut/uurimisgruppi tunnustatakse stipendiumi ja aukirjaga, mille üleandmine toimub Tallinna Ettevõtluspäeval oktoobri alguses.
Stipendiumi suurus on 1000 eurot.
Palun tutvuda ka konkursi STATUUDIGA.
Konkursil osalemiseks palun lae alla ja täida ANKEET.
Lisainfo:
Jana Praun
520 1345
info@rkrn.ee

Konkursi viib läbi sihtasutus Eesti Rakenduskõrgkoolid koostöös Tallinna Ettevõtlusametiga.

Alates 1. septembrist alustab tööd Tallinna Tehnikakõrgkooli teenusmajanduse instituut, mis on Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli Tallinna Tehnikakõrgkooliga ühinemise tulemus. Teenusmajanduse instituudis jätkub õpe ärinduse, halduse ja sotsiaalteenuste õppekavadel. Uuenenud kõrgkoolis kokku alustab sügisest õppetööd 3312 tudengit, neist 943 uues teenusmajanduse instituudis. Pidulik sildi avamine Mõdrikul toimus 29. augustil.