9. ja 10. augustil toimub Paides Arvamusfestival, mille juhtmõte on tulevik. Avatud on mitmed teemaalad, kus peetakse kokku üle 160 arutelu.
Rakenduskõrgkoolide rektorid Mait Rungi (Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor rektor) ja Ülle Ernits (Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli rektor) koos Aivars Alti (Tallinna Tehnikakõrgkooli ehitusinstituudi direktor) ja Mart Noormaga (Kaitsetööstusettevõtte Milrem teadus- ja arendusdirektor) osalevad 10. augustil kell 12-13:30 teadusalal arutelus “Ettevõtte kohting kõrgkooliga: kas tasub ära?”. Juhatab Urmas Vaino.
Eestis nähakse kõrgkoole sageli haridusasutustena, mitte ettevõtete koostööpartneritena arendusprojektides. Ettevõtetel aga enam pikalt protsessi parendamise ja alltöövõtuga tegelda ei lasta. Ühelt poolt on innovaatoriks saamise vajadus, puuduv tootearenduskompetents ja innovatsiooni osas loogiline koostöö kõrgkoolidega. Teisalt kõrgkoolide uuringute vähene rakenduslikkus, teostamise probleemid ja ebapiisav (riiklik ja erasektori) rahastus. Kuidas võita usaldus ja näha kasu?
10. augustil kell 16-17:30 toimub haridusalal arutelu “Tuleviku kõrgharidus”. Osalejateks Mailis Reps (Haridusminister), Kristiina Tõnnisson (TÜ, kõrgharidusjuht ja kõrghariduse programmide rahvusvaheline hindaja), Ulla Preeden (Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektor), Enno Lend (TKTK rektor) ja Mait Rungi (EEK Mainor rektor), juhatab Kristjan Oad (EEK Mainor tegevjuht).
Kas haridus on unistuste elluviija ja ilusa elu tagaja, millised trendid kujundavad hariduselu homme? Oleme hoogsalt astumas mitmekesisesse haridus- ja tööelu trendide maailma: elukestev õpe, töökohapõhine õpe, e-õpe, voucher, vabakutselisus, kodukontor, üldpädevuste olulisus, erialateadmiste lühiajalisus, tehnoloogia areng. Paneme kokku visioonipildi kõrgkooli õppest ja õppejõu näost, rollidest ja edukuskriteeriumitest aastal 2030, tagamaks tudengisõbralik, tööandjate ja riigi ootustele vastav ning mõnus, pöörane ja praktiline haridus.
Alade kaardid leiab SIIT.

Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu (RKRN) jagab juunis taas stipendiumeid parimatele rakenduskõrgkoolide lõputööde autoritele. Parim(ad) lõputöö(d) selgitatakse välja igas kõrgkoolis sisekonkursi korras ning töö autorit tunnustatakse aukirja ja stipendiumiga kõrgkoolide kevadistel lõpuaktustel. 2019. aasta stipendiaadid on:
1. Merili Varter, Kaitseväe Akadeemia: “Suurtükiväepataljoni ajateenijate ettekujutuse võrdlus tegeliku eestvedamisstiiliga ja nende seos motivatsiooniga”, juhendaja kol-ltn Antek Kasemaa
Mitmekülgselt uuritud nähtus. Läbiviidud põhjalik analüüs.
2. Enel Rand, Eesti Lennuakadeemia: “Lennundusklastrite juhtumiülene analüüs ja soovitused Eesti lennundusvaldkonna aredamiseks”, juhendaja Kristo Reinsalu, MSc, konsultant Allan Nõmmik, MSc
Lõputöö andis lühiülevaate klastrite teoreetilistest alustest ja Eesti Lennundusklastrist ning uuris Euroopas tegutsevaid lennundusklastreid, nende tausta, rahastamist, saadavat kasu, mõjutavaid tegureid ja hindamismeetodeid. Lõputöö aktuaalsus on hästi välja toodud, seostatud teoreetiliste allikatega ja töö praktilise osaga. Kasutatud kvalitatiivne uurimismeetod aitab parimal viisil töö eesmärki saavutada – valik on toimunud töö eesmärgist lähtuvalt. Uuring on suurepäraselt läbi viidud ja tulemused rakendatavad.
3.1. Dea Hein, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor: “Psühhosotsiaalse töökeskkonna hindamine Stockmann AS-is”, juhendaja Eva-Maria Kangro.
Töö teema on äärmiselt aktuaalne nii Stockmann AS-is kui ka kogu Eesti ühiskonnas, kuna tööjõuvoolavus on kasvanud paljudes ettevõtetes, mis on suurendanud vajadust psühhosotsiaalse töökeskkonna uuringute järele. Teostatud uuring on mahukas ja valim (201 vastanut) esinduslik. Lisaväärtust tööle annab ka küsimustiku venekeelse versiooni väljatöötamine. Uuring on põhjalik ja välja on toodud psühhosotsiaalsete tegurite dimensioonide keskmised väärtused ning standardhälbed, dimensioonide keskväärtuste võrdlus vanema ja noorema vanusegrupi vahel, samuti võrdlus varasemate uuringutega. Autoripoolsed ettepanekud on sisukad ja järeldused ning üldistused on heas kooskõlas töö eesmärgiga.
3.2. Aire Vaigu, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor: “Positiivse organisatsioonipsühholoogia küsimustiku väljatöötamine ja konstruktivaliidsuse hindamine”, juhendaja Piret Einpaul.
Töö tulemusena koostati ettevõtetele vajalik organisatsioonipsühholoogia küsimustik, neile küsimustikele tavapärase negatiivse fookuse asemel keskenduti ebatraditsionaalselt ja mentaliteeti muutvalt positiivsetele teguritele. Mõõtevahend on praktiline nii ettevõtetes kui ka rakendusuuringutes. Uuring on põhjalik, teoreetiline ülevaade on muljetavaldav, kaasatud valim väga hea, analüüs on metodoloogiliselt tugevalt teostatud ning tulemused arusaadavalt ja hästi esitatud.
4. Enda Karimõisa, Lääne-Viru Rakenduskõrgkool: “Vabatahtlik kodutute hoolekanne transitsiooniperioodi Eestis”, juhendaja Helen Kool.
Lõputöö kajastab kodutute hoolekande kujunemist taasiseseivunud Eestis, andes põhjaliku ja värvika ülevaate transitsiooniperioodi tegevustest koduta inimeste olukorra parendamiseks. Töö kajastab seni uurimata valdkonda, luues märkimisväärset lisandväärtust Eesti sotsiaaltööle.
5. Dorel Sabre, Kõrgem Kunstikool Pallas: “Pärgamentköidete tüüpidest ja kaunistustehnikatest. Tallinna Toomkooli raamatukogust pärineva pärgamentköite konserveerimine”, juhendaja Tulvi-Hanneli Turo.
Lõputöö pälvis hindamiskomisjoni kiituse suurepäraselt teostatud praktilise ja teoreetilise osa eest. Lõputöö objekt oli üliharuldane köide, mille konserveerimine oli lõpetaja poolt teostatud kõrgel professionaalsel tasemel.
6. Kerli Onno, Sisekaitseakadeemia: “Baltimaade kujutamine lääne veebimeedias Zapad-2017 kontekstis: õppetunnid strateegilise kommunikatsiooni seisukohalt”, juhendaja Matthew Crandall, kaasjuhendaja Diana Marnot.
Magistritöö eesmärk oli välja selgitada Baltimaade kuvand lääne meedias suurõppuse Zapad kontekstis ning sellest lähtuvalt võimalused Baltimaade strateegilise kommunikatsiooni korraldamiseks sarnastes olukordades tulevikus. Töö eesmärgi saavutamiseks püsitati kolm uurimisülesannet, mille täitmisel valiti uurimisstrateegiaks fenomenograafia ja kasutati uurimismeetodina juhtumianalüüsi. Töö tugevusena väärib märkimist ettepanekute osa. Nimelt lähtudes magistritöö teoreetilisest osast ja artiklite analüüsi tulemustest on magistritöö autor välja töötanud 8 ettepanekut asutustele, kelle kõneisikud võtavad sagedasti sõna rahvusvahelise julgeoleku teemal. Magistritöö väga head taset, aktuaalsel ja olulisel teemal huvitavat analüüsi ning väljapakutud soovitusi on retsensioonides kiitvalt välja toonud ka retsensendid Vladimir Sazonov ja Sten Hansson.
7. Anni Pilvar, Tartu Tervishoiu Kõrgkool: “Ämmaemanda õppekava lõpetavate üliõpilaste hinnang ICM-i ämmaemanduse põhipädevuste omandamisele Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis aastatel 2012-2016”, juhendaja Siiri Põllumaa.
Käesolev diplomitöö on koostatud suurepäraselt vastavalt kõrgkoolis kehtivatele juhenditele ja nõuetele. Teema valik on aktuaalne ja üliõpilane on väljendanud oskust sõnastada kutsealaga seotud probleemi ja kriitiliselt analüüsida erinevaid lahendusvõimalusi. Töö on praktilise väärtusega, kuna õppekava õpiväljundid lähtuvad Rahvusvahelise Ämmaemandate Konföderatsiooni poolt kinnitatud ämmaemanduse põhipädevustest ja parima kutsealase väljaõppe tagamiseks tuleb erinevate meetoditega hinnata üliõpilaste valmisolekut iseseisvaks praktiseerimiseks. Diplomitöö tulemused annavad uut informatsiooni ämmaemanda õppekava arendamise protsessile ja on rakendatavad kutseala arendamisel.
8. Anneli Käosaar, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool: “Multisensoorse keskkonna loomine dementsussündroomiga patsientidele Benita Kodu AS näitel”, juhendaja Hanna-Maria Põldma, MA.
Lõputöö näol on tegemist innovaatilise uurimistööga, mille tulemusel valmis sensoorikatoa plaan ja kirjeldus Benita Kodu AS näitel. Multisensoorsel keskkonnal on oluline roll dementsussündroomiga kaasnevate käitumis- ja psüühikahäirete leevendamisel. Planeeritav sensoorikatuba on üks osa suuremamahulisest projektist Benita Kodus, mille raames on planeeritud mitmesugused kohandused ja tegevused dementsussündroomiga klientide heaolu parandamiseks ja turvalisuse tagamiseks. Lõputöö tulemusel loodud sensoorikatoa plaani ja kirjelduse järgi valmib 2019. aasta jooksul Benita Kodus sensoorikatuba, mis annab tööle olulise rakendusliku mõõtme, suurendab dementsussündroomiga patsientide heaolu ning panustab olulisel määral eriala arengusse.
9. Konrad Ilustrumm, Tallinna Tehnikakõrgkool: “3D-prinditud radiaatori projektreerimine tudengivormeli võistlusautole FEST19”, juhendaja Peter Šverns.
Lõputöö eesmärgiks oli projekteerida FS Team Tallinn tudengivormeli võistlusautole FEST19 täiustatud geomeetriaga 3D-prinditud radiaator. 3D-prinditud radiaatorit kasutati eelmise FEST18 auto puhul, kuid antud töös projekteeritud radiaatori puhul lähtuti kahe olulise omaduse parendamisest: suurendada radiaatori jahutusvõimsust ning vähendada radiaatori massi ja mõõtmeid. Simulatsioonidest saadava teabe põhjal projekteeris autor radiaatori CAD-mudeli, võttes arvesse tehnoloogilisi ja funktsionaalseid aspekte. Protsessi tulemusena vähenes, võrreldes FEST18 radiaatoriga, radiaatori mass 273 g ja mõõtmed ca 47%, samas kasvas jahutusvõimsus. Tegemist on eeskujuliku näitega kõrgetasemelisest tootearendusest, kus on ühendatud praktilised kogemused ning teaduslik lähenemine läbi keerukate simulatsioonide ülesehitamise, läbiviimise ja nende analüüsi. Lõputöö autor on ühtlasi Eesti Inseneride Liidu poolt saanud aunimetuse Aasta tehnikaüliõpilane 2018.

Teada on, et pärast rakenduskõrghariduse või bakalaureuse omandamist on võimalik oma haridusteed jätkata magistriõppes. Täna saab juba viies RKRNi liikmeskõrgkoolis asuda õppima magistriõppe õppekavadele.
Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis on avatud terviseteaduse magistriõppe õppekava. Reet Urban, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õe õppekava dotsent: “Magistriõpe on loogiline jätk bakalaureusetaseme õppele. Eelkõige väljendub selle tähtsus võimaluses jätkata tasemeharidust oma kutsealal ja omandada spetsialistipädevus kitsamas erialavaldkonnas. Koos süvendatud erialateadmistega kaasnevad üldpädevus, mis väljendub eelkõige teaduspädevuses ja kvaliteedijuhtimises. Magistritasemel tervishoiutöötaja võiks olla eestvedajaks eriala tõenduspõhisel arendamisel ja tal on ettevalmistus, mis võimaldab tal saada oma eriala eksperdiks.”
Samuti pakub terviseteaduse magistriõpet Tallinna Tervishoiu Kõrgkool.
Hiljuti nimemuutuse läbi teinud Kaitseväe Akadeemias saavad sõjaväelise juhtimise magistriõppesse kandideerida tegevväelased, kellel on kehtiv riigisaladusele juurdepääsu luba, kõrghariduse I aste sõjaväelise juhtimise erialal või kõrgharidus koos sõjaväelise väljaõppe I astmega. Täpsemate sisseastumistingimustega saab tutvuda siin.
Veebruaris Tallinnas uue õppehoone avanud Sisekaitseakadeemia pakub sisejulgeoleku magistriõpet ning Eesti Ettevõtluskõrgkoolis Mainor on juba aastaid võimalik õpinguid jätkata inimressursside juhtimise, finantslahenduste juhtimise ja rahvusvahelise ärijuhtimise magistriõppekavadel.
Tutvu kindlasti sisseastumistingimustega ja tee otsus targema tuleviku heaks – maailm on avatud haritumatele!

Sihtasutus Eesti Rakenduskõrgkoolid koostöös Tallinna Ettevõtlusametiga kuulutab taas välja rakenduslike teadus- ja arendustööde konkursi!

Rakenduskõrgkoolide rektorid võtsid 14.-18. aprillil ette õppereisi Maltale. Kohapeal külastati kõrgkooli Malta College of Arts, Science and Technology (MCAST, https://www.mcast.edu.mt), mis pakub laia tasemete valikut alates tasemest 1 kuni 7 ehk magistrikraadini välja. MCAST on asutatud aastal 2001 ja on Malta ülikooli kõrval suurim kõrgharidust pakkuv asutus riigis ning tänaseks jõudsalt kasvanud ligi 7000 tudengiga kõrgkooliks, lisaks veel osakoormusega õppurid. Nende päevade jooksul kohtuti MCASTi kuuest instituudist nelja instituudi juhiga. Kõrgharidusõppes on kaetud praktiliselt kõik erialad, ka näiteks õdesid/tervishoiu töötajaid, kelleks sai varasemalt (ja ka endiselt saab) õppida vaid Malta ülikoolis, on koolitatud nüüdseks kaks aastat. Kohtumisel MCASTi rektori, prof. Joachim James Calleja’ga märkis ta tulevikku vaadates, et peab oluliseks noortele juba keskhariduse omandamise ajal põhjalikku karjäärijuhendamist, sest tihtilugu esineb ikka veel õpitud ja omandatud teadmiste ja oskuste mittevastavust reaalsetele vajadustele. Samuti töötatakse aktiivselt rakendusuuringuteks investeeringute saamise nimel. Malta haridussüsteemi tutvustas RKRNi liikmetele Malta Haridus- ja Tööministeeriumis õppekavade, elukestva õppe ja tööhõive osakonna peadirektor Stephen Cachia. Õppereisi programmi aitas kokku panna ja läbi viia MCASTi partnerlussuhete osakonna direktor Louis Aquilina (pildil keskel, lipsuga), kes tutvustas rektoritele muuhulgas ka Malta värvikat ajalugu. Osa võtsid õppereisist RKRNi liikmed Ulla Preeden, Ülle Ernits, Helle Noorväli, Vallo Nuust, Jaanus Jakimenko, Enno Lend, HTMi kõrghariduse osakonna peaekspert Ivi Lillepuu ning SA ERK juhatuse liige Jana Praun.
Vaata fotosid SIIT.

25. jaanuaril külastasid RKRN liikmed Soome rakenduskõrgkoolide rektorite nõukogu Arene (http://www.arene.fi) ja Metropolia Rakenduskõrgkooli uut kampust Helsingis, Myllypuros (https://www.metropolia.fi/tietoa-metropoliasta/kampukset/myllypuro/), mis avas uksed aasta alguses ja valmib lõplikult täpselt aasta pärast.
Arene tegevjuht Petri Lempinen andis ülevaate Soome kõrghariduspoliitikast, s.h rahastamisest ja tutvustas Arene igapäevatööd. Arene liikmeteks on kõik Soome 25 rakenduskõrgkooli, kus õpib kokku 145 000 tudengit. Lisaks kõrgkoolidele on Soomes 13 ülikooli.
Arene liikmed, rakenduskõrgkoolide rektorid, on endi hulgast valinud 6-liikmelise juhatuse ja lisaks on moodustatud väiksemad valdkondlikud komiteed, kes tegelevad hariduse, TA, rahvusvahelistumise ja juriidiliste- ning finantsküsimustega.
Tõdeti, et kahe riigi kõrghariduses on nii sarnasusi kui ka erinevusi ning kogemuste vahetamine on kasulik mõlemale poolele. RKRN tegi Arenele ettepaneku külastada sügisel Eestit ja osaleda RKRN laiendatud infopäeval.
Fotol: üleval vasakult paremale: Enno Lend (Tallinna Tehnikakõrgkooli rektor), Mait Rungi (Eesti Ettevõtluskõrgkooli rektor), Petri Lempinen (Arene tegevjuht), all vasakult paremale: Ülle Ernits (Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli rektor), Helle Noorväli (Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli rektor), Ulla Preeden (Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektor).

Täna toimus Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor rektori prof. Mait Rungi inaugureerimistseremoonia.
Tervitajate hulgas oli ka RKRN esimees, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ulla Preeden, kes rõhutas oma kõnes, et tänane õppija on muutunud – nii oma vanuselt kui ka ootustelt. Ka töömaailma ootused on kõrged, mis seab omakorda väga kõrged ootused ühele kõrgkoolile. Kuna rakenduskõrgkoolide lõpetajad on ühed nõutumad töötajad tööturul oma heade praktiliste oskuste poolest, seab see suure pinge ka kõrgkooli juhile – rektorile. Ulla Preeden soovitas uuele rektorile oma töö käigus mitte ära unustada iseennast ja oma meeskonda ning eelkõige hoida oma vaimset tervist edu savutamisel.
Õnnitleme Mait Rungit RKRN kõikide liikmete poolt!
Pildil (vasakult): Ülle Ernits (Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli rektor), Mait Rungi, Helle Noorväli (Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli rektor) ja Ulla Preeden.

Eesti Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu (RKRN) korraldas teisipäeval, 23. oktoobril Tallinna Tehnikakõrgkoolis visioonipäeva “Kuhu lähed Eesti [rakendus]kõrgharidus?”.

Rakenduslike teadus- ja arendustööde konkursile saabunud töödest valis hindamiskomisjon välja kolm paremat, kelle vahel stipendiumisumma 1000 eurot jagamisele läks. Väikese ülekaaluga otsustati võitjaks kuulutada Grethe-Johanna Ploompuu töö, mis käsitles aktuaalset ja põhjalikku ülevaadet jäätmekäitlusest Eesti tervishoiuasutustes ja lõpptulemusena ühtse juhendmaterjali väljatöötamist.
Auhinnaraha jagunes kolme autori vahel järgmiselt:
Grethe-Johanna Ploompuu “Eesti tervishoiuasutustes tekkivate jäätmete käitluse juhendmaterjal” – 400 eurot
Taavi Adamberg “Müra analüüsimine Tallinna lennujaamas lennukitüüpide ja operatsioonide lõikes” – 300 eurot
Silja Kask “Riskijuhtimissüsteemi väljatöötamine AS-is Mecro” – 300 eurot
Palju õnne!