Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu tunnustas tänavusel õpilaste teadusfestivalil kolme uurimistööd. Võidutööde autoreid, Mart Nikopensiust ja Liisa Viktooria Puuranda, autasustati 400-eurose preemiaga.

Esimese võidutöö autor on Mart Nikopensius Hugo Treffneri Gümnaasiumi 12. klassist, teemaks „Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpperuumide akustika ja selle sobivus ruumi otstarbele“, juhendajad Hugo Treffneri Gümnaasiumi muusikaõpetaja Eve Paap ja Tamsalu Gümnaasiumi füüsikaõpetaja Riho Ringinen.

Iseloomustades Mart Nikopensiuse võidutööd, tõi hindamiskomisjon välja, et uurimistööl on tugev praktiline väärtus ja rakenduslik potentsiaal. Autori poolt püstitatud teema on muutumas üha aktuaalsemaks ja omab suurt mõju nii õppijatele kui õpetajatele.

Autori töö sõnul oli uurimistöö eesmärgiks uurida õpperuumide akustilist reverberatsiooni, seda visualiseerida ning selgitada välja kui akustiliselt sobivad on antud õpperuumid oma otstarbele. Selle välja selgitanud, esitas autor meetodi kehvemate akustiliste omadustega ruumide akustika parandamiseks.

Teise võidutöö autor on samuti Hugo Treffneri Gümnaasiumi 12. klassi õpilane Liisa Viktooria Puurand, kelle uurimisteemaks oli „Kitsa ja laia matemaatika ainekavade erinevused“, juhendaja Hugo Treffneri Gümnaasiumi matemaatikaõpetaja Ehtel Timak.

Tunnustades Liisa Viktooria Puuranna võidutööd tõdes hindamiskomisjon, et tegemist on väärtusliku ja põhjaliku uurimistööga matemaatika ainekavade võrdlemisel, mis aitab tõsta teadlikkust nii õpilaste, õpetajate, vanemate kui ka õppekavaarendajate hulgas.

Kahte matemaatika ainekava sisaldav gümnaasiumi riiklik õppekava jõustus 2011. aastal, paraku ei ole ainekavade erinevused õpetajatele ega õpilastele täpselt teada. Liisa Viktooria Puuranna uurimistöö eesmärgiks oli leida ainekavade vahel konkreetseid erinevusi ja uurida kui teadlikult teevad Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpilased oma eksamivaliku. Autoril on olemas kokkulepe töö avaldamiseks Tartu Ülikooli Matemaatikahariduse keskuse kodulehel.

Lisaks võidutöödele otsustas Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu tunnustada tänukirjaga seto kultuuri ja selle elujõulisust käsitleva töö autorit, Miina Härma Gümnaasiumi 12. klassi õpilast Merili Päikest. Uurimistöö juhendajaks Miina Härma Gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Jana Kübar.

Komisjoni hinnangul väärib tunnustust, et noor autor on seadnud eesmärgiks seto kultuuri ja selle elujõulisuse uurimise andes sellega omapoolse panuse eesti kultuuri mitmekesisuse säilimisse.

Eesti Teadusagentuuri korraldatud õpilaste teadusfestival on igakevadine suursündmus, millega tähistatakse teadussaavutusi ja noorte panust teadusesse. RKRN annab juba kolmandat aastat järjest õpilaste teadustööde riikliku konkursi raames välja eripreemiad auhinnafondiga 800 eurot.

Võitjate autasustamine toimus 10. aprillil AHHAA teaduskeskuses. RKRNi nimel andis tänukirjad üle Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadusnõunik Martin Argus.

Ehkki Eesti tööjõud on maksimaalselt rakendatud, kummitab tööandjaid endiselt spetsialistide puudus, millele nähakse leevendust tööjõu sisserände kvoodi tõstmises. Kuna rändeküsimus on muutunud julgeolekuolukorras tundlik teema, tahan pakkuda teisegi lahenduse: koolitame vajalikud spetsialistid Eestis, kirjutab Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu esimees, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ulla Preeden ERRis.

Majanduse ja ühiskonna konkurentsivõimet mõjutavad tegurid ilmnevad tavaliselt pikema aja vältel ja siis, kui olukord on halb ning tuleb selle põhjuseid otsida. Eesti arengu vaates pole enam võimalik mööda vaadata kääridest ühiskonna ja majanduse vajaduste ning demograafilise olukorra vahel.

Järgmise kümne aasta prognoositud tööjõuvajadus Eestis on suurem kui tööturule sisenev põlvkond suudab ära katta ning kõige suurem puudus on just tippspetsialistidest, kelle puhul on uue tööjõu eeldatav vajadus ligi 50 protsenti suurem, kui neid kõrgkoolidest tööturule lisandumas võib oodata (OSKA prognoos 2022-2031).

On selge, et oma rahvastiku järelkasvuga me konkurentsivõimet ei säilita ning majanduse ja ühiskonna head käekäiku ei taga. Seda mitte ainult majanduse, vaid ka meie kõigi heaolu puudutavalt näiteks tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna teenuste jätkusuutlikkust ja kättesaadavust silmas pidades.

Seepärast on igati põhjendatud tööandjate keskliidu üleskutse 1990. alguses kehtestatud rändekvoodid üle vaadata ning laiem arutelu tööjõurände üle teretulnud. Teisalt on mõistetav ka siseministeeriumi ettevaatlikkus, sest muutunud julgeolekuolukorras tulebki rändeküsimustes valvsam olla. Sellegipoolest ei ole vaidlust, kas meie riik vajab rohkem erioskustega spetsialiste. Vajab küll.

Seda vajadust tunnistades on võimalik ka osapooltele sobivad lahendused leida. Tööjõukvootide suurendamise kõrval on üks lahendus targa õpirände soodustamine. Eesti rakenduskõrgkoolid toetavad läbimõeldud sisserännet, enamgi veel, me usume, et haridus on parim integratsioonipoliitika.

Ühiskonnale on kasulikum ja turvalisem, kui kaasame välistalendid juba õpingute faasis. Liites mujalt tulnud noored Eesti haridussüsteemi ning andes neile vajalikud erialased oskused, saavad nad õpiaja vältel ühtlasi siinset ühiskonda, kultuuri- ja väärtusruumi tundma õppida ning kohanevad Eestis tõenäolisemalt, kui võõrsilt tulnud töötajad. Sel moel võiksime toetada tööjõu järelkasvu ning samal ajal julgeolekuga seotud kõhklusi leevendada.

“Kui soovime sellest talendibasseinist osa saada, peab Eesti olema õppuritele atraktiivne ja avatud sihtriik.”

Euroopa rakenduskõrgkoolide võrgustiku EURASHE juhatuse liikmena tean, kui laialt on kõrgharidusruumis levinud õpilaste rahvusvaheline värbamine ning rahvusvahelise õppe osakaal kasvab ka kutsehariduse tasemel. Kui soovime sellest talendibasseinist osa saada, peab Eesti olema õppuritele atraktiivne ja avatud sihtriik. Enamgi veel, kui soovime ise talente ja nende päritoluriike valida, peab meil olema selge strateegia, kuidas noori Eestisse tuua, välja õpetada ja siinsesse ühiskonda sulandada.

Nende otsuste ja valikute tegemine eeldab sisukat ja läbipaistvat debatti Eesti vajaduste, prioriteetide ja haridussüsteemi tuleviku üle. Paraku rõhutas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi hiljuti avalikuks saanud majanduskasvu plaan küll tööjõu vajadust, kuid õpirände pakutavaid võimalusi sisuliselt ei avanud.

Loodan, et kava täieneb, sest oskustööjõudu puudutav strateegiline vaade peab hõlmama selget arusaama, kui palju ja milliseid spetsialiste me kõige rohkem vajame ning millistest riikidest me neid kaasata soovime. Milline on meie talendipoliitika? Pikaajalist lahendust ei oota mitte ainult tööandjad, vaid ka kõrgkoolid vajavad selget visiooni ja kokkuleppeid, et oma sihte seada.

Mõistagi võib haridus esmapilgul näida kulukam ja aeglasem viis tööjõupotentsiaali kasvatamiseks, kui kogemustega spetsialistide värbamine. Pikka perspektiivi arvestades võib aga just haridus olla tööjõuprobleemile turvalisem ja ühiskonnale vastuvõetavam lahendus. Seda enam, et lisaks inseneeriale ja IT-le vajab ühiskond töökäsi ka valdkondades, kus keeleoskus ja väärtushoiakud erilist rolli mängivad, näiteks tervishoius ja sotsiaalteenuste pakkumisel.

Seetõttu usun, et tasakaalukas arutelu selle üle, keda me ootame ning keda ja kui palju koolitada suudame või peaksime on ajakohane ja vajalik. Rakenduskõrgkoolid on valmis olema riigile ja tööandjatele pühendunud partneriks ning kaasamõtlejaks.

14. veebruaril kohtusid rakenduskõrgkoolide rektorid Eesti Kunstiakadeemias ülikoolide rektoritega, et kõrghariduse käekäiku puudutavad küsimused koos läbi arutada ning kaardistada nõukogude seisukohad.

Kohtumisel käsitleti kõrghariduse rahastamise väljavaateid ning seda, kuidas koolide akrediteerimisprotsessi paremaks muuta, samuti e-ülikooli ja digitaliseerimise küsimusi ning rahvusvahelise õppega seotud väljakutseid. Osalenud rektorite seisukoht oli, et senine 15% kõrghariduse rahastamine peab jätkuma ning põhjalikku arutelu vajab ka jätkusuutlik kõrghariduse rahastamise plaan aastateks 2027+.

Akrediteerimisprotsessi parandamiseks saadavad rektorid Haridus- ja Teadusministeeriumile ja Eesti Hariduse Kvaliteediagentuurile ühised ettepanekud, milles tuuakse esile, et senise standarditele vastamise ja kontrolli kõrval vajab oluliselt suuremat tähelepanu kõrgkoolide ambitsioonide ja individuaalsete arendusvajaduste toetamine. Kõrgkoolid on seisukohal, et tänane akrediteerimissüsteem ei toeta koolide initsiatiivi oma tegevuse kitsaskohtade märkamisel ja avamisel, vaid pigem pärsib seda.

Rakenduskõrgkoolidele olulise küsimusena tutvustas Ulla Preeden nõukogu vaadet rahvusvahelise hariduse pakkumisele, rõhutades, et Eesti majandus ja ühiskond vajavad spetsialiste, keda rakenduskõrgkoolid on valmis koolitama. Samuti vajab riik strateegilist vaadet, millistest päritoluriikidest oleme valmis talente vastu võtma ning kuidas muuta Eesti nende jaoks atraktiivseks. Rakenduskõrgkoolide hinnangul aitaks tark õpiränne julgeolekuriske maandada ning laiemalt on rahvusvahelistumine oluline ka hariduse ekspordi ning hariduse- ja teaduse kvaliteedi võtmes.

Kohtumisel osalesid Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser, Eesti Maaülikooli rektor Ülle Jaakma, Eesti Kunstiakadeemia rektor Mart Kalm, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor Ivari Ilja, Tallinna Ülikooli rektor Tõnu Viik ja Tallinna Tehnikaülikooli rektor Tiit Land ülikoolide rektorite nõukogust ning Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ulla Preeden, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ülle Ernits, Eesti Lennuakadeemia rektor Koit Kaskel, Tallinna Tehnikakõrgkooli rektor Enno Lend, Kõrgema Kunstikooli Pallas rektor Piret Viirpalu, Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor rektor Andrus Pedai ja Sisekaitseakadeemia rektor Kuno Tammearu rakenduskõrgkoolide rektorite nõukogust.

RKRN täidab Haridus- ja Teadusministeeriumi strateegilise partnerina keskset rolli infovahetuse tagamisel rakenduskõrgkoolide, riiklike institutsioonide ja koostööpartnerite vahel ning räägib aktiivselt kaasa kvaliteetse ja ühiskonna vajadustele vastava rakenduskõrghariduse edendamisel ja kõrghariduspoliitika kujundamisel.

RKRN viib ellu tegevusi rakenduskõrghariduse edendamiseks ja populariseerimiseks, annab välja mitmeid stipendiume väärtustamaks üliõpilaste rakendusuuringuid ja korraldab iga-aastast visioonipäeva olulistel kõrgharidust puudutavatel teemadel. Rahvusvahelisel tasandil esindab RKRN Eestit Euroopa Kõrgharidusinstitutsioonide Assotsiatsiooni – EURASHE tegevustes.

RKRN/SA Eesti Rakenduskõrgkoolid tegevuse aruandesse on koondatud RKRNi liikmeskõrgkoolide omavaheline koostöö, üritused, kohtumised koostööpartneritega ja muud rakenduskõrghariduse edendamiseks ja ühishuvide esindamiseks läbiviidud tegevused.

Ülevaade elluviidud tegevustest on toodud sihtasutuse tegevuse aruandes, millega saab tutvuda SIIN.

Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning ELNET Konsortsiumi koostöö tõi rakenduskõrgkoolidele ligipääsu seitsmele uuele teadusandmebaasile. Andmebaaside kasutus võimaldab teha rakenduskõrgkoolidel veelgi kvaliteetsemat õppe- ja teadustööd.

Ühises koostöös ellu viidud algatus toob rakenduskõrgkoolidele kasutada seitse uut teadusandmebaasi: Oxford University Press, Proquest Ebook Central,  Wiley, ScienceDirect, Scopus, Cambridge University Press ja Taylor & Francis Online. Need andmebaasid hõlmavad paljusid erinevaid teadusvaldkondi alates tehnoloogiast ja inseneriteadustest kuni sotsiaalteadusteni, pakkudes õppuritele, õppejõududele ja teaduritele rikkalikke teadusartiklite kogumeid.

„Kindlasti ei piirdu andmebaaside kasutegurid vaid akadeemilise maailmaga, vaid aitavad kaasa ka ühiskonna arengule tervikuna. Uued teadmised ja innovatsioon, mis saavad alguse nende andmebaaside kaudu, leiavad tee praktiliste lahenduste ja rakendusteni, mis omakorda mõjutavad majandust, tehnoloogiat ja ühiskonnaelu,“ ütles RKRNi juht Ulla Preeden. Ta lisas, et Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu, Haridus- ja Teadusministeerium ning Elnet Konsortsium on tõestanud, et investeeringud teadmiste infrastruktuuri kannavad vilja ja loodetavasti jätkub hea koostöö ka edaspidi.

Rakenduskõrgkoolide rektorite nõukogu juures tegutseb aktiivselt raamatukogude töörühm, mis koondab kõikide rakenduskõrgkoolide raamatukogunduse valdkonna eestvedajaid. Hetkel tegutseb töörühm Sisekaitseakadeemia eestvedamisel. Sisekaitseakadeemia arendusprorektor Triinu Kaldoja sõnul on saavutatud koostöö näol põhjust rõõmustamiseks, kuna tegemist on väga mainekate ja rahvusvaheliselt tunnustatud andmekogumikega, mis toovad rakenduskõrgkoolide liikmeskonnale hindamatut kasu eeskätt teadus- ja arendustegevustes . „Aga teisalt on ka töö uutele andmebaasidele ligipääsu saamiseks suunanud rakenduskõrgkoolide raamatukogutöötajaid suuremale koostööle,“ tõdeb Kaldoja.

Raamatukogude töörühm on arutanud muuhulgas seda, kuidas ja milliste kanalite kaudu andmebaaside infot võimalikult efektiivselt edastada, hoidnud teineteist kursis tekkinud probleemidega ning septembris toimuval ühisel hoogtööpäeval on plaanis koostada põhjalik rakenduskõrgkoolide ülene kasutajauuring. Uuringus keskendutakse muuhulgas ka aspektidele, kas ja kuidas seostub andmebaaside kasutus õppurite õppeedukusega ning töötajate produktiivsusega.

Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu koostöövõrgustikku kuuluvad Tartu Tervishoiu Kõrgkool, Tallinna Tehnikakõrgkool, Eesti Lennuakadeemia, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, Kaitseväe Akadeemia, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, Kõrgem Kunstikool Pallas ja Sisekaitseakadeemia.

Tallinna Ettevõtlusauhindade galal 27. septembril autasustati rakenduslike teadus- ja arendustööde konkursi võitjat Kadri Looki, kes pälvis konkursil võidu tööga “Ülemiste linnaku ökoloogiline jalajälg”.

Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu (RKRN) ja Tallinna Strateegiakeskuse poolt ühiselt juba 10. aastat korraldatavale konkursile laekus tänavu 20 tööd. Konkursi komisjon valis võitjaks Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor vilistlase Kadri Looki magistritöö “Ülemiste linnaku ökoloogiline jalajälg” (juhendaja Mare Kurvits), mis teeb ettepanekuid Ülemiste City kui targa linna ökoloogilise jalajälje arvutamiseks, vajaliku info kogumise lihtsustamiseks ja kogukonna kaasamiseks. Võitjat tunnustati 600-eurose stipendiumiga.

„Tegu on väga põhjaliku metoodika ja suure mõjuga tööga, millel on tugev rakenduslik potentsiaal keskkonnamõju hindamiseks. Kadri Looki töö on ühelt poolt silmapaistev tugeva teoreetilise tausta ja kasutatud andmetöötluse, teisalt väga praktiliste ja vajalike ettepanekute poolest,“ sõnas RKRNi juht Ulla Preeden. Ta lisas, et tegemist on aktuaalse ja olulise teemaga ning kindlasti on võidutöö innustavaks näiteks ka teistele ettevõtetele ja piirkondadele.

 „See töö annab olulise panuse mõistmaks Tallinna kui rohelise pealinna ja meie ettevõtete tarbimiskäitumist ning loob ühtlasi võimaluse rakendada uurimistöö tulemusi praktikas muutuste mõjude jälgimiseks, seeläbi ka keskkonnasõbralikemate otsuste tegemiseks,“ kommenteeris võidutööd Tallinna Strateegiakeskuse ettevõtluskeskuse juht Jaanus Vahesalu. 

Komisjon tunnustas 450-eurose stipendiumiga ka Kõrgema Kunstikooli Pallas vilistlase Ago Alberti tööd „Töölaud erivajadusega inimesele” (juhendaja Tanel Joost, konsultant Taavi Sööt). Töö eesmärgiks oli luua abivahend konkreetsele erivajadusega inimesele voodis töötamiseks. Konkursi komisjon tõi välja, et tegu on avatud ja empaatilise tööga, millel on suur rakenduslik väärtus ja tugev seos ettevõtlusega. Lõputöö raames loodud töölaud kaasab ühiskonna nõrgemaid, oma puude või erivajaduse tõttu pisut tõrjutuid või koduseinte vahele isoleeritud inimesi ning on abivahendiks leidmaks rakendust tööturul.

Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor vilistlase Merke Luuki töö „Ringmajandust toetav müügipakendi rebränding leivatoodete näitel” (juhendaja Astri Müül) pälvis samuti 450-eurose stipendiumi. Komisjoni sõnul on tegemist väga aktuaalse teemaga, milles on teostatud põhjalik rakendusliku väärtusega töö, mis keskendub võimalustele, kuidas ettevõtted saaksid müügipakendid keskkonnasäästlikumaks disainida ringmajandusse suunamise eesmärgil.

Hindamiskomisjon otsustas lisaks võidutöödele tõsta esile ka kaks olulise mõjuga Sisekaitseakadeemia vilistlaste tööd: Eve Noor-Feldmann, „Elanike mõjutatavus kui latentne oht riigi julgeolekule ja põhiseaduslikule korrale massikäitumise kontekstis” (juhendajad Martin Purre ja Anne Valk) ja  Laurelin Männik, „Finantsosakonna tööprotsesside digitaliseerimise võimalused rahvusvahelise kaubandusettevõtte näitel” (juhendajad Jelena Aasma ja Maret Güldenkoh).