Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu kutsub visioonipäevale TULEVIKU ELUKESKKOND! Vaata kava ja jälgi otseülekannet 19. oktoobril kell 10.00 platvormil https://worksup.com/app#id=TULEVIKUELUKESKKOND.

Tänavusel visioonipäeval kutsume kaasa mõtlema, millises elukeskkonnas soovime tulevikus elada ja milliseid tulevikke tasuks vältida. Vaatame ja uurime tuleviku elukeskkonna erakordseid lahendusi, mis on valminud Eesti rakenduskõrgkoolides.

Visandame tuleviku linnakeskkonna, et aru saada, milline võiks olla kodanikusõbraliku linna kontseptsioon koos vastupidava ühiskonnaga.

Küsime, kuidas tõsta kodaniku terviseteadlikkust, pakkudes talle nii teenuseid kui tervisenäitajate infot. Arutleme, milline on tuleviku siseturvalisus omavahel põimunud füüsilises ja virtuaalses ruumis. Keskendume tulevikuinimesele ja küsime: kuidas mõõta, juhtida ja arendada keskkonda, mille keskmes on talent? Vaatleme, kuidas luua tuleviku rohekeskkonda selliselt, et sinna tekiks positiivne psühhosotsiaalne keskkond ja tihe seos taimedega. Uurime, milline on mehitamata sõidukite roll ja tuleviku tehnoloogiate mõju lennunduses ja tavaelus. Kuuleme, kuidas tabab tuleviku tootedisain millenniumilaste soovide kiire täitmise, vähendades samas tootmise ökoloogilist jalajälge. Milline on kõige reaalsem virtuaalne elukeskkond tänasest tulevikuvaatest? Kas disain ja loodushoid võimaldavad meile jätkusuutlikku ürituskorraldust? Mida soosib Rüüruum kui räägime ehitus- ja rõivakunsti lõimumisest? Kuuleme, millised on head näited Metropolia panusest tuleviku elukeskkonna arengusse ja kuidas kõiki neid võimalusi kasutada.

Seekordsel visioonipäeval on põnevad esinejad, kes osalevad ka päeva lõpu paneelarutelul.

Täpsema kavaga saad tutvuda siin (vajadusel sisesta sündmuse ID – TULEVIKUELUKESKKOND)

Visioonipäev toimub 19. oktoobril Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis. Osaleda saad otseülekannet jälgides. Kui oled registreerunud, saadame sulle lingi enne visioonipäeva.

Palun teata osalemisest hiljemalt 15. oktoobriks siin.

Kohtumiseni tuleviku aruteludes visioonipäeval!

1. septembrist alustab Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu (RKRN) esimehena Eesti Lennuakadeemia rektor Koit Kaskel, asudes rektorite nõukogu juhtima selle 30. tegevusaastal.

„Rakenduskõrghariduse võrdsustamine bakalaureusetasemega kaks aastat tagasi on andnud sisule õige vormi ja tõstnud rakenduskõrghariduse õigesse staatusse. RKRN kavatseb jätkuvalt populariseerida rakenduskõrghariduse rolli ühiskonnas, samuti jätkata aktiivset koostööd Haridus- ja Teadusministeeriumiga, et arendada täiend- ja ümberõppe võimalusi, aidata kaasa tasemeharidusega ühilduva mikrokraadide süsteemi kujunemisele ning kehtiva koalitsioonilepingu haridusvaldkonnaga seotud eesmärkide täitmisele. Veel on RKRNi plaanis kiiresti jõuda selleni, et kindlustada rakenduskõrgkoolidele piisav rahastamine nii teadus- ja arendustegevusteks kui investeeringuteks ning parimate praktikate rakendamine kõrge õppekvaliteedi tagamiseks keerulistes olukordades, nagu pikaajaline distantsõpe pandeemia tingimustes,“ ütles RKRNi uus juht Koit Kaskel.

Ta selgitas, et näiteks teadustegevuse, st põhiliselt rakendusuuringute rahastamise võimekus on rakenduskõrgkoolidel ülimalt piiratud. Teadusrahastusele pääsevad Eestis ligi vaid positiivselt evalveeritud kõrgkoolid, ühelegi rakenduskõrgkoolile praegu kehtivate evalveerimistingimuste täitmine jõukohane ei ole. Sellepärast tuleks neile kiirelt välja töötada muu lahendus ja see ka ellu viia. Ebapiisav teadustöö rahastamine või rahastamise projektipõhiseks jätmine ei võimalda rakenduskõrgkoolidel oma potentsiaalile vastavalt ühiskonna arengusse panustada, kuigi Eesti tervikliku konkurentsivõime kasvatamiseks oleks kõigi kõrgharidusasutuste ja ettevõtete koostööd hädasti tarvis tihendada.

Koit Kaskeli sõnul põhineb Eesti rakenduskõrgkoolide tugevus ja lõpetajate edu asjaolul, et neil on praktiline side ettevõtete ja organisatsioonidega, mis kindlustab enamasti õppijatele töökohad juba õppetöö vältel, sest heade kaasaegsete teadmiste ja oskustega spetsialistide nõudlus Eestis ületab selgelt pakkumist, eriti tehniliste alade puhul. Ta tõi näite, et rakenduskõrgkoolide lõpetajate tööle- ja edasi õppima asumise protsent on väga kõrge, näiteks lennundusvaldkonnas üle 90.

Kaskel lisas, et olukorras, kus riigil on äsja valminud haridusvaldkonna arengukava aastani 2035, on vajalik rakenduskõrgharidusasutuste ühine jõupingutus neid koondava organisatsiooni, RKRNi poolt, et arengukava eesmärke täita ning tugevdada rakenduskõrghariduse rolli ja ühiskonna teenimise võimalusi selle strateegilises kontekstis. Rakenduskõrgkoolid on selleks käesoleva aasta 19. oktoobril korraldamas oma iga-aastast visioonipäeva, mis tänavu kannab nime „Tuleviku elukeskkond“, et rääkida tehnoloogilistest ja praktilistest arendustest, mis toimiksid tuleviku ühiskonnale kasutoovalt ja aitaksid oma lahendustega kaasa rohe- ja digipöördele ning inimeste heaolule.

Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu (RKRN) jagas juunis taas stipendiumeid parimatele rakenduskõrgkoolide lõputööde autoritele. Parimad lõputööd selgitati välja igas kõrgkoolis sisekonkursi korras ning töö autorit tunnustati stipendiumiga ja aukirjaga kõrgkoolide lõpuaktustel.

Parima lõputöö stipendiumi aastal 2021 pälvisid järgmised rakenduskõrgkoolide lõpetajad:

Taaniel Tambet, Kõrgem Kunstikool Pallas: „Ajaloolistest disainilahendustest inspireeritud matkaseljakott”

Juhendaja: Kristel Suigussaar, konsultant: Tõnu Ojaperv

Matkaseljakotid on viimase 150 aasta jooksul teinud läbi suure arengu. Paljud tänapäevaste seljakottide omadused teevad nad ajaloolistest mugavamaks, kergemaks, veekindlamaks või muud moodi paremaks. Siiski võib varem loodud matkaseljakotte analüüsides leida palju huvitavat ja ka tänapäevases disainis kasutamisväärset. Üheks läbiviidud uurimuses autorit enim kõnetanud ja mõjutanud kotiks on 19. sajandi lõpu Norra puidust raamiga seljakott. Ajaloolisi seljakotidisaine inspiratsioonina kasutades valmis painutatud vineerist raami ja hingava seljaosaga, võrktekstiilist, nahast ja üliheade tehniliste omadustega Dyneema kangast matkaseljakott. Soovides leida keskkonnasõbralikke ja kauakestvaid lahendusi, on valminud seljakott loodud nii, et see oleks vajadusel osadeks lahtivõetav ja kokkupandav. Tänu modulaarsusele saab ühe detaili purunemise või läbikulumise korral asendada selle uuega, et maha ei peaks kandma kogu seljakotti.

Kirjalikus osas esitatud huvitav ja põhjalik uurimus oli töö teostamise käigus protsessina läbi käidud ning selle tulemusena sündis väga hea esteetikaga unikaaldisaini objekt. Töö, milles funktsionaalsus kohtub esteetikaga ning mille läbimõeldud modulaarsus sobitub hästi tänapäeva maailma.

Vassili Rõlin, Tallinna Tehnikakõrgkool: „Maa-alused geodeetilised tööd”

Juhendaja: Raivo Ranne

Töö autor seadis endale eesmärgiks kirjeldada põhilisi geodeetilisi ehk markšeideritöid maa-aluste kaeveõõnte läbindamisel Narva põlevkivikarjääri drenaažistreki näitel. Lõputööl on ka praktiline väärtus – kuna  eesti keeles puudub markšeiderialane õppekirjandus, on lõputöö kirjutatud  eesmärgiga kasutada seda ka kui õppematerjali, sest kirjeldatud geodeetilised tööd  ja meetodid on universaalsed ning rakendatavad ka allmaakaevanduste teist tüüpi  (ventilatsiooni-, konveieri-, veo- jne) strekkide läbindamisel. Autor on välja toonud  allmaageodeesia eripärad võrreldes maapealse klassikalise geodeesiaga.

Kaspar Põder, Kaitseväe Akadeemia: „Kasutajalugude metoodika rakendamine EKV tuletoetuse tarkvara loomisel”

Juhendaja: mjr Veiko Dieves, MA

Eesti Kaitseväe üheks prioriteediks on tuletegevuse kiirendamine, mille käigus luuakse tuletoetuse tarkvara TOORU, integreerimaks ühtsesse tuletoetuse süsteemi kõik kaitseväes kasutatavad tuletoetusvahendid. Uurimistöö eesmärk oli luua mudel, mis kirjeldab kaitseväe tuletoetuse tarkvara kasutajate vajadusi ning nendevahelisi seoseid. Uurimistöö on oma ülesehituselt tegevusuuring, mille käigus kasutajarollide nõuete kaardistamine toimub kasutajalugude metoodika abil, millele järgneb loodud mudelite evalveerimiseks sõjamäng. Uurimistöö tulemus oli lisaks ettepanekutele kasutajalugude metoodika paremaks rakendamiseks tuleviku arendustes ka kasutatav mudel edasisteks lugude korjamiseks ning samuti tekkis suur hulk kasutajalugusid, mille põhjal on tänaseks minimaalne töötav toode (Minimum Viable Product) juba loodud. Seega on töö väga konkreetse rakendusliku väärtusega, olles juba täna kasutusel vastava tarkvara arendamisel.

Sigrid-Laura Moora, Eesti Lennuakadeemia: „Galileo ja GPS satelliitnavigatsiooni süsteemide häirekindlus Eesti territooriumil”

Juhendaja: Valeri Kravets, MSc

Lõputöö eesmärgiks oli uurida ja analüüsida Galileo ning GPS navigatsioonisüsteemide segavate mürasignaalide mõju vastuvõtjate positsioneerimistäpsusele ja häirekindlusele Eesti territooriumil. Lõputöö käigus koostati mõõtemetoodika ja analüüsiti Galileo ja GPS navigatsioonisüsteemide positsioneerimistäpsust, häirekindlust ning vastuvõtja taastumise aega. Lõputöö tulemusena järeldati, et positsioneerimistäpsus ning häirekindlus on mõjutatud segavast signaalist nii Galileo, GPS kui ka Galileo/GPS signaalide katsete korral. Murdepunktidest tulenevalt leiti vastavad distantsid, mille korral on navigatsioonisignaal mõjutatud. Tulevikuks pakutud katseskeem loodi analüüsides segaja tehnilisi parameetreid, et testida edaspidi erinevaid vastuvõtjaid reaalse signaaliga. Tegu on väga praktilise tööga, mille puhul on autor ise äärmiselt põhjalikult reaalsed katsed läbi viinud, tulemusi analüüsinud ning nende põhjal järeldused ja edasised ettepanekud teinud. Lõputöö käsitleb aktuaalset probleemi ning on samas suurepäraselt vormistatud ja vastab väga hästi uurimistöö nõuetele.

Kertu Kuusk, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool: „Antibiootikumid lihatoodetes”

Juhendajad: Laine Parts, MSc ja Kaie Eha, MSc

Antibiootikumid on üks levinumatest ravimgruppidest, mida loomade ravimisel kasutatakse – need võivad aga loomade organismi talletudes sattuda seeläbi ka inimese toidulauale. Pidev antibiootikumide jääke sisaldav toit võib põhjustada erinevaid tervisemuresid, mistõttu on vajalik söödavate lihatoodete antibiootikumisisalduse kontrollimine. Uurimistöö tulemusena töötati välja meetod, et määrata proovist neli antibiootikumi kuuest – amoksitsilliini, oksütetratsükliini, doksütsükliini ja bensüülpenitsilliini. Dihüdrostreptomütsiinile ja tiamuliinile see meetod ei sobi. Sobivam eluent oli 25 mmol fosfaatpuhver ja atseetonitriil. Sobivaim lainepikkus oli 202 nm. Katse tulemuste alusel võib järeldada, et antud meetod on sobilik ning seetõttu võib töö esimest etappi lugeda edukaks. Edaspidi tuleks kontrollida meetodi toimivust reaalsetes maatriksites. Sel viisil saaks meetodit juba praktikas lihatoodete eelskriininguna kasutada ning saata täiendavatele uuringutele vaid kahtlustäratavad proovid, hoides niiviisi kokku ressurssi.

Erik Landõr ja Egne Kürsa, Tartu Tervishoiu Kõrgkool: „Fookustäpi suuruse, ülesvõttegeomeetria ja kujutise lahutusvõime vaheline seos laste rindkereülesvõtetel”

Juhendaja: Kalle Kepler, PhD

Töö käsitleb lapspatsiendi tervisele ja heaolule väga olulist teemat – kuidas tagada radioloogiliste ülesvõtete kvaliteet, aga samas vähendada võimaliku miinimumini ioniseeriva kiirguse doosi. Samuti on antud teema oluline kogu meeskonnale, kelle töö on radioloogiliste uuringute läbiviimine lapspatsiendile (eelkõige radioloogiatehnikud, radioloogid, meditsiinifüüsikud, pediaatrid). Tegemist on originaaluurimusega ja seda teemat ei ole seni eraldi käsitletud. Töö tulemused selgitavad ja laiendavad oluliselt arusaamist vastavas valdkonnas kehtestatud normide ja nõudmiste aluseks olevaid protsesse ja nendevahelisi seoseid. Lisaks on töö teema autorite poolt esitatud äärmiselt arusaadavalt. Töö tulemuste vastu on suur huvi, näiteks on töö autorid kutsutud töö tulemusi tutvustama kutseala liitudesse ning esinema ettekandega üliõpilaste rahvusvahelisele konverentsile P. Stradinsi nimelises Riia Ülikoolis. Lõputöö põhjal kirjutatud artikkel on avaldamise järjekorras. 

Eva Rauert, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor: „Alüüsitarkvara Power BI juurutamine organisatsioonis GlaxoSmithKline“

Juhendaja: Tauno Õunapuu

Huvitava teemakäsitlusega, aktuaalne, innovaatiline ja tulevikku vaatav lõputöö, mille raames on autor põhjalikult tutvunud juba olemasolevate probleemide ja võimalike lahendustega. Töö eesmärgi saavutamist, tulemusi ja nendeni jõudmise protsessi aitab jälgida sisukas analüüs ning kirjeldus koos asjakohaste võrdlustabelitega. Saavutatud lahendus on kasulik ja aktuaalne nii konkreetse organisatsiooni kontekstis kui ka laiemalt ning võimaldab teemat edasi arendada ja seeläbi saavutada veelgi suurem väärtus.

Mart Pöör, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor (magistriõpe): „Jaeinvestorile kõige efektiivsema ajahorisondi leidmise mudeli väljatöötamine“

Juhendaja: Tõnn Talpsepp, PhD

Magistritöö jaeinvestori efektiivseima ajahorisondi teemal on mitmekülgse, sh akadeemilise ja populaarteadusliku, mahuka ja selge kirjanduse ülevaate ning huvitava ja uudse metoodikaga (pendli simulatsioon) praktiline töö. Magistritööle esitatud eesmärgid on saavutatud, töö tulemused vastavad teooriale ning sisaldavad huvitavaid ettepanekuid. Kuigi töö on kõrge keerukusastmega, on autor suutnud finantsmatemaatilise poole esitada arusaadavalt ja huvitavalt.

Olger Nõmm, Sisekaitseakadeemia (magistriõpe): „Vintraudse tulirelva padruni omaduste mõju lastud kuulidele jäävatele jälgedele“

Juhendaja: Indrek Saar, PhD  ja kaasjuhendaja Berit Cavegn

Töö eesmärgiks oli välja selgitada, kas uurimismuutujateks valitud padruni omaduste mõju kuulile jäävates jälgedes on tuvastatav. Tulirelvadega seotud kuritegevusele pööratakse nii sise- kui välisriiklikult suurt tähelepanu. Teema aktuaalsust on antud töös põhjendatud erinevate tulirelva kasutamise juhtumitega nii kohalikul kui rahvusvahelisel tasandil. Kohalikku tasandi aktuaalsust põhjendab töö autor, et avalikus soovib saada kiiremini kvaliteetseid vastuseid, erinevate relvaintsidentide osas. Ekspertiisi tulem on menetluslik tõend ja leiab kasutust kohtus, mitte ei kiirenda avalikkusele edastatavat vastust. Uudsus on põhjendatud, on välja toodud, et subjektiivse ekspertarvamuse kasutatava taustainfo osa seni teadaolevalt uuritud ei ole. Magistritöö probleemipüstitus põhineb rahvusvahelise uuringuraporti (PCAST) andmetele, mis viitasid ekspertiiside madalale usaldusväärsusele. Probleemipüstitusele siseriiklikul tasandil on autor tuginenud erinevatele juhtumitele, kus on ebaseaduslikult kasutatud tulirelva. Ühiskondlik surve ja kirjeldatud juhtumid on soosinud seadusandluse ja menetluspraktika muutust, mis omakorda mõjutavad protsesse kohtuekspertiisi valdkonnas. Kohtuekspertidelt soovitakse kiireid ja usaldusväärseid tulemusi.  Magistritöö on koostatud aktuaalsel ja vajalikul teemal ning autor on läbi viinud põhjaliku ja väga hea eksperimentaaluuringu. Töö tulemused on rakendatavad kohtuekspertiisi valdkonnas.

Palju õnne!

Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu kuulutab välja iga-aastase stipendiumikonkursi, mille eesmärk on väärtustada rakenduskõrgkoolide üliõpilaste tehtud rakendusuuringuid, stimuleerida üliõpilaste aktiivsust oma loominguliste ja rakenduslike projektide koostamisel ning tunnustada silmapaistvaid tulemusi saavutanud üliõpilasi. Parima töö valib välja RKRN-i liikmeskõrgkool sisekonkursi korras. Töö autorit tunnustatakse aukirjaga kõrgkoolide lõpuaktustel ning stipendiumiga, mille suuruseks on 1000 eurot iga liikmeskõrgkooli kohta.

Tutvu statuudiga SIIN.

SA Eesti Rakenduskõrgkoolid/RKRN koostöös Tallinna Strateegiakeskusega kuulutab välja rakenduslike teadus- ja arendustööde konkursi, mille eesmärk on väärtustada rakenduskõrgkoolide poolt teostatavaid rakendusliku suunitlusega projekte ja uurimusi, tõsta rakenduskõrgkoolide motivatsiooni koostööks ettevõtlus- ja avaliku sektoriga ning teavitada avalikkust rakenduskõrgkoolide oskusteabe rakendamisest majandustegevuses või ühiskonnas.

Konkursil on oodatud osalema rakenduskõrgkoolide liikmeskonda kuuluvad isikud ja vilistlased, kelle töö on edukalt lõpetatud konkursi väljakuulutamise või sellele eelneval aastal. Esitatav töö on uudne ning selle tulemused on suunatud majanduse konkurentsivõime tõstmisele  ja/või uuenduslike lahenduste kasutamisele ning rakendatud/rakendamisel tootmises või teeninduses.

Konkursile laekunud töid hindab ekspertkomisjon ja valib välja parima hiljemalt 22. septembriks 2021. Konkursi võidutöö autorit/autoreid premeeritakse kuni 1000 euro suuruse stipendiumiga. Võitjate tunnustamine toimub iga-aastasel Tallinna Ettevõtluspäeval oktoobris.

Konkursil osalemiseks ootame täidetud ankeeti koos vajalike materjalidega hiljemalt 9. septembriks 2021 e-posti aadressile info@rkrn.ee märksõnaga “Konkurss”.

Konkursi statuudiga saab tutvuda SIIN.

Konkursil osalemiseks palun lae alla ja täida ANKEET.

Lisainfo:

info@rkrn.ee

Sihtasutuse Eesti Rakenduskõrgkoolid tegevuse aruandesse on koondatud RKRN-i liikmete omavaheline koostöö – istungid, üritused, kohtumised koostööpartneritega ja muud ühistegevused. Samuti leiab aruandest rakenduskõrghariduse propageerimiseks ja edendamiseks ning ühistegevuste arendamiseks tehtud sammud. Lisatud on ülevaade RKRN-i erinevate töörühmade tegevustest 2020. aastal ja RKRN-i liikmete esindatus erinevates töörühmades ja nõukogudes.

Tegevuse aruandega saab tutvuda SIIN.

Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri (EKKA) kuratooriumi esimeheks valiti RKRNi esindaja, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ulla Preeden. Kuratooriumi ülesanneteks on teha ettepanekuid EKKA põhimääruse kinnitamiseks või muutmiseks, valida hindamisnõukogude  ja vaidekomisjonide liikmeid ning EKKA juhataja, kinnitada arengukava ja aastaaruanne ning anda soovitusi arengusuundade ja arendustegevuste kohta. EKKA kuratooriumis on esindatud EKKA peamised huvirühmad – õppeasutused, õppijad, tööandjate organisatsioonid ning haridus- ja teadusministeerium.

Täpsemat infot kuratooriumi tööst leiab siit: https://ekka.edu.ee/kuratoorium/

Selgunud on rakenduslike teadus- ja arendustööde 2020. aasta konkursi võitja. Kokku esitati konkursile kuus tööd erinevatest rakenduskõrgkoolidest:

Hindamiskomisjon tõi välja, et kõik konkursile esitatud tööd väärivad esiletõstmist. Tööd on mahukad, hästi vormistatud, hea sõnakasutusega ning tugeva empiirilise osaga.

Võidutööks valiti Vaido Sooääre töö „Veskiposti arenduse 6 kV elektrivõrgu projekt”, mille puhul komisjon tõi välja, et antud töö vastas täielikult hindamiskriteeriumitele ning on hea näide tudengi, kõrgkooli ja ettevõtte koostööst. Töö on koostatud Kaamos Ehitus OÜ tellimusel  firma E-Service AS poolt, kus diplomand sooritas diplomipraktika.  Töö rakenduslik väärtus seisneb Solar Application trafode vajalikkuses päikeseparkidega elektrivõrkudes (Avala elamurajooni on kavandatud Tallinna suurim ja moodsaim päikesepark). Töö eeldas nii sisuliselt kui visuaal-esteetiliselt korrektset lahendust ning koostööd vastavate partneritega. Valminud töö põhjal on ettevõttel (E-Service) müüa uudset insenerlahendust.

Vaido Sooäär: „Teema valik sai alguse mõttest teha midagi, mis pakuks endale huvi ja millest oleks kasu ka tulevikus. Antud projekti käigus oli erinevaid väljakutseid, millest võiks esile tõsta hoonesisese alajaama projekteerimist ja suhtlemist erinevate ametkondadega. Õnneks suutsin kõik väljakutsed ületada ja nendest ka õppida. Suured tänud E-Service AS-le ja Kaamos Ehitus OÜ-le selle suurepärase võimaluse eest saada osa Avala ärikvartali arendusest.”

Hindamiskomisjoni protokolliga saab tutvuda siin.

Konkursi kuulutas välja Sihtasutus Eesti Rakenduskõrgkoolid koostöös Tallinna Ettevõtlusametiga. Võitjat tunnustati pidulikult Tallinna Ettevõtluspäeva raames ning premeeriti 1000 eurose suuruse stipendiumiga.

Vaata videod ja pilte auhindade üleandmisest.

Palju õnne ja suur tänu kõikidele konkursist osavõtjatele!

Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu korraldas 20. oktoobril iga-aastast visioonipäeva, mis seekord keskendus distantsõppe, digipraktika, digipedagoogika ja digikeskkonna teemadele.

Enda vaadet ja kogemusi distantsõppe perioodist avasid nii kõrgkoolide kui ka Haridus- ja Teadusministeeriumi esindaja ning tudengid. Esitleti rakenduskõrgkoolide parimaid praktikaid ja näiteid, kuidas läheneti praktiliste asjade õppimisele ning millised loovad ideed tekkisid.

Tutvustati digipedagoogika arengusuundi ja nutikaid metoodikaid ning anti ülevaade raamatukogunduse rollist ja tulevikust distantsõppes.

Paneeldiskussioonis arutleti, millised on õppetöö keskkonna väljakutsed uues olukorras ning milliseid kogemusi ja praktikaid saab ka edaspidi rakendada.

Visioonipäeva modereeris Kõrgema Kunstikooli Pallas rektor Vallo Nuust.

Peale visioonipäeva oli huvilistel võimalus osaleda Ülemiste City`t tutvustaval ringkäigul, kus tutvustati linnaku ajalugu ning tulevikku.

Pilte visioonipäevast saab vaadata siin.

Vaata visioonipäeva otseülekande salvestust:

PÄEVAKAVAS:

10.00 – 10.30 Registreerimine ja hommikukohv suupistetega

10.30 – 10.45 Tervitus- ja avasõnad. RKRN-i esimees ja Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor rektor Mait Rungi ning Riigikogu kultuurikomisjoni liige Katri Raik

10.45 – 11.30 Kogemused distantsõppe perioodist. Kõrgema Kunstikooli Pallas õppeprorektor Kristina Tamm, HTM-i kõrghariduse osakonna juhataja Margus Haidak, rakenduskõrgkoolide tudengid

11.30 – 12.45 Distantsõppe parimad praktikad

„Simulatsoonide kasutamise kogemus distantsõppes”, Tallinna Tehnikakõrgkooli logistikainstituudi juhataja Oliver Kallas

„Praktilise õppe korraldamine eriolukorras”, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õppeprorektor Kersti Viitkar

„Digipusle ehk kohanemine uue reaalsusega”, Lennuakadeemia lennundustehnika osakonna CNS koolitusjuht, sidesüsteemide lektor Nele Tootsi

„Näited tegevusteraapia ja lapsehoidja õppekavadest”, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli Tervisehariduse keskuse õppejõud-õpetaja Grete Anton ja õpetaja-õppekavade koordinaator Birgit Nicolau Costa.

„Virtuaalsimulatsioonipõhine kemikaaliohutus – õppides üksteiselt”, Sisekaitseakadeemia Päästekolledži kriisireguleerimise ja tuleohutuse õppetooli vanemlektor Stella Polikarpus ja lektor Kärt Reitel

„Kaitseväe Akadeemia distantsõppe läbiviimise näide koostöös Sisekaitseakadeemiaga”, Kaitseväe Akadeemia õppeosakonna strateegia ja innovatsiooni õppetooli lektor Leenu Org

„Lennates linnuna läbi lapsepõlve unistuste”, Kõrgema Kunstikooli Pallas vilistlane ja rakenduskõrgkoolide parima lõputöö stipendiaat 2020 Andero Kalju

„Kogemuskohvik”, Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor õppedisainer Marit Kuusk

12.45 – 13.30 Buffet-lõunasöök

13.30 – 14.00 Digipedagoogika: tulemusliku digiõppe kavandamine ja toestamine. Tallinna Ülikooli haridustehnoloogia vanemteadur Mart Laanpere

14.00 – 14.15 Raamatukogud kaugteenuste ajastul. Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, Elukestva õppe keskuse lektor/raamatukogutöö koordinaator Kate-Riin Kont

14.15 – 15-15 Kas tulevikus lähme üle 4D-le? Paneeldiskussioonis osalevad Eesti Lennuakadeemia rektor Koit Kaskel, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ulla Preeden, Kultuurikomisjoni liige Katri Raik, HTM-i kõrghariduse osakonna juhataja Margus Haidak, Haapsalu Kutsehariduskeskuse direktor Ingrid Danilov ja Tallinna Ülikooli rektori kohusetäitja Priit Reiska

15.15 – 15.30 Kokkuvõte ja lõppsõnad. RKRN-i esimees ja Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor rektor Mait Rungi

Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu jagas stipendiumeid parimatele rakenduskõrgkoolide lõputööde autoritele. Parimad lõputööd selgitati välja igas kõrgkoolis sisekonkursi korras ning töö autorit tunnustati aukirja ja stipendiumiga kõrgkoolide lõpuaktustel. Parima lõputöö stipendiumi aastal 2020 pälvisid järgmised rakenduskõrgkoolide lõpetajad:

Liis Tiisvelt, Tallinna Tehnikakõrgkool: „Gelatex® tekstiilmaterjali omaduste hindamine”.

Juhendaja: Merje Beilmann

Lõputöö eesmärgiks oli Gelatex^®‘i olemasoleva tekstiilmaterjali omaduste hindamine potentsiaalse kasutusotstarbe määramiseks. Eesmärk tugines asjaolul, et Gelatex^® on täiesti uuelaadne ja arendamisel olev tekstiilmaterjal, mille eeldatavad rakendused sõltuvad tema füüsikalis-mehhaaniliste omaduste mõõtmisest ja võrdlemisest teiste materjalidega.

Lõputöös valmis põhjalik analüüs Gelatex^®’i võimalike potentsiaalsete rakenduste kohta nii jalatsi-, rõiva-, sisustus- ja kodutekstiilide kui ka tehniliste tekstiilide valdkonnas.

Lõputöö on praktilise väärtusega, kuna Gelatex^®’i näol on tegemist arendusjärgus oleva materjaliga, seega annavad lõputöö käigus teostatud tekstiilmaterjalide testid aluse kavandada järgnevaid tootearendusetappe.

Andree Porila, Kaitseväe Akadeemia: „Mehitamata õhusõiduki kasutamine jalaväekompanii taktikalistes maismaategevustes Eesti Kaitseväe näitel”.

Juhendajad: kpt Priit Värno (MA), Ülle Säälik (PhD), mjr Mati Parts (MA)

Läbi viidi põhjalik analüüs, mis annab kindlad kriteeriumid mehitamata õhusõidukite võimalikuks hankeks Eesti Kaitseväele.

Rait Kohava, Eesti Lennuakadeemia: „Euroopa Liidu Lennundusohutusameti liinipiloodi teooria õpetamise võimalused kasutades animeeritud video formaati”.

Juhendaja: Jaan Annus

Lõputöö valiti parimaks, kuna selle teema on aktuaalne nii Eesti Lennuakadeemia jaoks kui ka lennundussektorile tervikuna. Aktuaalsusele andis kaalu juurde SARS2-Covid19 eriolukorra kogemus ja viiruse võimalik tulevikuoht ehk vajadus olla valmis heade e- ja distantsõppe materjalide järele.

Andero Kalju, Kõrgem Kunstikool Pallas: „Linnu Eesti”.

Juhendaja: Maris Savik

Töö pälvis Pallase kunstide valdkonna lõputööde hindamiskomisjoni kiituse ja kokkuvõtte järgmiste sõnadega: passioon, innovatsioon, terviklikkus.

Lõputöö kirjalik osa on põhjalik, valdkonda põhjalikult tundva droonispetsilist innovaatiline ja praktiline uurimus. Lõputöö paktiline osa, virtuaalreaalsuse prillidega kogetav droonivideo täidab diplomandi unistuse lennata linnuna. Töö mõlemad osad olid täiuslikult teostatud ja rabasid komisjoni nii oma põhjalikkusega kui emotsionaalselt. Uudne sisu, kordumatu kogemus ja professionaalne teostus.

Nele Külaots, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool: „Hamasuleen ja bisabolool kummelitees ning nende sisalduse muutus ajas”.

Juhendaja: Laine Parts, MSc.

Lõputöö näol on tegemist olulise uurimistööga, mis panustab fütoteraapia valdkonna arengusse. Toimeaine sisaldus on ravimtaime kasutamise seisukohast oluline teema, kuna võimaldab fütoteraapia tõenduspõhist kasutamist. Kasutatud metoodika võimaldab usaldusväärselt hinnata toimeaine sisaldust ja selle muutust droogi säilitamise vältel ning seeläbi anda olulist sisendit droogide säilivusaja hindamiseks ning klientide nõustamiseks ravimtaimede kasutamisel. Töö olulisuse toob esile ka see, et kummel on Eestis populaarne ravimtaim, mistõttu on oluline teada, milliste toimeainete sisaldustega droogid Eestis elanikkonnale kättesaadavad on.

Mari-Liis Dobrjanski, Tartu Tervishoiu Kõrgkool: „Mitteprofessionaalsete meesmaratoonarite (≥45a) kehakoostis”.

Juhendajad: Anna-Liisa Tamm (PhD), Ülle Parm (PhD)

Lõputöö eesmärgiks oli hinnata mitteprofessionaalsete meesmaratoonarite (≥45a) kehakoostist (rasva- ja rasvavabamassi) ning üldise ja sh ekstratsellulaarse vee hulka. Uuringu valimi (n=139) moodustasid ≥45aastased mitteprofessionaalsed Tartu Maratoni Kuubikule registreerunud mehed, kes osalesid vähemalt ühel etapil järgnevatest: Tartu Maraton, Rattaralli, Linnamaraton.

Lõputöö valmis osana Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rakendusuuringust. Kokkuvõtlikult võib öelda, et eriliiki maratonidel osalejate üldine veesisaldus oli sarnane; uuritavate kehakoostise näitajad olid KMI ja rasvaprotsendi alusel normipärased. Jooksjad on teistest maratonidest osavõtjatega võrreldes saledad, samuti täispika etapi läbinud võrreldes poolpika etapi läbinutega. Üldiselt on maratoonarite KMI ja rasvaprotsent normipärane.

Aktuaalsel teemal kirjutatud sisukas empiiriline lõputöö. Töö metoodika valik, tulemuste analüüs ja järeldused on kirjutatud väga kõrgel tasemel.

Olev Gudovski, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor (magistriõpe): „Euroopa pankade kasumlikkust mõjutavad tegurid majanduse tsüklilisuse kontekstis“.

Juhendaja: Kalle Ahi

Töö analüüs ning empiiriline osa olid muljetavaldavad, üliõpilase poolt tehtud töö suurepärane ning töö ise on väga vajalik ning huvitav lugemine konkreetsele sektorile. Tegemist on longitudinaalse 2011-2018 pankade kasumlikkuse uuringuga 31 riigi 177 panga põhjal. Huvitav on tsüklilisuse ja regulatiivsete näitajate lisamine regressiooni andmetest tulenevalt.

Olga Štšupak, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor: „Aeglase turismi mõiste – Eesti maaturismi ettevõtjate teadlikkuse kaardistamine“.

Juhendaja: Maarika Naagel

Valitud teema on keskkonna ja ühiskonna seisukohalt kõige olulisem, uuenduslikkust loov, maamajandust säilitav ja arendav. Töö originaalsus ja aktuaalsus seisneb uue mõiste “aeglane turism” leidmises ja uurimises. Kuna mõistet “aeglane turism” Eesti turismivaldkond oma toodete ja teenuste pakkumises ei kasuta, siis on töö huvipakkuv nii turismiettevõtetele kui ka huvigruppidele, näiteks MTÜ Eesti Maaturism.

Töös käsitletakse mitmeid aspekte põhjalikkusega. Näiteks välja on toodud loodushoiu ja majandustegevuse suhted, elu-, töö- ja puhkekeskkonna mitmekesistamine, koostöö tähtsustamine ja sidususe märkamine.

Xenia Rudakova, Sisekaitseakadeemia: „Ehitussektori ja kinnisvaraturu seosed kinnisvaramaksuga Euroopa Liidu liikmesriikides“.

Juhendaja: Indrek Saar (PhD)

Lõputöö eesmärgiks oli välja selgitada ehitussektori ja kinnisvaraturu seosed kinnisvaramaksuga EL liikmesriikides perioodil 2016–2018. Eesmärgi saavutamiseks analüüsiti EL liikmesriikides kehtestatud kinnisvaramaksu olemust ja selle võimalikke vorme ning ehitussektori statistilisi andmeid valitud EL liikmesriikides. Lisaks anti analüütiline ülevaade kehtestatud kinnisvaramaksu struktuurist ja tendentsist EL liikmesriikides.

Analüüsi käigus selgus, et vaatamata kinnisvaramaksude positiivsetele majanduslikele omadustele, ei kasuta kõik EL liikmesriigid kinnisvaramaksu aktiivselt. Regressioonanalüüsist lähtuvalt ei too kinnisvaramaksu suurenemine kaasa ehitussektori käibekasvu vähenemist. Samuti selgus, et kinnisvaratulude kasvu suurenemisel väheneb ehitussektori palgakasv. Eluaseme hinnad ei reageeri negatiivselt kinnisvaramaksu kasvule, mis on kooskõlas kinnisvaramaksu kapitalimaksu efekti teooriaga.

Lõputöö on kirjutatud aktuaalsel ning laiemat üldsust köitval teemal ning on nii teoreetilises ülevaates kui ka empiirilises osas analüütiline ja süsteemne.