Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu kuulutab taas välja rakenduslike teadus- ja arendustööde konkursi, mille eesmärk on väärtustada rakenduskõrgkoolide poolt teostatavaid rakendusliku suunitlusega projekte ja uurimusi, tõsta rakenduskõrgkoolide motivatsiooni koostööks ettevõtlus- ja avaliku sektoriga ning teavitada avalikkust rakenduskõrgkoolide oskusteabe rakendamisest majandustegevuses või ühiskonnas.
Konkursi auhinnafond on 1500 eurot, mille paneb välja Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu koostöös Tallinna Strateegiakeskusega. Võitjat tunnustatakse iga-aastasel Tallinna Ettevõtluspäeval septembris.
Fotol: Ettevõtlusauhindade ja parimate rakenduslike teadustööde eriauhindade saajad Tallinna Ettevõtluspäeval 28. septembril 2021. Fotograaf Maksim Toome
Konkursile on oodatud osalema rakenduskõrgkoolide liikmeskonda kuuluvad isikud ja vilistlased, kelle töö on edukalt lõpetatud konkursi väljakuulutamise või sellele eelneval aastal.
Konkursil osalemiseks ootame täidetud ankeeti koos vajalike materjalidega hiljemalt 9. septembriks 2022 e-posti aadressile info@rkrn.ee märksõnaga “Konkurss”.
Tänavu andis Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu õpilaste teadusfestivalil esmakordselt välja kaks eriauhinda, mille pälvisid Karl-Magnus Pruul (Häädemeeste Keskkool) ja Reigo Raal (Pärnu Ühisgümnaasium).
Esimese koha pälvis Karl-Magnus Pruuli töö „Hoone 3D-mudeli loomine läbi fotogramm-meetria“ ja on RKRNi juhi ja Lennuakadeemia rektori Koit Kaskeli sõnul nutikas lähenemine, mis kasutab laiatarbe droone ja tarkvara. Esiletõstmist väärib idee rakenduslikkus ja leidlikkus ning töös on osavalt kombineeritud erinevaid uuenduslikke tehnoloogiad ning tarkvaralisi lahendusi. „Droonide kasutamine erineval otstarbel on laienemas kogu maailmas ja juba 11. klassis tehtud sellisel tasemel uurimistöö on muljetavaldav, tunnustas Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu võitjat. Samuti rõhutati, et autor on endale põhjalikult selgeks teinud infotehnoloogilised aspektid, mõistab nende sisu ja suudab neis hästi orienteeruda. „Kindlasti on autoril võimekust edasisteks inseneeriaõpinguteks, et kõrgkoolis algatust ise edasi arendada,“ rõhutas Kaskel.
Teise koha pälvis Reigo Raali töö „Pärnu keskväljaku ja Vaasa pargi jalakäijasõbralik lahendus“. Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu leidis, et lahendus loob väga selge seose linnaplaneerimisega kohalikus omavalitsuses, kus on esindatud ka noored ja nende huvid, aga ka jalakäijasõbralik lahendus, mis viitab tervislike eluviiside toetusele.
Kõrgema Kunstikooli Pallas prorektor üleandmas auhinda Reigo Raalile
Fotod: Andres Teiss
RKRN ühines Eesti Teadusagentuuri koostööpartnerite ringiga tänavu, pannes esmakordselt välja RKRNi eriauhinna, mis tunnustab võidutööd ühiskonna teenimise vaatenurgast 800 euro suuruse preemiafondiga. Tänavu jagunes fond esimese ja teise preemia vahel võrdselt.
RKRNi eesmärk on innovaatiliste lahenduste ja praktilise õppega rikastades teenida ühiskonda, korraldades iga-aastasi visioonipäevi, mis tutvustavad rakenduskõrgkoolides loodavaid tulevikulahendusi. Möödunud aasta oktoobris korraldas RKRN visioonipäeva Tuleviku elukeskkond, kus esitleti rakenduskõrgkoolide uudseid tehnoloogilisi lahendusi ja analüüsiti erinevaid tulevikustsenaariume.
Eesti Teadusagentuur korraldas Eesti Rahva Muuseumis õpilaste teadusfestivali 12.-13. aprillini, kus tunnustati õpilaste teadustööde riikliku konkursi parimaid ja anti üle ka riiklikud preemiad ning koostööpartnerite eriauhinnad. Konkursi eesmärk on motiveerida tasemel uurimistöid teinud õpilasi lähemale jõudma päris teadusele, ja seda juba koolipäevil. Konkurss pakub võimalust võrrelda enda töid teistega ning luua kontakte teiste teadushuviliste vanusekaaslastega Eestis kui ka rahvusvaheliselt.
Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu kohtus 7.-8. aprillil toimunud koostööreisi raames Läti Haridus- ja Teadusministeerumi kõrghariduse, teaduse ja innovatsiooni osakonnaga. Osakonna asedirektor Dace Jansone ja vanemekspert Daiga Ivsina andsid ülevaate Läti kõrgharidussüsteemist ning eesseisvatest muudatustest ja arengutest. Arutati kõrghariduse rahastamise, teadus- ja arendustegevuse, akrediteerimise ja rahvusvahelistumisega seotud teemasid.
Kohtumine Läti Haridus- ja Teadusministeeriumiga
Samuti kohtuti Läti Rektorite Nõukoguga, kuhu kuulub 27 akrediteeritud kõrgkooli. Läti Rektorite Nõukogu peasekretär Jānis Bernāts jagas kogemusi katusorganisatsiooni rollist ja mõjust kõrghariduse edendamisel, andis ülevaate kõrgkoolide valdkondlikust koostööst erinevate institutsioonidega ning hiljutistest muudatustest kõrgkoolide tüpoloogias ja juhtimismudelis. Turiba University rektor Aldis Baumanis ja õppearenduse ning rahvusvahelise koostöö prorektor Imants Bergs tutvustasid oma kooli ning jagasid kogemusi õppeprotsessidest ja rahvusvahelistumisest. Arutati kõrgkoolide ees seisvaid väljakutseid, tulevasi reforme ja kõrgkoolide koostööd erinevate ministeeriumitega. Kohtumisel osalesid veel Turiba University teadus- ja õppeprorektor Daina Vasiļevska, BA School of Business and Finance rektor Līga Peiseniece, Red Cross Medical College of Rīga Stradiņš University direktor Ināra Upmale ja Läti Rektorite Nõukogu ekspert Agnese Rusakova.
Kohtumine Läti Rektorite Nõukoguga
Koostööreisil osalesid Eesti Lennuakadeemia rektor Koit Kaskel, Tallinna Tehnikakõrgkooli rektor Enno Lend, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ülle Ernits, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ulla Preeden ja Sisekaitseakadeemia arendusprorektor Triinu Kaldoja.
Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu rõhutab valitsusele saadetud avalikus pöördumises, et kõrgharidus vajab kiiresti lisaraha, et seada kõrgharidussüsteem jätkusuutlikule alusele.
Ülikoolide Rektorite Nõukogu on hiljuti in corpore avalikult ja ühemõtteliselt öelnud: kui kõrghariduse rahastust korda ei saa, siis uutele halduslepingutele alla ei kirjutata. Kuivõrd rakenduskõrgkoolid on ülikoolidega analoogses olukorras, siis avaldab Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu (RKRN) käesolevaga ühemõtteliselt toetust seisukohale, et kõrgharidusse on tarvis kiiresti ja olulises mahus täiendavat ressurssi.
Ettepanek lisarahastada kõrgharidust 15 protsenti aastas järgmise nelja aasta jooksul annaks Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatavatele rakenduskõrgkoolidele tegevustoetuse kasvu 17 miljonit eurot, millele tuleks lisada vahendid sihtotstarbeliselt teadus-arendustegevuse toetamiseks. Nimetatud meetmed võimaldavad meil täita õppe, teaduse ja ühiskonna teenimise ülesandeid tänasel tasemel ilma õppevõimalusi kärpimata.
Rakenduskõrgkoolid ei ole osa saanud riikliku teaduse rahastamise eduloost ning rakendusuuringute tegemine toimub reeglina põhimõttel „tellija maksab“. Seetõttu on rakenduskõrgkoolide rahastamine hetkel ülikoolidest veelgi halvemas seisus.Probleemi süsteemsusele viitavad mitmete rakenduskõrgkoolide institutsionaalsete akrediteerimiste käigus ilmnenud samalaadsed puudused seoses teadus-arendustegevusega. Eelnimetatud toimemudeliga oleme jõudnud läbimatu klaaslaeni olenemata sellest, millise ministeeriumi haldusalas kõrgkool tegutseb. Rahvusvaheliste institutsionaalse akrediteerimise komisjonide ettepanekud on soovitanud rakenduskõrgkoolidele asjakohase teadus- ja arendustegevuse rahastusmudeli väljatöötamist ning rakendusuuringute mahu kasvu sõltumata kõrgkooli omandivormist. Seejuures erakõrgharidus tuleks siin lugeda täieõiguslikuks kõrgharidussüsteemi osaks, mida on seni ebapiisavalt kasutatud avaliku hüve teenimisel vaatamata seadusandja võimalustele.
Peale tasuta kõrgharidusele üleminekut on erinevad valitsused mõistliku ja üldist majanduskasvu arvestava riikliku kõrghariduse rahastamise kasvu külmutanud. Sellest tulenevalt on viimastel aastatel kõrghariduse rahastamise osakaal sisemajanduse kogutoodangust (SKT) langenud 1,4%-lt 1,1% juurde. Eeskujuriikidele, nt Põhjamaad, jääme alla 1,5-2 korda. Kõrghariduse kvaliteedi tuntavat arengut võimaldav hüpe eeldaks rahastamist 1,5% SKTst. Päris kindlasti ei toeta laissez-faire poliitika Eesti haridusvaldkonna arengukava 2020-2035 eesmärkide täitmist ega meie riigi innovatsiooni- ja konkurentsivõimet. Nimetatud arengukava näeb niisamuti ette, et rahastamismudelid peavad toetama õppe kvaliteeti. Täna on aga kõrgkoolidel üha keerulisem motiveerida ja hoida tööl parimaid õppejõude, sest tasusüsteem ei suuda konkureerida ettevõtete ega ka avaliku sektoriga. Samas peab just parimaid suutma motiveerida tulema ja jääma kõrgkoolidesse õpetajateks ja teadlasteks, sest milline tudeng sooviks õppida nõrgalt õppejõult? Akadeemiline personal on kõrgkooli peamine väärtus, kelle töötahet ja tulemuslikkust tuleb adekvaatsete palga- ning töötingimustega toetada koheselt. Akadeemilise koosseisu kvaliteet ning võimekas järelkasv on kõrgtasemel kõrghariduse tagamiseks hädavajalik.
Vältimatult on lähiperspektiivis tarvis seada kõrgharidussüsteem jätkusuutlikule alusele. Seejuures peaks riik avaramalt vaatama ka erakõrgharidusse panustamisele, sest ka erakõrgkoolid on riigi arengu huvides tegutsejad. Kuigi RKRN pooldab sarnaselt ülikoolidele kõrghariduse üldise riikliku rahastamise jätkamist, oleme valmis kaaluma eraraha kaasamise laiemat võimaldamist koos õppetoetuste süsteemi ülevaatamisega. Kuna haridus on ühiskonna jaoks strateegiliselt samas kaalukategoorias riikliku julgeolekuga, võiks ka rahastamisel kaaluda samalaadse põhimõtte rakendamist – siduda kõrgharidusse suunatavate vahendite määr SKTga. Kindlasti peaks see olema minimaalselt 1,5%, mis tagaks kõrgharidusele ka arenguvõimalused. Tark ja tegus Eesti vajab kestlikku kõrgharidust!
Avalikule pöördumisele kirjutasid alla RKRN esimees ja Eesti Lennuakadeemia rektor Koit Kaskel, Tallinna Tehnikakõrgkooli rektor Enno Lend, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ülle Ernits, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ulla Preeden, Kõrgema Kunstikooli Pallas rektor Piret Viirpalu, Kaitseväe Akadeemia ülem-rektor Vahur Karus, sisekaitseakadeemia rektor Marek Link ja Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor rektor Mait Rungi.
Lisainfo:
Koit Kaskel, Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu esimees 56267117 koit.kaskel@eava.ee
Sihtasutuse Eesti Rakenduskõrgkoolid tegevuse aruandesse on koondatud RKRNi liikmete omavaheline koostöö – istungid, üritused, kohtumised koostööpartneritega ja muud ühistegevused. Samuti leiab aruandest rakenduskõrghariduse edendamiseks ning ühishuvide esindamiseks tehtud sammud. Lisatud on ülevaade RKRNi erinevate töörühmade tegevusest 2021. aastal ning RKRNi liikmete esindatus erinevates töörühmades ja nõukogudes.
19. jaanuaril kohtunud ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide rektorid arutasid, kuidas leida rahastuse kasvava mahajäämuse olukorras võimalusi kõrghariduse tasakaalus arenguks ning ühiskonna ja riigi ootuste täitmiseks. Kõikide kõrgkoolide juhid tõdesid, et suurim arengupidur on praegu just rahastuskriis.
Palgakonkurentsi tõttu on tööjõukulude osakaal kõrgkoolides märkimisväärselt kasvanud. Näiteks Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis tõusevad palgakulud käesoleval aastal koguni 80%-ni tegevuskuludest, kuid ka selle taseme juures on endiselt väljakutseks töötajatele motiveerivat ja valdkonnas konkurentsivõimelist töötasu tagada. „Praegustes tingimustes on ohus ka Eesti jaoks strateegiliselt oluliste valdkondade elujõulisus ja hakkamasaamine,“ võttis kujunenud olukorra kokku Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu (RKRN) esimees ja Eesti Lennuakadeemia rektor Koit Kaskel.
Lisaks palgasurvele mõjutavad kõrgkoolide hakkamasaamist ka kiiresti kasvavad hinnad. Kuigi 2019. aastal ülikoolide ja riigi vahel sõlmitud halduslepingutega lepiti kokku, et kõrghariduse rahastus tõuseb inflatsiooniga ühes tempos, siis tegelikkuses riik oma lubadusest kinni ei pidanud. Kõrghariduse tegevustoetus kasvas vahemikus 2015 kuni 2020 15% ehk keskmiselt 3% aastas, teised näitajad (riigi keskmine palk, õpetajate palk ja SKT) vastavalt 36%, 43% ja 31%. “Ehk kõrgkoolide võimekus maksta konkurentsivõimelist palka on drastiliselt kahanenud ja olulise muutuseta see eelduste kohaselt ka jätkub. Kõrghariduse rahastamisse on tekkinud tänaseks ca 100 miljoniline iga-aastane auk,” selgitas Kaskel.
Kommunaalkulude hiljutine hüppeline kasv nullib suures osas ära ka selle vähesegi tegevustoetuse tõusu. Samal ajal kui palgaralli ja kiiresti kasvavad hinnad sunnivad koole kokkuhoiuks õppekohtade ja -kavade arvu vähendama, ootab riik nii ülikoolidelt kui ka rakenduskõrgkoolidelt mitmetes valdkondades lõpetajate arvu kasvu. Tartu Ülikooli rektor professor Toomas Asser nendib, et see on käimasolevad läbirääkimised uue perioodi halduslepingute sõlmimiseks muutnud keeruliseks. „Kuni meil puudub kindlus lähiaastate kõrghariduse rahastamise kasvu kohta, on mistahes täiendavate kohustuste võtmine ülikoolide poolt vastutustundetu nii üliõpilaste, ülikooli töötajate kui ka riigi suhtes,“ sõnas Asser.
Krooniline alarahastus kõrghariduses on viinud õppejõudude järelkasvu probleemini. Rakenduskõrgkoolid näevad kasvavat vajadust doktorikraadiga õppejõudude järele nii oma erialade arendamiseks kui ka teadustegevuseks. Rektorid leppisid kokku, et ühiselt püütakse leida süsteemsem lahendus doktorikraadiga õppejõudude osakaalu suurendamiseks rakenduskõrgkoolides. Praegu Riigikogus menetluses olev doktorantide staatust käsitlev eelnõu peaks andma selleks senisest paremad võimalused.
Rahastamise kõrval on kõrgkoolidel ka mure gümnasistide matemaatikaoskuste ja reaalainete huvi vähesuse pärast. Mitmed kasvuvajadusega erialad konkureerivad samade õpilaste nimel, mistõttu tuleb ühe prioriteetse eriala kasv sageli teiste vähenemise arvelt. Kõige teravamalt on probleemi näha Tallinna Tehnikaülikoolis, kus sisseastujate kasvav soov õppida IT-erialasid tähendab vähem avaldusi insenerierialadele.
Kõrgkoolide rektorite ühiskohtumisel osalesid Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Eesti Maaülikooli, Tallinna Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli, Tartu Ülikooli, Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor, Eesti Lennuakadeemia, Kaitseväe Akadeemia, Sisekaitseakadeemia, Tallinna Tehnikakõrgkooli, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli, Kõrgema Kunstikooli Pallas ja Tartu Tervishoiu Kõrgkooli juhid.
Lisainfo:
Koit Kaskel, Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu esimees 56267117 koit.kaskel@eava.ee
10. jaanuaril kohtusid rakenduskõrgkoolide rektorid president Alar Karisega. Kohtumisel arutati mitmeid rakenduskõrgharidust puudutavaid teemasid. Üheks oluliseks teemaks on riigipoolse rahastuse suurendamine vajalike spetsialistide koolitamisel, et saada tulevikus juurde üha enam tipptasemel tegijaid. Rakenduskõrgkoolid annavad hariduse paljudele Eesti riigile hädavajalikele spetsialistidele, kuid lisaks õpetamisele, on rakenduskõrgkoolid olulised arenduspartnerid ettevõtetele ja annavad oma panuse ühiskonda tehes õpetamise kõrval teadustööd ja rakendusuuringuid ning populariseerides oma valdkondi noorte seas.
Presidendiga kohtusid Eesti Lennuakadeemia rektor ja Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu esimees Koit Kaskel, Tallinna Tehnikakõrgkooli rektor Enno Lend, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ülle Ernits, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ulla Preeden, Kõrgema Kunstikooli Pallas rektor Vallo Nuust, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor rektor Mait Rungi, Sisekaitseakadeemia rektor Marek Link ning Sihtasutus Eesti Rakenduskõrgkoolid juhatuse liige Piret Reinus.
9. detsembril arutab Riigikogu kõrghariduse rolli, kvaliteeti ja rahastamise aluseid, millele RKRNi liikmed on esitanud oma ühise seisukoha ja iga liige ka oma vaate.
Olukorras, kus riigil on äsja valminud haridusvaldkonna arengukava aastani 2035 ja käimas on kõrghariduse rahastamise diskussioon kõige kõrgemal seadusandlikul tasemel Riigikogus, on vajalik aktiivselt mõtestada rakenduskõrghariduse rolli ja ühiskonna teenimise võimalusi strateegilises kontekstis, leiab RKRNi esimees Koit Kaskel.
RKRNi vaatest on HTMi kõrgkoolide rahastamismudel konkurentsipõhine ja pannud kõrgkoolid omavahel võistlema. Nõukogu leiab, et praegune rahastamissüsteem on arengubarjäär. Kõige selgemaks näiteks on hetkel tervishoiukõrgkoolid, kes on valmis vajalikke tervishoiuspetsialiste koolitama, kuid ei saa käituda vastutustundlikult, sest selleks puudub ressurss.
Rakenduskõrgkoolide suurim ühine väljakutse seoses ebapiisava tegevustoetuse mahuga on õppejõudude ja tugipersonali palgad, mis on sektorite arengutest ja üldisest elukalliduse kasvust maha jäänud, ei ole piisavalt motiveerivad ja konkurentsivõimelised. Rektorite nõukogu leiab, et kõrghariduse rahastamiseks tuleb senise tasuta kõrghariduse mudeli jätkumise puhul tagada piisavad eelarvelised vahendid selle jätkusuutlikuks kasvuks või kaaluda osaliselt tasulise hariduse rakendamist või siis minna tagasi mudeli juurde, kus riigi toel tellitakse nii palju koolituskohti, kui suudetakse rahastada.
Kõik RKRNi liikmed rõhutavad, et õppe- ja teadustegevuse jätkusuutlikkuse kvaliteedi tagamiseks on vaja üle minna püsivale teadusrahastusele.
Loe valminud Riigikogu kõrghariduse toetusrühma raportit kõrghariduse rollist, kvaliteedist ja rahastamise alustest SIIT.
Riigikogu kõrghariduse toetusrühma seminaril 10. novembril osalesid RKRNi nõukogu esimees, Lennuakadeemia rektor Koit Kaskel ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ülle Ernits.
Hiljutine rakenduskõrgkoolide visioonipäev Tuleviku elukeskkond kutsus kuulajaid mõtterännakule, kuidas homme elada.Visioonipäeva Tuleviku elukeskkond otseülekanne on järelvaadatav siit.
Tuleviku ühiskonna loomine on ka rakenduskõrgkoolide kätes. Selle taga on innovaatilised ideed ja lahendused, samuti rakenduskõrgkoolide teadusarenduse rahastus, tõdes visioonipäeva avades Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu esimees ja Lennuakadeemia rektor Koit Kaskel.
Kristi Grišakov, TalTech Targa linna tippkeskuse teadur kõneles avaettekandes, mis tähtsus on heaolul, tervisel ja turvalisusel elukeskkonnas.
Ta pakkus arutamiseks välja mitu tulevikustsenaariumi ja tõstatas küsimuse, kuidas avalik ruum toetab ühiskondlikku suhtlust ja aktiivsust − on see ruum, kus me kohtume üksteisega ja märkame ka neid, kes on meist erinevad? Erinevaid tulevikustsenaariume analüüsides leidis ta, et isemajandava Eesti stsenaarium on piirkondlikult kõige võrdsemalt jaotunud ja selle rõhk on laiemas mõttes ise vastutamisel, ise tegemisel ning iseendaga hakkamasaamisel.
Avaliku ruumi ja tuleviku elukeskkonna küsimustele otsis läbi terviseteadlikkuse vastuseid ka Anna-Liisa Tamm, sedakorda Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis õppetöö raames kavandatud kogukonnateenuste seast. Tamm kirjeldas tervishoiuerialadel toimuvat kogemusõpet, millele tuginevad mitmed õppekavad ning rakendusuuringud. Paljud teemad saavad alguse ühiskonna päevakajalistest küsimustest, alates auto lasteturvavarast kuni erakaevude terviseni. Anna-Liisa Tamm tõi Tartu Tervishoiu Kõrgkooli heaks näiteks tootearenduse, mitteinvasiivse meetodi, mis aitab laste x-jalgsust soodsas suunas rihtida. Uudne meetod on nüüdseks patenteeritud.
Tartu linnaarhitekt ja ruumiloome osakonna juhataja Tõnis Arjus kõneles sellest, et linnad algavad inimestest. Ta rääkis katkestatud linnaruumist ja liikumisvaegusest ning pakkus välja linnaruumi alternatiivseid suundi. Linn peab olema planeeritud inimese vaatest, rõhutas Arjus ning tutvustas sellist linnaruumi, kus oleks hea kokku tulla, tuues näiteks Tartus läbi viidud projekti Autovabaduse puiestee.
Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku instituudi nooremteadur Jaanika Puusalu kõneles tuleviku siseturvalisusest omavahel põimunud füüsilises ja virtuaalses ruumis. Digiühiskond on palju suurem kui riik ja ruum seni ning vajab jälgimist selleks, et riik turvaliselt toimiks. Ta tõi esile, et turvalisus algab meist endist ja kutsus kuulajaid ühiskonna liikmena tähelepanelikult käituma, sest digiühiskonna elanikena toimetame sageli ruumis, kus reegleid ei olegi veel ette antud.
Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor teadur Tarmo Õunapuu kõneles Ülemiste City Radari uuringust, mis annab vastuse paljudele linnaplaneerimise- ja keskkonna küsimustele. Uuringu põhjal saavad arendajad infot, mis on hästi või mida muuta. Ülemiste City talendikesksete ettevõtete töötajatele on loodud hulk teenuseid, paljud neist seotud ka roheteemadega ning uuringu tulemused annavad teada, kas inimene kui teenuse saaja on sellega rahul.
Töötajate ja üliõpilaste rahulolu Ülemiste City keskkonna, teenuste ja ligipääsetavusega on kõrge ja võrreldav Helsingiga. Foto: Erakogu
Rohekeskkonnast Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis kõneles tegevusterapeudi õppekava õppejõud Kristiina Didrik, rääkides sellest, et tuttavate taimede kasutamine töökeskkonnas soodustab füüsilist aktiivsust, rahulolutunnet ja produktiivsust ning leevendab stressi ja tõstab meeleolu. Lisaks päristaimedele on positiivne mõju ka loodusfotodel.
Farmatseudi õppekava õppejõud Kaie Eha tutvustas kõrgpeenarde kavandamist ja liikide valikut betoonala roheruumis. Ta tõi näiteks Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli rajatud katusaia, kus fookus on ravimtaimedel. Katusaeda on valitud taimed, mis peavad vastu hilissügiseni, mil õpilased on kohal ja saavad neid kasutada õppe- ning uurimistöös. Lisaks silmailule on taimedel ka praktiline väärtus tervisliku vahepalana − tore on katusepeenrast pista suhu tomat või maasikas.
Tallinna Tehnikakõrgkooli Tehnoloogia ja ringmajanduse instituudi professor Ada Traumann kuvas konverentsikülalistele tööstuse 4.0 uudse lehekülje. Digitootearendus rõivatööstuses toimub mõõdu võtmisest ja lõigete tegemisest kuni rõivaste esitlemiseni. Prof Traumann arutles selle üle, milline on uuendusliku tootmise mõju keskkonnale ja jätkusuutlikkusele kogu toote elukaare ulatuses.
Maria Tamm, Eesti Lennuakadeemia mehitamata lennunduse valdkonnajuht tutvustas mehitamata sõidukite rolli nüüd ja lähitulevikus, esitledes õhutaksosid, droone ja roboteid, mille väljatöötamise ja uurimisega tegeleb Lennuakadeemia.
Mehitamata õhusõidukite kasutamine linnaruumis toetab nutiteenuste osutamist ning hakkab tulevikus suunama linnakeskkonna planeerimist. Foto: Erakogu
Põnev ja näitlik oli Tallinna Tehnikakõrgkooli elektritehnika õppekava juhi Kristo Vaheri ettekanne tuleviku tööstustest, kus on kasutusel üha rohkem digitaalseid ja robotiseeritud tööriistu. Ta tõi näiteid, kuidas juba praegu õpetatakse tehnikakõrgkoolis looma virtuaaltehast ja simuleeritakse kõiki protsesse enne nende ellu rakendamist.
Kõrgem Kunstikool Pallas on endale nime teinud kahe erilise projektiga – arhitektidega koostöös sündis Rüüruum, mida tutvustasid tekstiiliosakonna tudengid Liisi Tamm ja Anett Niine ning jätkusuutlik ürituskorraldus sai teoks sTARTUp Day näitel, millest kõneles avalike suhete juht Maiken Austin.
Tuleviku elukeskkonna paneelarutelul osalesid urbanist ja õppejõud Mattias Malk, TalTech, Targa linna tippkeskuse teadur Kristi Grišakov, Tartu linnaarhitekt Tõnis Arjus, Tallinna Tehnikakõrgkooli rektor Enno Lend ja Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ulla Preeden.
Kõlama jäi mõte, et tuleviku elukeskkonnas on olulised igaühe väärtused ja väärtushinnangud, teadlikkus ja teadmised, valmisolek ühiskonda teenida kiirelt ja teaduspõhiselt. Rakenduskõrgkoolidel on tuleviku elukeskkonna rikastamisel suur ja oluline roll. Visioonipäeva küsitluses pidas 53 protsenti vastanutest tuleviku elukeskkonnas kõige olulisemaks ligipääsu rohealadele ja loodusele.
Rakenduslike teadus- ja arendustööde konkursile kandideeris tänavu 20 tööd erinevatest rakenduskõrgkoolidest. Hindamiskomisjon tõi välja, et kõik esitatud tööd väärivad esiletõstmist ning tulenevalt tööde kõrgest tasemest otsustas välja anda kaks rahalist preemiat.
Võidutööks valiti Laura Keidongi töö „Rakenduse COVID-stop manager loomine nakkuste ennetamiseks töökeskkonnas”. Töö autorit, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli vilistlast, tunnustatakse 600 euro suuruse stipendiumiga. Töös keskendutakse nakkushaiguste ennetamisele infotehnoloogiliste lahenduste abil. Loodud on teadusteabele tuginev töötav rakendus, mille abil on võimalik vähendada nakkushaiguste leviku riski ning uute nakkuskollete tekkeriski töökeskkonnas. Töö uudsuse tagab töö keskmeks olev seni teadmata SARS-CoV-2 viirus, millest kujunes 2020. aasta alguses pandeemia ning mille piiramisega üle kogu maailma endiselt tegeletakse. Loodud rakendus on agiilne ning seda on võimalik kohandada ka näiteks gripiviiruse leviku vähendamiseks (tuginedes kasutatud metoodikale). COVID-stop manager rakendust saab kasutada nii veebis kui mobiilirakendusena. Töö on väga praktilise väljundiga, mille tulemusena töötati välja uuenduslik ja kasulik rakendus, mille prototüüpi piloteeriti mitmetes Eesti ettevõtetes ja mis leiab juba reaalselt kasutust.
Juhendaja Merle Ojasoo, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õenduse õppetooli õppejõud-dotsent
Covid-stop manageri näidis
Teise koha vääriliseks tunnistati Lauri Labe töö „Betooni olelusringi hindamine Betoonimeister AS näitel”. Töö autorit, Tallinna Tehnikakõrgkooli vilistlast, tunnustatakse 400 euro suuruse stipendiumiga. Töö fookuses on keskkonnamõju hindamine toote eluea jooksul betooni tootmise näitel. Keskkonnamõjude suurus oleneb tooraine valikust ja betoonisegude retseptide optimeerimisel on võimalik vähendada betoonisegu keskkonnamõjusid. Töö autor koostas kaks uut betoonisegu retsepti ja viis läbi katseseeria. Kasutades keskkonnasõbralikumat tsementi vähendab see globaalse soojenemise potentsiaali. Töö tugevuseks on praktilised katsed autori poolt koostatud betoonisegude retseptide alusel ning katsete tulemustele toetuvad järeldused. Toodi välja, et töö teostamisel on näha selge koostöö ettevõttega, et muuta toode keskkonnasäästlikumaks ja anda selged suunised keskkonnamõjude vähendamiseks toorainevalikute kaudu.
Juhendaja Lea Murumaa, Tallinna Tehnikakõrgkooli tootmise ja tootmiskorralduse õppekava juht, lektor
Tugevuskatse katsekehade vormimine ja markeerimine
Lisaks võidutöödele tõstis hindamiskomisjon esile ka kaks järgmist tööd: Marija Kokurina töö „Gaasiturbiinmootorite endoskoopilise inspekteerimise võimekuse loomise investeeringu tasuvusanalüüs ettevõttele Xfly” Eesti Lennuakadeemiast. Töö on loodud konkreetse ettevõtte vajadusi arvestades eesmärgiga välja selgitada gaasiturbiinmootorite endoskoopilise inspekteerimise võimekuse loomise tasuvus. Töö tulemustest selgus, et investeering on tasuv ja uue võimekuse loomine toetab ettevõtte arengut, laiendab pakutavat teenust ning tugevdab konkurentsivõimet.
Juhendajad Karl-Eerik Unt, Eesti Lennuakadeemia lennundustehnika osakonna juhataja, MTO koolitusjuht ja Peeter Soasepp, Regional Jet OÜ dba Xfly hooldusjuht
Hendrik Pillmanni töö „Asjade interneti tehnoloogia kasutusega seonduvad turvalisuse riskid ning nende maandamine inimeste tavakasutuses olevate tehnoloogiate näitel” Sisekaitseakadeemiast. Töö keskendub laiemalt digiühiskonna turvalisusele eesmärgiga välja selgitada asjade interneti tehnoloogia arengust tulenevad riskid tehnoloogia kasutajaskonna ning avaliku sektori ameti- ja haldusasutuste jaoks. Töös käsitleti ohtude ennetamist ja maandamist Eesti kontekstis, seadusandluse kaasajastamise vajalikkust ja seda, millist vastutust oodatakse tehnoloogia arendajatelt/teenuse pakkujatelt.
Juhendajad Jaanika Puusalu, Sisekaitseakadeemia Julgeoleku instituudi nooremteadur ja Ester Pukk, Politsei- ja Piirivalveameti peaspetsialist
Teised konkursile laekunud tööd juhuslikus järjekorras:
Anna Urban (Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor), „Ettevõtluskõrgkooli Mainor üliõpilaste õppestressi taseme vähendamine pandeemia ajal”
Taavi Udevald (Tallinna Tehnikakõrgkool), „Mopeedautode tehnilise seisukorra ja kasutajate analüüs”
Anna Sulojeva (Sisekaitseakadeemia), „Maksumäärade mõju vabatahtlikule maksukuulekusele: Eesti suuremate ettevõtete näitel”
Maria Rüütli (Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor), „Tasakaalus tulemuskaart EFTA Accounting OÜ näitel”
Vassili Rõlin (Tallinna Tehnikakõrgkool), „Maa-alused geodeetilised tööd”
Kaimo Paas (Tallinna Tehnikakõrgkool), „Pooljuhtkommutaatoriga alalisvoolumasina õppemaketi projekteerimine”
Sirly Lahi, Merche Laul, Mariliis Merimaa (Tallinna Tervishoiu Kõrgkool), „Õdede arvamused ja hoiakud seoses patsienditestamendi rakendamisega kliinilises praktikas ja neid mõjutavad tegurid – kirjanduse narratiivne ülevaade”
Siim Isküll (Eesti Lennuakadeemia), „AS Nordic Aviation Group ja seotud ettevõtete mõju Eesti majandusele 2016-2019”
Tanel Tammeveski (Tallinna Tehnikakõrgkool), „Tudengivormeli FEST20 planetaarülekande projekteerimine”
Merle Vesiloo (Tallinna Tehnikakõrgkool), „Kalanaha kasutamise võimalused rõiva- ja aksessuaaride valmistamisel Eestis”
Marilyn Luhtoja (Tallinna Tervishoiu Kõrgkool), „Tegevusterapeudi roll insuldijärgses autojuhtimise rehabilitatsioonis”
Maria Eisberg (Tallinna Tehnikakõrgkool), „Tarneahela kooskõla seaduste ja SCOR-mudeliga piimatootmisettevõttes”
Anneliis Aavik (Tallinna Tervishoiu Kõrgkool), „Tegevusterapeutilised sekkumised liikumispuudega naiste toetamisel rasedusaegselt ning sünnitusjärgsel perioodil”
Reelika Kaljurand (Tallinna Tervishoiu Kõrgkool), „Standardiseeritud valve üleandmise süsteemi väljatöötamine ja rakendamine SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla intensiivravi keskuses”
Marge Käige (Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor), „Organisatsiooni väärtuste ja edukuse seoste uurimine AS Mainor Grupp ettevõtetes”
Konkursi kuulutas välja Sihtasutus Eesti Rakenduskõrgkoolid koostöös Tallinna Strateegiakeskusega eesmärgiga väärtustada rakenduskõrgkoolide poolt teostatavaid rakendusliku suunitlusega projekte ja uurimusi, tõsta rakenduskõrgkoolide motivatsiooni koostööks ettevõtlus- ja avaliku sektoriga ning teavitada avalikkust rakenduskõrgkoolide oskusteabe rakendamisest majandustegevuses või ühiskonnas.
Võitjat tunnustatakse pidulikult Tallinna ettevõtlusauhindade galal 30. septembril. Vaata rohkem infot Tallinna Ettevõtluspäev.
Palju õnne ja suur tänu kõikidele konkursist osavõtjatele!
