Rakenduskõrgkoolide koostööprojekti “Rakenduskõrgharidus Euroopa kõrgharidusruumis” esitlus

Rakenduskõrgkoolide koostööprojekti “Rakenduskõrgharidus Euroopa kõrgharidusruumis: väljundid, institutsioonid ja toimemudelid 2020” esitlus kõrgkoolidele toimus 18. märtsil Paides. Projekti saamisloost ja tulemustest rääkis RKRNi esimees, Tallinna Tehnikakõrgkooli rektor Enno Lend, sügisel RKRNi juurde loodud TAL töögrupi töö tulemusi tutvustas Krista Tuulik, Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor rektor.
Uuringuprojektis analüüsiti rakenduskõrgkoolide põhinäitajates ajavahemikul 2008-2012 toimunud muutusi, otsiti vastuseid küsimustele, millised on rakenduskõrgkoolide valdkondliku ja/või regionaalse konsolideerimise rahvusvahelised kogemused ja mudelid ning mida on neist kogemustest õppida Eestil ning millised on prognoositavad muutused rakenduskõrghariduse mitmekesistumises aastaks 2020.
Jõuti järeldusele, et binaarne süsteem on kestlik ja rakenduskõrgkoolide arengutrendideks on keskendumine taseme- ning elukestvale õppele ja TAL tegevuse edendamisele. Kõrgharidus tervikuna on ELi riikides koomale tõmbumas.
Kokkuvõtteks tõdeti, et liikumine praeguse RKRNi koostöövormilt suurema integratsiooni suunas tugevdab regionaalse koostöö võimalikkust, paindlikkust õppekavade arengus ja TAL tegevuses ning autonoomias, mis võimaldab erialade sõltumatut arengut.
Projekt on rahastatud programmi Primus vahenditest.

RKRNi esindus kohtus riigikogu kultuurikomisjoniga

IMG_251618. veebruaril toimus RKRNi esinduse ja riigikogu kultuurikomisjoni kohtumine Tallinna Tehnikakõrgkoolis. RKRNi esimees Enno Lend andis lühikese ülevaate rakenduskõrghariduse ja kõrgkoolide põhitegevustest, uuest rahastamissüsteemist, praktikakorraldusest, ka mobiilsusest ja rahvusvahelistumisest. Jaan Tamm, Anneli Kannus, Krista Tuulik ja Lauri Tabur tutvustasid oma valdkonna kõrgkoole lähemalt. Tõdeti, et vastuvõtt kõrgkoolidesse on viimasel õppeaastal olnud hea, lõpetajate tööhõive omakorda väga kõrge. Probleeme on siiski praktikakorraldusega, eriti tervishoiu valdkonnas. Enno Lend märkis veel, et TAL tegevuse ja rakendusuuringute osas võiks toimida katamaraanrahastuse mudel, mis tähendab osaliselt ka riigi poolset panustamist. Kultuurikomisjoni esimees Urmas Klaas tunnustas ettevõtetega loodud heade suhete eest. Helen Põllo, Haridus- ja Teadusministeeriumist teatas uuest loodavast Koordinatsiooni kogust, kes hakkab prognoosima tööjõuturu vajadust ja seda, milliste väljundite ning oskustega inimesi riigil vaja on. Jõuti ka rakenduskõrgkoolide tulevikuvisioonist rääkiva teekaart 2020 uuringuprojektini ja lepiti kokku, et RKRNil on võimalus seda avalikkusele tutvustada riigikogu avatud istungil alates aprillist sel aastal.

Mikronäidistundide videoteek õppejõududele, doktorantidele ja üliõpilastele

Valminud on mikronäidistundide videoteek eesmärgiga anda õppejõududele, doktorantidele ja üliõpilastele lühidalt ja konkreetselt ülevaade erinevate erialade uusimatest õpetamise ja õppimise meetoditest ülikoolis ja kõrgkoolis.
Endiselt valitseb Eesti kõrgkoolides olukord, kus sisseastujaid õppureid on palju, lõpetajaid tunduvalt vähem. Üks väljalangemise põhjus peitub selles, et ligikaudu 56% tudengitest töötab, samas näitavad läbi viidud uuringud, et viga peitub ka õpetamise kvaliteedis. Ülikoolis on paljudele õppejõududele õpetamine teadustöö kõrvalt tihti „ebameeldiv lisakohustus“ ja seetõttu ei pühendata piisavat tähelepanu kaasaegsete õpetamismeetoditega tutvumisele, veel vähem nende kasutamisele õppetöös. Kuid ka tudengite teadlikkus õpetamise ja õppimise meetoditest on kesine. Nii kujunebki suletud ring – ühelt poolt ei pakuta, teiselt poolt ei osata ka nõuda. Selleks, et taolist olukorda parendada, tuleb jõuda mõlema osapooleni ning anda lisateadmisi nii erinevate õppemeetodite kui õpistiilide osas.
Videoteegiga tutvunud õppejõud oskab rakendada erinevaid õppetööd aktiviseerivaid õppemeetodeid, motiveerida õpilasi ja selgitada näidete abil didaktika ja muude õppeainete omavahelisi seoseid, kasutada didaktika põhiprintsiipe ja meetodeid erialaaine õpetamisel, samuti oskab kujundada õppijas positiivseid hoiakuid ja iseseisvaid õpioskusi.
Videoteek valmis koostöös TTÜ ja Eesti Üliõpilaskondade Liiduga programmi PRIMUS raames.
Aktiivõppe meetodeid tutvustavad videod leiab SIIT.

RKRNi Soome õppereisi artikkel programmi Primus uudiskirjas

DSC_0203Ilmunud on programmi Primus värske uudiskirja number, kust saab muuhulgas lugeda ka rakenduskõrgkoolide rektorite õppereisi kohta Soome 2013. aasta mai kuus. Jaan Tamm, RKRNi liige, Eesti Lennuakadeemia rektor kirjutab, kellega Soomes kohtuti, millisel tähtüritusel osaleti, milliste huvitavate uuendustega rakenduskõrghariduse vallas Soome silma paistis ja kuidas kogutud infot Eestiski rakendada saab.
Programmi Primus 2013. aasta neljanda numbriga saab tutvuda SIIT.

Vastuvõtt 2013 era- ja rakendus­kõrgkoolidesse: midagi erilist pole juhtunud

Tasuta kõrgharidus toob kooli väidetavalt 4700 noort rohkem kui mullu. Kas ja kuidas on vastuvõtu suurenemine avalik-õiguslikesse ülikoolidesse mõjutanud era- ja rakendus­kõrgkoolidesse astujate arvu? Sellest kirjutab Karl Kello 6. septembri Õpetajate Lehes.
Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli farmaatsia õppetool kasutas sel aastal uute tudengite vastuvõtul reaal- ja loodusteaduslike ainete komplekstesti. Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor rektori Krista Tuuliku sõnul on nende vastuvõtunumbrid kujunenud samas tempos kui eelmisel aastal. Loe lähemalt SIIT.

RKRN valis uue esimehe

2013/2014 õppeaastal asub RKRNi esimehena tööle prof Enno Lend, Tallinna Tehnikakõrgkooli rektor. Aseesimeheks valiti prof Krista Tuulik, Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor rektor.

Eesti Lennuakadeemia rektor Jaan Tamm, RKRNi esimees 2011/2012 ja 2012/2013 tänas kolleege hea koostöö eest, soovis edu ja jõudu Ennole ja Kristale RKRNi töö korraldamiseks järgmisel perioodil ning sõnas kokkuvõtteks: “Vaatamata mõningatele jooksvatele muudatustele RKRN-i tööplaanides suutsime püstitatud ülesanded ja eesmärgid saavutada. Tänu meie liikmete aktiivsele tegevusele ja SA ERK korralduslikule toele suutsime lisaks tavapärasele RKRNi istungite töövormile teadvustada ja selgitada rakenduskõrghariduse olulisust, meie seisukohti kõrgharidusreformi teostamisel läbi konstruktiivse dialoogi Presidendi Kantseleiga, Riigikogus (kultuurikomisjon, reformierakonna fraktsioon), Haridus- ja teadusministeeriumis (minister, kõrghariduse, kutse- ja täiskasvanuhariduse ning teadusosakond) ja avalikkuses (Õpetajate Leht, Postimehe erileht, intervjuud).”

Rakenduskõrgkoolid alustavad koostööd välistudengite õpetamisel

Tallinna Tehnikakõrgkool, Sisekaitseakadeemia ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkool kirjutasid 22. augustil alla koostöölepingule, mille eesmärgiks on edendada omavahelist koostööd Eestis õppivate välistudengite õpetamisel.
Koostöölepingu kohaselt saavad Eestis õppivad välisüliõpilased sooritada vastavalt oma õppelepingule valikaineid oma vastuvõtva kõrgkooli partnerkõrgkoolis. Kolm lepingu allkirjastanud rakenduskõrgkooli tunnustavad vastastikku läbitud õppeaineid ja ainepunkte ning tulemusi käsitletakse samaväärselt välisüliõpilase vastuvõtvas kõrgkoolis sooritatuga.

SA Archimedes hariduskoostöö keskuse kõrghariduse büroo juhataja Terje Kaelepi sõnul on Erasmuse programmi seisukohalt taoline koostöö välisüliõpilaste vastuvõtul väga tervitatav ja muudab Eesti kõrgkoolid Eestisse õppima tulevate vahetusüliõpilaste jaoks senisest veelgi atraktiivsemaks. “Selline lähenemine aitab ka tasakaalustada väljaminevate ja sissetulevate Erasmuse üliõpilaste vooge üksikute kõrgkoolide lõikes” täiendas Kaelep.
Koostöölepingule kirjutasid alla Tallinna Tehnikakõrgkool rektor Enno Lend, Sisekaitseakadeemia rektor Lauri Tabur ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ülle Ernits.

Parima lõputöö stipendium 2013

Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu on taas välja andnud stipendiumid rakenduskõrgkoolide parimate lõputööde autoritele. Stipendiumi suurus on 400 € ja 2013. aasta kevad-suvel tunnustati järgmisi lõpetajaid:

Semjon Malinovski, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused “Eesti Kaitseväe üksuste ümberpaiknemise rahalise kulu hindamine rahuajal Scoutspataljoni näitel”
Ülle Kasuk, Lääne-Viru Rakenduskõrgkool “Hooldekodu klientide ja sotsiaalala töötajate tõlgendused inimväärsest elust ja väärikast surmast”
Kristiina Hromenkova-Lukkonen, Eesti-Ameerika Äriakadeemia “Interneti kaubandus ja selle täiustamise võimalused Interval OÜ näitel”
Margus Kandelin, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor “Finantsettevõtte kliendi aktiivsuse vähenemise prognoosimine andmekaeves närvivõrkude abil”
Mart Krikmann, Eesti Lennuakadeemia “Väsimuse riskijuhtimissüsteemi väljatöötamine ja rakendamine ärilennundusettevõttes Panaviatic AS”
Helin Holm, Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool “Eesti messiturismi jätkusuutlikkus Eesti Näituste messikeskuse ja Tartu Näituste messikeskuse näitel”
Margus Villau, Tallinna Tehnikakõrgkool “Võistlusauto FEST12 mootori nukkvõllide projekteerimine”
Piret Kuresson, Tartu Tervishoiu Kõrgkool “Õlavöötme, alaselja ja puusavöötme seisundi muutus odaviskajatel treeningutsükli erinevatel etappidel – longitudinaalne uuring kolme sportlase näitel”
Lii Ranniku, Tartu Kõrgem Kunstikool “Turismiobjekte ja -teenuseid tähistavate leppemärkide disain”
Kadi Kütt, Sisekaitseakadeemia “Elamualuse maa maamaksu kaotamise mõju Harjumaa omavalitsuste finantsautonoomiale”
Andres Käver, Eesti Infotehnoloogia Kolledž “Mootorsõiduki parameetrite reaalajaline monitooring ja juhtimine”
Tarmo Post, Eesti Mereakadeemia “Laeva tegeliku energiatõhususe ja atmosfääriemissioonide määramine ning hindamine meretingimustes”
Irina Reinumäe, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool “Erakorralise meditsiini osakonna õdede vastu suunatud patsiendiga seotud vägivald ja selle ennetamine”

Ilmus rakenduskõrgkoolide erileht!

30. mail ilmus Postimehe vahel rakenduskõrgkoolide erileht. Esimesel leheküljel räägib RKRNi esimees Jaan Tamm rakenduskõrgharidusest ja -kõrgkoolidest lähemalt ja toob välja rakendsukõrghariduse konkurentsieelised. Järgnevalt jutustavad oma lugusid õpingutest, tööst ja karjäärist tudengid ja vilistlased. Lehe lõpust leiab informatsiooni õppekavade/erialade ja vastuvõttude kohta. LOE lähemalt siit!

RKRN-i 2012 stipendiumid jagatud!

Väärtustades rakenduskõrgkoolide üliõpilaste tehtud rakendusuuringuid, stimuleerides üliõpilaste aktiivsust oma loominguliste ja rakenduslike projektide koostamisel ning tunnustades silmapaistvaid tulemusi saavutanud üliõpilasi, annavad Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu ja Sihtasutus Eesti Rakenduskõrgkoolid 2011/12 õppeaasta lõpuaktustel üle stipendiumid järgmistele üliõpilastele:

Mari Saat, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, “Eesti tegevusterapeutide rahulolu uurimine diplomieelse hariduse ja tööga”

Kristjan Karmo, Eesti Infotehnoloogia Kolledz, “Mitme operatsioonisüsteemiga tööjaama seadistamine, juurutamine ja hooldus ID-kaardi baastarkvara testimiseks”

Mari Draba, Sisekaitseakadeemia, “Kiiruskaamerate mõju liiklusohutusele Tallinn-Tartu maanteel”

Kadi Kivistik, Eesti Lennuakadeemia, “Tudengisatelliidi maajaama eelselektormoodul”

Tiina Soopere, Lääne-Viru Rakenduskõrgkool, “Varude arvestus, planeerimine ja analüüs AS Multi Marger näitel”

Kristel Solon, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, “Voldemar Tippeli projekteeritud Tartu turuhoone kujunemine ja hoone esialgse interjööri taastamine”

Astrid Oras, Tartu Tervishoiu Kõrgkool, “Histamiin N-metüültransferaasi kodeeriva geeni polümorfismi C314T sagedus täiskasvanud allergikute ja mitteallergikute hulgas Eestis ja keskkonnategurite mõju allergiahaigustele”

Eliine Rannajõe, Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool, “Negatiivse kogemuse mõju Estravel AS püsiklientide lojaalsusele Soov itusindeksis antud tagasiside põhjal”

Airi Soon, Tallinna Tehnikakõrgkool, “Joogarõivaste arendus Greenest OÜ näitel”

Karoliine Korol, Tartu Kõrgem Kunstikool, “ENSV mööblitööstuses ja tarbekunstis enamkasutatud plastmassid, nende vananemine ja konserveerimine”

Elen Kaljuveer, Tallinna Pedagoogiline Seminar, “Noorte hirmud ja plaanid oma tuleviku suhtes Rakvere Reaalgümnaasiumi 9. ja 12. klassi õpilaste näitel”