26.06.2025

Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu tunnustab igal aastal rakenduskõrgkoolide silmapaistvamaid lõpetajaid parima lõputöö stipendiumiga. Konkursi eesmärk on väärtustada rakendusuuringuid, innustada üliõpilasi looma praktilisi ja uuenduslikke lahendusi, mis aitavad kaasa ettevõtete ja ühiskonna arengule ning tunnustada silmapaistvaid tulemusi saavutanud üliõpilasi.

 

Auhinnatud tööd valiti välja iga kõrgkooli sisekonkursi kaudu ning autoreid tunnustati stipendiumi ja aukirjaga rakenduskõrgkoolide lõpuaktustel. Rakenduskõrgharidust väärtustava stipendiumi suuruseks on 1000 eurot iga RKRNi liikmeskõrgkooli kohta.

 

Pildigalerii parimate lõputööde autorite tunnustamisest leiab siit.

 

Parima lõputöö stipendiumi 2025. aastal pälvisid järgmised rakenduskõrgkoolide lõpetajad:

 

Arko Narits, Eesti Lennuakadeemia: „Eestikeelne terminitöö lennuki erapiloodi loa Transpordiameti aerodünaamika aluste eksamiküsimuste põhjal ja muudatusettepanekud küsimuste eestikeelsele tõlkele”

 

Juhendajad: Leho Roots ja Ere Saar

 

Lõputöö eesmärk oli korrastada eestikeelset lennundusterminoloogiat lennuki erapiloodi loa taotlejatele mõeldud Transpordiameti aerodünaamika aluste eksamiküsimuste raames, esitada eksamiküsimuste korrektne eestikeelne tõlge Transpordiametile ja luua kaasajastatud terminiregister. Käesoleva töö raames loodud terminiregister talletati eraldiseisvana Eesti Lennuakadeemia raamatukogus ning Transpordiametile edastati nii kõikide eksamiküsimuste parandatud tõlked kui ka põhjalikud soovitused ingliskeelsete originaalküsimuste eemaldamiseks või muutmiseks.

 

Lõputöö raames tehtud terminitöö järgmiseks sammuks on korrektsete ja ajakohaste terminite sisestamine EKI ühendsõnastikku Sõnaveeb, mille jaoks on lõputöö käigus lennuakadeemias moodustatud ka töörühm.

 

Claudia-Isabel Huuse, Tallinna Tehnikakõrgkool: „Toorvee reservuaari sanitaarkaitseala olulisus Ülemiste järve näitel”

 

Juhendaja: Kaie Eha

 

Lõputöö käsitleb Ülemiste järve kui Tallinna joogiveeallika kaitsevajadust, ühendades avaliku huvi, ressursikindluse ja keskkonnahoiu. Autor toob esile sanitaarkaitseala olulisuse vee kvaliteedi tagamisel ning elurikkuse säilitamisel. Süvitsi tehtud analüüs, argumenteeritus ja terviklik käsitlus näitavad kõrget teaduslikku taset ja silmapaistvat panust valdkonda. Lõputöö keskendub joogivee kvaliteedile ja kättesaadavusele laiemas plaanis ning on heaks sisendiks edasisteks kaitsetegevusteks.

 

Mari Sepp, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor: „Tasustamise läbipaistvuse rakendamine Eesti ettevõtete näitel”

 

Juhendaja: Evert Kraav

 

Lõputoo eesmärk oli võrrelda ja analüüsida tasustamise läbipaistvuse suurendamise protsesse Eesti ettevõtetes ning anda nende kogemuste ja soovituste põhjal praktilisi juhiseid teistele organisatsioonidele, kes plaanivad oma tasustamispoliitikat läbipaistvamaks muuta. Eesmärgi saavutamiseks analüüsis autor töö teoreetilises osas tasustamise läbipaistvuse olemust, liigitusi ja ka selle mõju ettevõtetes. Lisaks selgitati soolise palgalõhe mõistet ja kujunemismehhanisme. Selleks, et mõista, kuidas soolist palgalõhet vähendada, kaardistati riikide meetmeid ja nende tulemusi ning selgitati EL-i tasustamise läbipaistvuse direktiivi nõudeid.

 

Töö empiirilises osas esitati uurimuse tulemused Lidli, Nortali, SEBi, Swedbanki ja Wise’i kogemustest tasustamise läbipaistvuse protsessi rakendamisest oma ettevõtetes. Uurimuse tulemuste põhjal ja tuginedes teoreetilisele käsitlusele esitas autor ettepanekud tasustamise läbipaistvuse rakendamiseks ettevõtetes, kus seda veel tehtud pole.

 

Joosep Valm, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor: „Kontserni tootmisallüksuse kuluarvestuse süsteemi muutuste mõju kuluinfole”

 

Juhendaja: Ülle Pärl

 

Magistritöö keskendub kahele olulisele teemale, mis on vähe käsitlust leidnud – huvide konflikt kontserni ja allüksuse kuluinfo süsteemide vahel ning kuluinfo süsteemi muutuste mõju otsustele.

 

Autor toob välja praktilise näite hübriidse kuluinfo süsteemi välja töötamisest ja selle kasutamisest. Lisaks on tehtud väga sügavuti minev analüüs – uuritud on nii kuluarvestuse tehnilise süsteemi parameetreid ja nende muutusi kui ka süsteemi kasutajate arvamusi ja kogemusi süsteemi muutumise protsessis. Tehtud analüüsi baasilt on tehtud asjakohased ja üldistatud kuid samas praktilised järeldused. Tegemist on kontserni tootmisettevõttes rakendust leidnud kuluinfo süsteemi muutuse analüüsiga, mis tänu analüüsi tulemuste selgele välja toomisele leidis heakskiitu ka kontserni tasemel.

 

Kairi Eliisabet Vald, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool: „Posttraumaatilise südameseiskuse tegevusjuhis ja simulatsioonkoolitus Tallinna Kiirabi jaoks”

 

Juhendajad: Jekaterina Šteinmiller ja Riho Männik

 

Posttraumaatilise südameseiskuse tegevusjuhis ja simulatsioonkoolitus on kiirabitöötajate jaoks patsiendi elulemuse parandamiseks ülioluline vahend, millega saaks tagada kiirabitöötajate ettevalmistust posttraumaatilise südameseiskuse situatsioonis tegutsemiseks ning tõsta samal ajal ravikvaliteeti.

 

Magistritöö tulemusena valmis posttraumaatilise südameseiskuse tegevusjuhis ja simulatsioonkoolitus. Simulatsioonkoolitused võeti Tallinna Kiirabi koolituskavasse 2025. aastal, mil viidi läbi viis koolitust. Töö tulemused on aidanud täiustada traumahaige elustamise koolitusi Tallinna Kiirabis, pakkudes kiirabitöötajatele arusaadavat ja rakendatavat HOTT-algoritmi, mis on viinud positiivsete muudatusteni nende praktilistes oskustes. Tagasiside koolitusele on olnud ülimalt positiivne ning loodud tegevusjuhise rakendamine on andnud traumahaige elustamisel paremad tulemused. Magistritööd on esitletud Eesti Kiirabi Liidu kevadkonverentsil, et tutvustada tööd ka laiemale üldsusele.

 

Agneliis Pilt, Kaitseväe Akadeemia: „Suurtükiväe tuletegevuse kiiruse ja efektiivsuse hindamine automaatse andmetöötluse tingimustes liikursuurtükipataljoni näitel”

 

Juhendajad: Markus Veinla ja Kaspar Põder

 

Uurimistöö eesmärgiks oli tuvastada liikursuurtükipataljoni tuletegevusahela üldine kiirus ja selles toimuvate protsesside täpsem ajakulu rakendades automaatse andmetöötluse võimalusi, mida pakub Kaitseväe tuletoetusesüsteem Tooru. Tulemusteni jõudmiseks vaatles autor ajateenijate väljaõpet, mõõtis detailselt erinevate protseduuride kestusi ning  tuvastas puudujääke. Tulemuste tõlgendamiseks intervjueeris autor paljusid erialaeksperte, sealhulgas Tooru arendajaid. Mõõtmistulemuste kvantitatiivse ning intervjuude kvalitatiivse sisuanalüüsi tulemusena selgusid tuletegevusahela ajaline jaotus ning protsessi ja programmi kitsaskohad. Nende põhjal esitas autor ettepanekud tuletegevuse kiiruse tõstmiseks ja selle automatiseerimise parendamiseks.

 

Tegemist on päevakajalise ja praktilise uurimustööga, mis panustab oluliselt Kaitseväe kaudtule süsteemi arendamisse. Seda kinnitab fakt, et töö tulemusi on juba praegu Tooru tootearenduses arvesse võetud.  Töös esitatud protsesside mõõtmise metoodika on selge ning lihtsasti korratav, mis võimaldab arendusprogrammi edusamme hõlpsasti katseliselt kontrollida. Töös esitatud ettepanekud Tooru tarkvara arhitektuuri funktsionaalsuse ning ajateenijate ja reservväelaste väljaõppe parendamise osas on konkreetsed ning rakendatavad, andes olulise sisendi Kaitseväe tuletoetuse kiiremaks muutmiseks.

 

Maia-Liisa Suigusaar, Tartu Tervishoiu Kõrgkool: „Tervishoiu– ja sotsiaaltöötajate kogemused eetiliste väljakutsetega seoses dementsusega inimestega – kvalitatiivne uurimus”

 

Juhendaja: Merle Varik

 

Autor käsitleb valdkonda, mis on vananevas ühiskonnas üha olulisema tähtsusega. Tegemist on tööga, mis pakub sisukat ja uudset vaadet keerulistele eetilistele väljakutsetele, millega seisavad silmitsi arstid, õed ja sotsiaaltöötajad dementsusega inimeste hooldamisel, toetamisel ja ravis.

 

Uurimistöö on kvalitatiivne, empiiriline ja kirjeldav. Uurimistöö eesmärk oli kirjeldada tervishoiu- ja sotsiaaltöötajate kogemusi seoses eetiliste väljakutsetega dementsusega inimestele hoolduse ja toetuse osutamisel. Kokku intervjueeriti 21 tervishoiu- ja sotsiaaltööspetsialisti: arste, õdesid ja sotsiaaltöötajaid. Uurimistöö tulemused toovad esile kitsaskohad Eesti tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemis ja aitavad mõista, kuidas paremini toetada spetsialiste eetiliste väljakutsete lahendamisel. Töö annab olulise panuse interdistsiplinaarse koostöö ja eetilise teadlikkuse suurendamisse valdkonnas, kus kaalul on haavatava sihtrühma heaolu ja väärikus. Lisaks on tööl sisend rahvusvahelisel tasandil, kus toimub riikidevaheliste tulemuste analüüs COST teadusprojektist “Ethics of Dementia Care”. Samuti kinnitati uurimistöö abstrakt ettekande vääriliseks augustis toimuval rahvusvahelisel konverentsil „The 25th International Nursing Ethics Conference” ning koostamisel on käsikiri teadusajakirjas avaldamiseks.

 

Martin Soome, Kõrgem Kunstikool Pallas: „Mööbli- ja tekstiilitööstuse tootmisjääkide kasutamine tootearendusprotsessis ettevõtte Rethink Beds näitel”

 

Juhendajad: Mayri Tiido ja Kristina Allik (konsultant)

 

Lõputöö on suurepärane näide disaineri võimest algatada ja juhtida muutusi, mis ulatuvad kaugemale üksiktoote loomisest. Töö keskendub tootmisjääkide sihipärasele väärindamisele ning näitab, kuidas disainer saab teadlikult kujundada koostöövõrgustikke, mis aitavad vähendada toormaterjalide kaevandamist ja pikendada olemasolevate materjalide eluiga.

 

Autor näitab veenvalt, et läbimõeldud disainilahenduste kaudu on võimalik edendada ettevõtete vahelist koostööd ning luua turule keskkonnateadlikke ja vajaduspõhiseid tooteid. Lõputöö illustreerib muutust disaineri rollis – disainerist on saanud süsteemsete protsesside kujundaja ja jätkusuutliku maailmavaate rakendaja. Autor seab oma tööga uue standardi ja on selgelt eeskujuks järgmise põlvkonna disaineritele.

 

Elisabeth Luik, Sisekaitseakadeemia: „Tehisintellekti kasutamine rahapesu tõkestamiseks Eesti kommertspankade näitel”

 

Juhendaja Indrek Saar, kaasjuhendaja Helery Tasane

 

Lõputöös on uuritud Eesti suuremate kommertspankade tegevust tehisintellekti ja masinõppe tehnoloogiate rakendamisel rahapesu tõkestamiseks. Tegemist on aktuaalse ja ühiskonna jaoks olulise teemaga, seda nii tehisintellekti kiiret arengut kui ka rahapesu probleemi ühiskondlikku olulisust silmas pidades. Töö autor on uurimistöö teostanud erakordse põhjalikkusega: teooria osa kirjutamisel on kasutatud üle 80 teadusallika, uuringu osas on läbi analüüsitud üle 40 Eesti suurima kommertspanga tegevust kirjeldava dokumendi ning intervjueeritud 9 valdkonna eksperti, sh nii suuremate kommertspankade esindajaid kui ka tehisintellekti mudelite arendajaid.

 

Tehtud uurimistöö tulemusel on antud suurepärane ülevaade hetkeseisust ja tulevikuülesannetest uuritud valdkonnas. Tulemuste valiidsust suurendab mitmekesine andmekogumise strateegia, mis võimaldas läheneda probleemile nii kommertspankade kui ka tehisintellekti arendajate vaatenurgast. Analüüsi põhjal sünteesiti ka praktiline ettepanek suurendada koostööd turuosaliste, avaliku ja erasektori ning rahvusvaheliste partnerite vahel, nt jagada masinõppe treeningandmeid, mis sisaldaksid kahtlaste klientide ja tehingute tunnuseid.

 

Lisainfo stipendiumikonkursi kohta leiab siit.