Sel nädalal kogunesid rakenduskõrgkoolide rektorid Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli 2023. aasta esimeseks istungiks, kus osalesid haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas ja Riigikogu väliskomisjoni esimees Andres Sutt.

 

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas tunnustas rakenduskõrgkoole panuse eest, mida nad on andnud  ühiskonna tasakaalukal edendamisel. Ta tõi esile, et kõrghariduse omandamisel Eestis on oluline erinevate valdkondade katvus ja rakenduskõrgkoolide roll oluliste erialade õpetamisel.

 

Kohtumisel arutati kõrghariduse regulatsioonide muudatusi ja nende mõju rakenduskõrgkoolidele. Hetkel on läbivaatamisel kõrgharidusseaduse muutmise eelnõu, mille peamisi eesmärke RKRN toetab.

 

„RKRN peab kõrgharidusseaduse uuendamisel oluliseks üliõpilaste vastutuse suurendamist, suunates neid teadlikumatele valikutele. Samuti peavad rakenduskõrgkoolid panustama mitmekesisele lähenemisele õppetöös, et pakkuda õppimisvõimalusi nii neile, kes õpivad kui ka neile, kes samaaegselt õpivad ja töötavad,“ tõdes RKRNi esimees, Tallinna Tehnikakõrgkooli rektor Enno Lend. Ta lisas, et kõrgharidusseaduse kavandatavad muudatused tagavad õiglase juurdepääsu tasuta kõrgharidusele ja rahastamise kasv võimaldab hoida õppimise-õpetamise kvaliteeti.

 

Teise olulise teemana arutati teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse eelnõud. Viimastel kümnenditel on rakenduskõrgkoolide institutsionaalsel akrediteerimisel korduvalt juhitud tähelepanu rakendusuuringute võimekuse tõstmisele. Senini on  uuringuid finantseeritud kesise tegevustoetuse arvelt või siis „tellija maksab“ põhimõttel. Paraku ei taga selline finantseerimine  kestlikku arengut. Minister möönis probleemi olulisust, loodetavasti aitab sellel aastal  rakenduskõrgkoolide probleemi leevendada teadus- ja arendustegevuse sihttoetus ja edaspidi on võimalik taotleda evalveeritud teadus- ja arendusasutuse staatust, paraku ei taga see veel teadustegevuse rahastamist.

 

Mõttevahetuses Andres Sutiga arutlesid rakenduskõrgkoolide rektorid hariduse, innovatsiooni ja rakendusuuringute võimaluste üle, sh rakendusuuringute programmi (RUP) kaudu. Toodi välja kõrgkoolide, ettevõtete ja teaduskoostöö olulisus ja teadus-ja arendustegevuste võimaluste loomist Eestist väljapoole. Rakenduskõrgkoolide laiem eesmärk on olla oma valdkonna teadmuskeskus ja ettevõtete innovatsioonipartner.

 

Mõlemad kohtumised keskendusid kõrgkooli kahele põhieesmärgile, nimelt tasemeõppe ja rakendusuuringute või laiemas vaates ühiskonna teenimise edendamisele. Käesoleva aasta tunnustustväärivaks sammuks on kõrghariduse rahastamise 15-protsendine kasv. Minister Tõnis Lukas ja ka Andres Sutt kinnitasid, et lubatud kõrghariduse rahastamise kasv jätkub ka järgnevatel aastatel.

 

Kohtumisel osalesid Tallinna Tehnikakõrgkooli rektor Enno Lend, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ulla Preeden, Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor rektor Mait Rungi, Eesti Lennuakadeemia rektor Koit Kaskel, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ülle Ernits, Kõrgema Kunstikooli Pallas rektor Piret Viirpalu ja Sisekaitseakadeemia arendusprorektor Triinu Kaldoja. Külalistena haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas, ministri nõunik Marit Sepma, kõrghariduse valdkonna nõunik Sigrid Vaher ja Riigikogu väliskomisjoni esimees Andres Sutt.

 

Sel nädalal kohtusid Kaitseväe Akadeemias kõrgkoolide rektorid, et arutada ühist koostöökogemust ja institutsionaalse akrediteerimise, doktoriõppe ning kõrghariduse rahastamise tulevikuvõimalusi. 

„Nende valdkondade arengust ja selle mõjust on ülikoolidel kui ka kõrgkoolidel ühelt poolt küllalt pikk kogemus, teisalt peab enne muutmist põhjalikult analüüsima parenduskohti,“  tõdes RKRNi esimees ja Tallinna Tehnikakõrgkooli rektor Enno Lend kohtumisel.

Rakenduskõrgkoolide ja ülikoolide rektorid arutasid kohtumisel institutsionaalse akrediteerimise protsessi ning senist kogemust nii rakenduskõrgkooli kui ülikooli vaatepunktist. Institutsionaalne akrediteerimine tähendab kõrgkooli kui terviku hindamist ning edukas hindamine on usaldusväärsuse ning kvaliteedi garantii. See protsess pole mitte ainult oluline kõrgkoolidele, vaid ka kõikidele kõrgkoolidega seotud osapooltele. Kohtumisel otsustati välja töötada ettepanekud institutsionaalse akrediteerimise toimemudeli parendamiseks ning anda kõrgkoolide sisend selle edasisel uuendamisel.  

Otsustati ka teha tihedamat koostööd doktoriõppe valdkonnas (tööstusdoktorid, ettevõtlusdoktorid). Mõlema osapoole huvides on see, et doktorante oleks rohkem, nende õpiteekond eesmärgistatum ning panus rakenduslikum nii ühiskonnale kui doktorandile. 

Kõrghariduse rahastamismudeli puhul tunnistati teatud vastuolu elukestva õppe, kvalifitseeritud tööjõu puuduse ning rahastusmudeli vahel. Praegu on rahastamine ja nominaalajaga lõpetamine seotud rangete kriteeriumidega ja ühtlasi küllalt suure osakaaluga rakenduskõrgkoolide rahastamismudelis. Üliõpilastel on siiani olnud üsna suur otsustusvabadus õpingute katkestamise ja uuesti alustamise osas. Kavandatud kõrgharidusseaduse muudatus kujundab seda ringi ja tasuta õppimisel kohustused suurenevad. 

„Kõrghariduse rahastamisel on järgmiseks aastaks hädavajalikud otsused tehtud. Arvatavasti tuleval aastal rahastuse mahajäämusest põhjustatud ilmingud nagu akadeemilise personali lahkumine ja värbamise komplitseeritus peatuvad. Tegelikult on vaja teada rahastustrendi vähemalt kolm aastat ette, et tagada kestlik kõrghariduse areng, arvestades eelkõige Eesti riigi ootusi,“ ütles Enno Lend.

Rektorite Nõukogu esimees Toomas Asser märkis, et lisaraha on ülikoolidele elutähtis senise rahastuslanguse pidurdamiseks, kuid kõrghariduse pikaajalist arengut toetava rahastusmudelini jõudmiseks tuleb kõikidel osapooltel veel pingutada. „Teiste riikide kogemuse põhjal näeme, et 1,5% SKP-st on vähim, millega saame hea kvaliteediga tasuta omakeelset kõrgharidust pakkuda. Lisaks rahastusküsimustele on meil rakenduskõrgkoolidega ühiseid väljakutseid ka kõrghariduse sisu ja kvaliteedi osas – koostöö ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide vahel on väga oluline ja kindlasti jätkub,“ sõnas rektor Asser.

„Soovin siiralt tunnustada panust, mida ülikoolid on võimsalt vedanud kõrghariduse rahastamise osas,“ tõdes RKRNi esimees Enno Lend kohtumisel, rõhutades kõrgkoolide omavahelise tulemusliku koostöö olulisust. 

Rektorite nõukogud kohtusid sel aastal juba teist korda, et kujundada kõrghariduses ja hariduspoliitikas ühiseid seisukohti ning arutada kõrgkoolide omavahelist koostööd. 

Teisipäeval, 18. oktoobril toimub Sisekaitseakadeemias rakenduskõrgkoolide visioonipäev JULGE OLLA, mille avavad Vabariigi President Alar Karis ja haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas ning Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu esimees, Tallinna Tehnikakõrgkooli rektor Enno Lend. Visioonipäeva paneelarutelude peateemaks on, kas haridus ja haritud inimesed tagavad riigi JULGE OLEKU ja kuidas tagada Eestile elutähtsate teenuste võimekus ning selleks vajalikud spetsialistid.

RKRNi esimees Enno Lend: „Kui spetsialistiks kujunemiseks on vaja õppida 5000 tundi, siis tippspetsialistiks saamisel on vaja õppida kaks korda enam − 10 000 tundi. Eesti rakenduskõrgkoolides õpib praegu ligi üheksa tuhat õppurit. Viimastel aastatel oleme sidunud uuringud ja õppetöö, mille tulemuseks on uudsed lahendused nagu betooni 3D printimine, droonitehnoloogia, liiklusmärke õppiv tehisintellekt või mikro- ja makrotoitainete süsteem vaimse võimekuse tipptasemel hoidmiseks. Rakenduskõrgharidus Eestis katab pea kõigi elualade valdkondi ja meie missiooniks on edendada tööturule vastavat elukestvat õpet. See saab toimuda ainult läbi teadus-arendustegevuse ja suur samm edasi on siin see, et Haridus-ja Teadusministeerium on lubanud uuel aastal nõudluspõhiseid rakendusuuringuid toetada. Nii saavad rakenduskõrgkoolide õppurid ja õppejõud pakkuda palju enam teadus-ja arendustegevuse lahendusi ettevõtetele ning ühiskonnale tervikuna.

Rakenduskõrgkoolide rektorid on Eestile elutähtsate teenuste spetsialistide ja insenerihariduse ettevalmistamise eest seisnud juba mitu aastakümmet. Tänavu tähistab Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu (RKRN) 30. aastapäeva.

Vaata visioonipäeva otseülekannet siit: https://worksup.com/app#id=JULGEOLLA.

Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu koostöös Tallinna Strateegiakeskusega kuulutas välja rakenduslike teadus- ja arendustööde konkursi, mille eesmärk on väärtustada rakenduskõrgkoolide poolt teostatavaid rakendusliku suunitlusega uurimusi, tõsta rakenduskõrgkoolide motivatsiooni koostööks ettevõtlus- ja avaliku sektoriga ning teavitada avalikkust rakenduskõrgkoolide oskusteabe rakendamisest majandustegevuses ja ühiskonnas. Tänavu kandideeris konkursile 13 tööd erinevatest rakenduskõrgkoolidest. Hindamiskomisjon otsustas välja anda kolm stipendiumit ja jagada auhinnafond alljärgnevalt:

Võidutööks valiti Sven-Erik Mändmaa töö „Masinõppel põhineva liiklusmärkide tuvastamise süsteemi treeningandmete koostamine Cleveron Mobility sõidukite autonoomsuse arendamiseks”. Töö autorit, Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor vilistlast, tunnustatakse 600 euro suuruse stipendiumiga.

Töö eesmärgiks on Cleveron Mobility robotkullerite autonoomsuse arendamine. Töö tulemusel valmis Cleveron Mobility andmekogu esimene versioon, mis aitab ka edaspidi ettevõttel treenida masinõppe mudelit. Loodud protsess võimaldab täiendada liiklusmärkide andmekogu ning luua liiklusmärkide tuvastamise süsteemi treeningandmete märgendamise juhendi.

Komisjon tõi välja, et töö teema on aktuaalne ja seda mitmest aspektist – töös kasutatud masinõppe meetod on innovaatiline, töö panustab sõidukite autonoomsuse arendamisse, mis on oluline teema erinevate teenuste arendamisel. Samuti on antud töö heaks näiteks ettevõtete ja kõrgharidusasutuste koostööst. Töö tulemusena valmis märgendatud andmekogu ja protsessi kirjeldus ning autor tõi välja ka ettepanekud selle protsessi efektiivsemaks muutmiseks masinõppe abil. Antud töö on ettevõtte jaoks abistavaks allikaks andmete märgendamise arendamise juures. Töö lahendus on valitud Cleveron Mobility tegelikest vajadustest ning nende potentsiaalsest muutumisest tulevikus.

Juhendaja: Tanel Peet, Starship Technologies tarkvarainsener.

Lisaks võidutööle valiti välja Sergei Kuzmini töö „ESTCube-2 satelliidi juhtmooduli insenerimudeli vibratsioonikatsed”. Töö autorit, Tallinna Tehnikakõrgkooli vilistlast, tunnustatakse 450 euro suuruse stipendiumiga.

Töö annab ülevaate satelliidi arendamisest, vibratsioonikatsete läbiviimisest ja tulemuste analüüsist. ESTCube’i meeskond plaanib seda kasutada vibratsioonikatsete protseduuride käsiraamatuna satelliitide edasiseks arendamiseks.

Komisjon tõi välja, et ESTCube projekt on sarnaselt Tudengivormelile ja Solaridele üks headest inseneeriaprojektidest. Töö eristub teisest ennekõike tehnilise keerukuse pärast, autor valmistab ette ja viib läbi ESTCube-2 kuupsatelliidi juhtmooduli insenerimudeli vibratsioonikatseid. Töö autor tegi edukat koostööd Eesti Tudengisatelliidi Sihtasutuse ja Tartu Ülikooli Tartu Observatooriumiga ning nende tagasiside räägib enda eest – “Tänu tema suurele panusele kindlustati satelliidi ja teststruktuuride õigeaegne valmimine satelliidi laborikampaaniaks, mis on üheks suureks sammuks õigeaegse ja õnnestunud raketistardi poole.”

Juhendajad: Hans Teras, ESTCube projektijuht ja Peter Šverns, Tallinna Tehnikakõrgkooli lektor.

ja

Ingrit Roosilehe töö „Tartu piirkonna õhuruumi analüüs mehitamata õhusõiduki süsteemide testala loomiseks”. Töö autorit, Eesti Lennuakadeemia vilistlast, tunnustatakse 450 euro suuruse stipendiumiga.

Töö eesmärk on välja selgitada, kuhu on otstarbekas luua Tartu mehitamata õhusõiduki süsteemide dünaamiline testala. Töö tulemusel koostati riskifaktorite kaart ning kasutajate küsitluse käigus kogutud info põhjal tõestati ära testala vajalikkus ja toodi välja testala loomisel olulised kriteeriumid. Mehitamata õhusõidukid on kasutusel erinevatel elu- ja tegevusaladel, nii hobi- kui ka professionaalses kasutuses. Üha olulisemaks muutub õhuruumis liikumise turvalisus ja õhuruumi kasutavate seadmete ohutus. Mehitamata lennunduse integreerimine olemasolevasse õhuruumi, linnaruumi ja tavalennundusega terviklikku keskkonda nõuab palju uuringuid, analüüse ning valideerimisi. Antud töö annab otsese sisendi mehitamata lennunduse testala loomiseks Tartusse.

Komisjon tõi välja, et töö on tulevikku vaatav ja väga praktilise väärtusega mehitamata  õhusõidukite kasutuselevõtuks erinevate teenuste osutamiseks. Töö rakenduslik väärtus seisneb selles, et sellele tuginedes saab läbi viia edasisi põhjalikemaid riskianalüüse ja samuti toetavad töö tulemused mehitamata lennunduse sandbox’i kavandamist Tartusse.

Juhendajad: Tõnis Jürimäe, Eesti Lennuakadeemia lennuliiklusteeninduse osakonna spetsialist ja Maria Tamm, Eesti Lennuakadeemia mehitamata lennunduse valdkonnajuht.

Lisaks võidutöödele tõstis hindamiskomisjon esile kaks järgmist tööd:

Eliisa Saare ja Geithy Tamme (Tallinna Tehnikakõrgkool), „Päästeameti eri- ja kaitserõivastuse ergonoomika hindamise metoodika väljatöötamine”.

Töö eesmärk on ergonoomiliste katsete hindamismeetodi väljatöötamine Päästeameti eri- ja kaitserõivastuse kasutusmugavuse, lõikelise lahenduse ja materjali hindamiseks, mida oleks võimalik lisada hankenäidiste hindamissüsteemi. Väljatöötatud hindamismeetodit saab Päästeamet rakendada erinevate rõivatootjate näidiskomplektide hindamiseks ja võrdlemiseks, et valida välja parim töörõivastus päästeametnikele. Samas saab hindamismeetodit ilmselt rakendada ka laiemalt teiste tegevusalade töötajate ja teenistujate eri- ja töörõivaste hindamissüsteemi.

Juhendajad: Merje Beilmann, Tallinna Tehnikakõrgkooli tehnoloogia ja ringmajanduse instituudi lektor ja moetööstuse õppekava tehnoloogia ja tootearenduse õppesuuna juht ning Teele Peets, Tallinna Tehnikakõrgkooli tehnoloogia ja ringmajanduse instituudi lektor ja moetööstuse õppekava juht,
rõivaste tehnilise disaini õppesuuna juht.

Elerin Kaasik ja Kethlin Visas (Tallinna Tehnikakõrgkool), „Tekstiilijäätmete kaardistamine efektiivsema tootmisprotsessi organiseerimiseks ettevõttes Wendre AS”.

Töös on keskendutud konkreetse ettevõtte jäätmemajanduse analüüsile, leidmaks kitsaskohad, mille abil teha parendusettepanekuid efektiivsemaks tootmisprotsessiks kuni 10% aastas. Töö autorite uurimise eesmärk on vähendada nende tekstiilijäätmete hulka, mis suunduvad jäätmekäitleja juurde ladestamiseks. Töö autorid pakkusid välja ligi 30 parendusettepanekut, mida ettevõte saab rakendada oma igapäevases töös, et muuta tekstiilijäätmete kogus minimaalseks.

Juhendajad: Ada Traumann, Tallinna Tehnikakõrgkooli tehnoloogia ja ringmajanduse instituudi professor ning Monica Vilms, Tallinna Tehnikakõrgkooli tehnoloogia ja ringmajanduse instituudi lektor.

Võitjat tunnustatakse Tallinna Ettevõtluspäeva raames toimuval pidulikul ettevõtlusauhindade galal 28. septembril. Vaata rohkem infot Tallinna Ettevõtluspäev.

Palju õnne ja suur tänu kõikidele konkursist osavõtjatele!

18. oktoobril toimub Sisekaitseakadeemias Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu visioonipäev “JULGE OLLA”. Tänavusel visioonipäeval kutsume Sind kaasa mõtlema, kas haridus ja haritud inimesed tagavad meie riigi JULGE OLEKU ja kui haridus on väärtus, siis kes tegelevad väärtusloomega? Kuidas tagada Eesti riigile elutähtsate teenuste võimekus ning selleks vajalikud spetsialistid, et igaühel meist oleks JULGE OLLA?

Tugeva majandusega riik kindlustab enda JULGEKS OLEMISE investeeringutega parimasse kaitsevõimesse, aga ka innovatsiooni ja talentide arendamisse. Arutame, kuidas kasvatada kõrgkoolidest tulevat innovatsiooni ja teadmussiirde mahtu ning jõuda ettevõtetele vajalikuks arenduspartneriks.

Visioonipäeva viimases paneelis otsime vastuseid kõrghariduse tulevikule. Kui riigi JULGE OLEKU tagavad haridus ja haritud inimesed, siis milline on tuleviku kõrgharidus? Kus me õpime, kes õpetavad ja milline roll on rakenduskõrgharidusel ja akadeemilisel haridusel?

Oma kogemust, mida tähendab JULGE OLLA, jagavad silmapaistvad rakenduskõrgkoolide vilistlased.

Visioonipäev toimub Sisekaitseakadeemias, kuid osaleda saab ka otseülekannet jälgides. Kui oled registreerunud, saadame sulle lingi enne visioonipäeva. Palun teata osalemisest hiljemalt 13. oktoobriks siin.

Päeva juhib Märt Treier.

Esialgne kava:

09.30-10.00	Registreerumine ja hommikukohv
10.00-10.20	Avasõnad Eesti Vabariigi president Alar Karis Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu esimees Enno Lend
10.20-10.40	“JULGE OLLA eeskujuks” Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher
10.45-11.35	Paneelarutelu “Kelle vastutada on haritud tööjõud?” Kuidas tagada elutähtsad teenused ja selleks vajalik tööjõud? Haritud tööjõud loob Eesti riigile väärtust − selle põhimõttega üldjuhul nõustutakse, aga kelle vastutada see harimine on? Kas hariduse omandamisel saab suuremat kasu indiviid või riik? Need teemad on olnud viimasel ajal fookuses kõrghariduse rahastamisega seotud aruteludes.  Arutleme, kuidas peaksime samadele küsimustele leidma vastused ka siis, kui räägime Eesti riigi JULGE OLEKUST ja elutähtsa teenuse tagamise võimekusest ning selle tarbeks spetsialistide koolitamisest. Arutlejad:  Viljandi haigla juhatuse esimees Priit Tampere Cybernetica AS programmijuht, brigaadikindral (reservis) Jaak Tarien Sisekaitseakadeemia päästekolledži kriisireguleerimise ja tuleohutuse õppetooli juhataja-lektor Tarmo Terep Tallinna Tehnikakõrgkooli õppeprorektor prof. Martti Kiisa
11.40-12.30	Paneelarutelu “Koostöine innovatsioon” Tugeva majandusega riik tagab enda JULGEKS OLEMISE investeeringutega parimasse kaitsevõimesse. Selle keskmes on innovatsioon, mida toetab talentide olemasolu ja nende arendamine. Kuidas tõsta kõrgkoolidest tulevat innovatsiooni mahtu ja pidada dialoogi koostööpartneritega? Kuidas lahendada kõrgkoolide teadus- ja loomevõimekusega kaasnevad probleemid, kus õppe- ja uurimistegevus põhineb samadel ressurssidel ja selle läbiviimisel konkureerivad samad inimesed? Toome näiteid edukatest ettevõtetest, kes teevad kõrgkoolidega koostööd ning arutleme, kuidas jõuda ettevõtetele vajalikuks arenduspartneriks. Arutlejad:  Tallinna Tehnikakõrgkooli Innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuse juhataja Kaido Kokk Mainor Ülemiste AS juhatuse esimees, Ülemiste City innovatsioonijuht Ursel Velve  Kõrgema Kunstikooli Pallas tekstiiliosakonna professor Kadi Pajupuu Skycorp tegevjuht ja MTÜ ZeroEST kaasasutaja Marek Alliksoo
12.30-13.15	Lõuna
13.15-14.00	Paneelarutelu “Rakenduskõrgkool järgmisel kümnendil” Akadeemilise kõrghariduse ja rakenduskõrghariduse vahe on aina vähenemas. Eristumine saab jätkuda valdkondades, kus kindlate oskuste ja teadmistega spetsialiste on vaja riigi arenguks ja elutähtsate teenuste püsimiseks. Pandeemia pööras õppimise paradigma ringi ja kõrgkool peab uues digiajas kohanema ning olema eestvedaja. Tulevikus vahetavad inimesed tööturul arvatavasti sagedamini ametit ja valdkonda. Kus toimub õpe tulevikus? Milliseks muutub õppejõu profiil ja kes on õppija? Selles paneelis otsime vastuseid kõrghariduse tuleviku osas. Kui riigi JULGE OLEKU tagavad haridus ja haritud inimesed, siis milline on tuleviku kõrgharidus? Arutlejad: Haridus- ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse ning kõrg- ja kutsehariduse poliitika asekantsler Renno Veinthal Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ülle Ernits Eesti Lennuakadeemia lennunduskorralduse juhtivlektor, endine Lennuakadeemia rektor Jaan Tamm Ettevõtja, koolitaja ja juhtimisnõustaja ning endine Sisekaitseakadeemia rektor Lauri Tabur
14.00-15.00	Rakenduskõrgkoolide vilistlaste lood Kogemust, mida tähendab JULGE OLLA, jagavad silmapaistvad rakenduskõrgkoolide vilistlased: Anneli Kannus, Eesti Õdede Liidu president, Tartu linnavolikogu liige ning Eesti riigi tervishoiu valdkonna jätkusuutlikkuse eestkõneleja, endine Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektor Margus Nõlvak, Forus Grupp OÜ tegevjuht ja juhatuse esimees Teele Kohv, Lennuliiklusteeninduse AS, irdtorni projektijuht   Laineli Parrest, Viljandi Kunstikooli direktor, kunstiõpetaja ja Eesti Kunstikoolide Liidu juhatuse liige Ragnar Vaiknemets, Terviseameti tervishoiukorralduse ja toimepidavuse osakonna juhataja Janek Saareoks, Schenker Baltikumi tegevjuht, AS Schenker juhatuse liige ja ELEA nõukogu liige
15.00-16.30	RKRNi 30. aastapäeva koosviibimine Meeleolu loovad Eesti Lennuakadeemia pianistid, oodatud on sõnavõtud ja tervitused.

7. septembril toimub Tallinna Tehnikakõrgkoolis Eesti rakenduskõrgkoolide, ministeeriumite teadusnõunike, Tartu Ülikooli eetikakeskuse ja Eesti Teadusagentuuri hea teaduse teemaline kohtumine, kus rakenduskõrgkoolid tutvustavad oma teadustegevust, koostöövõimalusi ja tulevikuperspektiive. Kohtumisel liitub Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu Eesti hea teadustava kokkuleppega.

Marten Juurik, Eesti Teadusagentuuri teaduseetika valdkonna juht ütleb, et uue teadus- ja arendustegevuse seaduse väljatöötamisel on selgunud, et mitmed teaduseetika alased tegevused vajavad riiklikul tasandil toetamist. „Hea teadus on meie kõigi huvides, mistõttu peaksime teaduse ja ühiskonna kiirest arengust tulenevaid eetilisi väljakutseid lahendama ühiselt. Rakenduskõrgkoolide lisandumine hea teadustava järgijate sekka muudab Eesti teaduseetika süsteemi osaliste ringi suuremaks ja mitmekülgsemaks, millega kasvab veelgi vajadus teadlaste, teadusasutuste ja riigi koostööks,” ütleb Juurik. Ta lisab, et kavas on luua kontaktvõrgustikud teadusasutustest ja teaduseetika ekspertidest, ühiselt läbi viia koolitusi ja seminare, ühtlustada praktikaid ning koostada juhendeid teadlasi enim vaevate probleemide lahendamiseks. Ühtlasi käivad ettevalmistused eetikakomiteede süsteemi riiklikuks koordineerimiseks ja arutatakse teaduseetika rikkumisi menetleva riikliku komisjoni vajalikkust. „Küsimusi ja lahendamist vajavaid probleeme on mitmeid, mis veelgi suurendavad vajadust koostöö järele. Eesti Teadusagentuur loodab heale koostööle rakenduskõrgkoolidega – ees ootavad põnevad väljakutsed,” sõnab Juurik.

TÜ eetikakeskuse juhataja ja riigikogu liige Margit Sutrop märkis, et leppega liitudes võtavad rakenduskõrgkoolid endale kohustuse luua oma asutuses nii õppejõududele, teadlastele kui ka üliõpilastele tingimused, mis motiveerivad järgima hea teadustava väärtusi ja põhimõtteid. „See tähendab inimeste eetika-alase teadlikkuse tõstmist, nõustamist, väärkäitumise juhtumite menetlemise korra loomist. Kui mõni rakenduskõrgkool tunneb, et üksi seda kõike ei suuda pakkuda, siis saab abi koostööst TÜ eetikakeskusega,” sõnas prof Sutrop.

Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu esimees, Tallinna Tehnikakõrgkooli rektor Enno Lend tõi välja, et rakenduskõrgkoolide ühinemine hea teadustava kokkuleppega aitab seniselt jõudsamalt edasi arendada rakenduskõrgkoolide teadustegevust. Ta lisab, et leppega liitumisel on otsene kasu ühiskonnale: „Nii saavad rakenduskõrgkoolide õppurid, õppejõud ja koostööpartnerid kindluse, et Eesti rakenduskõrgkoolides viiakse teadustööd läbi kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud teaduseetika põhimõtetega.“ Ühtlasi aitavad rakendusuuringud pakkuda õpet ning arendust hõlmavaid teenuseid, toetada üliõpilastest algatusvõimeliste kodanike kujunemist ja edendada tööturu vajadustele vastavat elukestvat õpet, mis teatavasti peab põhinema  tõenduspõhisel käsitusel, arvab Lend.

Kohtumisel räägitakse, millist rolli täidab Eesti teaduseetika süsteemis hea teadustava ja milline on kõrgkoolide vastutus eetilise teaduse edendamisel. Töötoas, kus osalevad ka ministeeriumite teadusnõunikud, arutletakse teaduseetika ja -koostöö teemadel.

Hea teadustava juurutamine on oluline algatus, et edendada veelgi kõrgkoolide koostööd ettevõtete ning arendus- ja teadusasutustega teadmuspõhiste lahenduste väljatöötamisel, sama oluline on tõhusama koostöö eestvedamine kõrgkoolide ja teadusasutuste vahel.  Uurimis- ja teadustegevuses on oluline tagada usaldusväärsus koostööpartnerite vahel rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduste läbiviimisel. Nüüdisaja rakendusuuringud  on sageli interdistsiplinaarsed ja seetõttu peaksid erinevate kõrgkoolide ning teadusasutuste vahelised barjäärid  olema võimalikult madalad parima teaduskompetentsi ja teadustaristu kaasamiseks. Teatavasti on Eesti rakenduskõrgkoolide profiil üsna erinev, teisalt on see põnev väljakutse uurimistööalase võimekuse tõstmiseks.

Hea teadustava eesmärk on toetada heade tavade tundmaõppimist, omaksvõtmist ja juurdumist Eesti teaduskogukonnas. Hea teadustava kokkuleppega liitudes kinnitab asutus, et ta austab teaduse alusväärtusi ja tegevuspõhimõtteid, mis on kirjas teadusasutuste, Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti Teadusagentuuri ning Haridus- ja Teadusministeeriumi koostöös 2017. aastal valminud „Hea teadustava“ tekstis.

Hea teadustavaga liituvad Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, Eesti Lennuakadeemia, Tartu Tervishoiu Kõrgkool, Kõrgem Kunstikool Pallas, Sisekaitseakadeemia, Tallinna Tehnikakõrgkool, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, Kaitseväe Akadeemia, Eesti EKB Liit Kõrgem Usuteaduslik Seminar ja EMK Teoloogiline Seminar 

Hea teadustava täisteksti ja liitunute nimekirja leiab eetikaveebist https://www.eetika.ee/et/eesti-hea-teadustava.

Päevakava:

Uuest õppeaastast asus Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu (RKRN) juhtima Tallinna Tehnikakõrgkooli rektor Enno Lend, vahetades sellel kohal välja Lennuakadeemia rektori Koit Kaskeli.

Täname Koit Kaskelit aktiivse panuse eest RKRNi eestvedamisel just dialoogi algatamisel ja läbiviimisel ühiskonnas.

RKRNi uus juht Enno Lend:

„Mõni aasta tagasi alustati laiapõhjalise kaasamisega haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 koostamist, lõpptulemus sai üsna lootusrikas. See, et tööjõu ja oskuste vajadust peaks prognoosima ning õpivõimalused ja sisu vastaks ühiskonna ja tööturu arenguvajadustele, tundus igati mõistlik. Seda vähemalt rakenduskõrgkooli vaatepunktist. Ometigi on läinud nii, et alanud õppeaasta alguses sedastas Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser, et seisame täna vaid nelja sambaga ülikooli ees.

Ega ometi pole kõrgharidus varisemisohus? Arvan, et veel mitte, kuid mõnes valdkonnas on siiski „praomajakad“ katki.

RKRNi esimehena soovin rõhutada eelkõige kolme asja:

• – Eesti kõrghariduspoliitika kavandamisel ja elluviimisel peaks ajajoon olema vähemalt 8–10 aastat, vastasel korral ei saagi teada, millised otsused tabasid märki. Eesti ühiskonna huvid ja vajadused pole kõrghariduse edendamisel teisejärgulised, vaid just on esmatähtsad.

• – kõrgkoolide sidusus ühiskonnas peab paranema. Õppimine ja õpetamine, rakendusuuringud ning innovatsioon toimuvad nii füüsiliselt kui ka virtuaalselt, kuid arenemisruumi on kõigis tegevustes. Õigupoolest on vaja jõuda arusaamani, mida ühiskond pikemas vaates kõrgkoolidelt ootab ja kuidas neid ootusi täita.

• – nende ja mitmete teiste kõrgkooli tegevuste läbiviimine vajab arusaadavalt täiendavalt rahalist ressurssi, et kvalifitseeritud ja motiveeritud personal säiliks ja areneks. Vastasel korral pole mainitud arengukaval ja muudel lihvitud dokumentidel tähendust.

Olen veendunud selles, et RKRN on keerulises olukorras proaktiivne koostööpartner nendele probleemidele lahenduste otsimisel ja elluviimisel.“

Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu jagas taas stipendiumeid parimate lõputööde autoritele. Parimad tööd selgitati välja igas kõrgkoolis sisekonkursi korras ning töö autoreid tunnustati aukirjaga kõrgkoolide lõpuaktustel. Stipendiumite suuruseks on 1000 eurot iga liikmeskõrgkooli kohta.

Stipendiumi eesmärk on väärtustada rakenduskõrgkoolide üliõpilaste tehtud rakendusuuringuid, stimuleerida üliõpilaste aktiivsust oma loominguliste ja rakenduslike projektide koostamisel ning tunnustada silmapaistvaid tulemusi saavutanud üliõpilasi.

Parima lõputöö stipendiumi aastal 2022 pälvisid järgmised rakenduskõrgkoolide lõpetajad:

Geithy Tamme ja Eliisa Saar, Tallinna Tehnikakõrgkool: „Päästeameti eri- ja kaitserõivastuse ergonoomika hindamise metoodika väljatöötamine”

Juhendajad: Merje Beilmann (MA) ja Teele Peets (MSc)

Lõputöö on osa koostööprojektist Päästeameti, Eesti Maaülikooli ja Tallinna Tehnikakõrgkooli vahel. Töö eesmärk oli ergonoomiliste katsete hindamismeetodi väljatöötamine Päästeameti eri- ja kaitserõivastuse kasutusmugavuse, lõikelise lahenduse ja materjali hindamiseks, mida oleks võimalik lisada hankenäidiste hindamissüsteemi. Lõputöö on väljakasvanud Päästeameti praktilisest vajadusest täiustada rõivaste hankeprotsessi, et hangetes pakutavaid tooteid oleks võimalik hinnata ergonoomilisuse ja toodete omavahelise sobivuse põhimõtetel, ergonoomilised katsed aitaks täiendavalt hinnata kasutatud materjale, arendada olemasolevaid lõikeid ning tagada riietuskihtide sobivus ja võimaldada tootjatel osaleda riietuse hangetel, jälgides etteantud disainjooniseid.

Kiur Olaf Sild, Sisekaitseakadeemia: „Patrullpolitseinike poolt lähisuhtevägivalla ohvrite taasohvristamise võimalikkus põhja prefektuuri vormikaamerate salvestiste põhjal“

Juhendajad: Rene Murumaa (MA) ja kaasjuhendaja Kati Arumäe (MA)

Lõputöö teema on ääretult aktuaalne ja oluline nii Politsei- ja Piirivalveameti vaates kui ka Siseturvalisuse arengukavas ning Euroopa Liidu tasandil Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsioonis väljatoodule.

Lõputöö teema on kindlasti uudne, sest Eestis ei ole varem uuritud vormikaamerate salvestusi kasutades eluliste näidete põhjal patrullpolitseinike suhtlemist lähisuhtevägivalla ohvritega. Siit ka metoodika, mida kasutati uuringus ehk siis vaatlus ja selle analüüsimine, mis põhines teoreetilisele käsitlusele inimeste käitumisest.

Töö sisaldab põhjalikku tulemuste analüüsi ja tõlgendamist. Tulemused on suurepäraselt teooriaga seostatud, uurimisprobleemile ja uurimisküsimustele on antud konkreetsed ja loogiliselt argumenteeritud vastused ning saavutatud on töö eesmärk. Järeldused ja ettepanekud on rakenduslikud, selgelt seotud uuringu tulemustega ja sisaldavad muuhulgas soovitusi nii tulemuste rakendamise kui edasiste uurimissuundade kohta.

Kaarel Kaspar Eit, Kaitseväe Akadeemia: „Snaipri laskeoskused pärast ajateenistust 1. jalaväebrigaadi reservväelastest snaiprite näitel“

Juhendajad: Kpt Priit Värno (MA) ja Ülle Säälik (PhD)

Uurimistöö eesmärgiks oli välja selgitada Eesti Kaitseväe 1. jalaväebrigaadi snaipriväljaõppe läbinud reservväelaste laskeoskus, nende muutus lisaõppekogunemise käigus ning seosed enesehinnanguga. Eesmärgi saavutamiseks sõnastas autor endale viis uurimisküsimust, milledele vastuste leidmiseks kavandas ja viis läbi põhjaliku eksperimendi, mida töös on ka üksikasjalikult kirjeldatud.

Eksperiment koosnes algsest laskeoskuste hindamisest, kahepäevasest lasketreeningust ning sellele järgnenud laskeoskuste kontrollist. Kõik eksperimendis osalenud reservväelased täitsid ka enesehinnangu testi. Kuna andmed eksperimendis osalenud reservväelaste laskeoskuste kohta ajateenistuse lõppedes polnud säilinud, kasutas autor võrdlusandmete saamiseks eksperimendi läbiviimise ajal ajateenistust läbivaid snaipreid, kui kontrollgruppi.

Peamiste järeldustena toob autor välja, et reservis oleku ajal snaiprite laskeoskus väheneb, kuid kahe- päevase väljaõppega saavutasid reservväelased ajateenijate kontrollgrupiga võrreldavad tulemused. Autor teeb oma töös ka ettepaneku, et ühe lahendusena snaiprite laskeoskuste hoidmiseks peaksid nende reservõppekogunemised toimuma tihedamalt, kuid soovitab siiski täiendavalt uurida, millist mõju selline tihedam õppekogunemiste tsükkel snaiprite laskeoskustele tegelikult omaks.

Komisjon tõi välja töö aktuaalsuse ning seotuse reservarmee võitlusvõime parendamisega. Tööl on väga suur praktiline väärtus ning selle töö tulemused on kasutatavad erinevate uute uurimisprojektide elluviimisel. Uurimistööga on autor tõestanud ennast mitte ainult sõjalise valdkonna eksperdina, vaid ka potentsiaalse uurija ning teadurina.

Liisi Tamm, Kõrgem Kunstikool Pallas: „Kohaliku lambavilla kasutamine elamusrõiva disainiprotsessis kampsunite kollektsiooni näitel”

Juhendaja: Kairi Lentsius

Liisi Tamme lõputööna valmisid elamusrõivad ehk kampsunite kollektsioon, mis on modernne ja oma lihtsas disainis elegantne. Oma töös uuris autor, kuidas erinevate omadustega lõngad mõjutavad eseme vormi ning aitavad kaasa rõiva loomisele. Võib öelda, et autor oli oma töö loomise juures rohujuure tasandist alates, kuna kasvatab ise lambaid ning tema karjas on kolme lambatõu esindajad, kelle villaomadused varieeruvad nii värvuse, tekstuuri kui kareduse poolest. Autor ühendas suurepäraselt oma tehnilise taibukuse, käelised oskused, planeerimise võime ning ande arendada põnevaid rõivavorme, mis on samal ajal klassikalised.

Ingrid Põldsaar, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool: „Ametliku rahvatervise asutuse ja mitteametliku terviseteemalise kogukonna Facebooki lehel jagatud tervisesõnumid lapseea vaktsineerimisest ja nende sisuanalüüs lähtuvalt sotsiaalmeedias toimivast kommunikatsioonist.“

Juhendaja: Liina Riisenberg (MA)

Uurimistöös käsitletud lapseea vaktsineerimise teemalistest postitustest selgus, et mõlemas kogukonnas olid vaktsineerimise teemad aktuaalsed. Hästi toimivad kommunikatsiooni osad on lugude jutustamine, emotsioonide ning video ja piltide kasutamine. Ametliku kogukonna postitused olid alati vaktsineerimist propageerivad. Mitteametliku kogukonna postitused väljendasid muret ja küsimusi ning postitused olid valdavalt vaktsineerimise suhtes neutraalsed või negatiivsed. Küsimuste küsimist loetakse hästi toimivaks kommunikatsiooni osaks, kuna küsimus on juba olemuselt kaasav.

Uurimistöö aitab teadvustada, kui oluline on jagada sotsiaalmeedias tõenduspõhist tervisealast informatsiooni sellisel moel, et see oleks auditooriumile atraktiivne. Lisaks on vajalik ka tervisesõnumite laialdane levik, kuna ainult sellisel juhul jõuab see inimesteni ja võib mõjutada nende otsuseid.

Kaisa Lohu, Tartu Tervishoiu Kõrgkool: „Fitlap toitumiskava järgivate naiste luutihedus ja sellega seotud vereparameetrid“

Juhendajad: Ülle Parm (PhD) ja Anna-Liisa Tamm (PhD)

Lõputöö on kirjutatud oskuslikult päevakajalisel teemal ning see tugineb lõputöö autori aktiivsel osalusel korraldatud empiirilisele uurimusele, mis on läbi viidud kaasaegset metoodikat kasutades. Lõputöö tulemuste põhjal on lõputöö autori ja juhendajate koostööl valminud artikli käsikiri, mis on esitatud MDPI ajakirja „Dietetics“ ning ootab hetkel toimetaja poolset publitseerimise kinnitust.

Rahvusvaheliselt kasutatavaid dieete (nt Atkins) ja nende mõju tervisele on uurimistöödes kajastatud, kuid populaarsust koguvad kommertslikud toitumiskavad ning nende mõju tervisele on uurimata valdkond. Lõputöö eesmärk oli selgitada regulaarselt Fitlap toitumiskava (FL; n=34) järgivate naiste luutihedus ja muud seda mõjutavad tegurid võrdluses kontrollgrupiga (KT; n=34). Uuritavatel hinnati DEXA (Lunar) meetodil kehakoostist, sh kogu keha, lülisamba ja reieluukaela luutihedust, makro- ja mikrotoitainete (kaltsium, magneesium, vitamiin B12 ja D) saadavust toidust (Nutridata programmi abil) ja mikrotoitainete sisaldust vereseerumis ning kehalist aktiivsust IPAQ küsimustiku abil. Statistilisel töötlusel kasutati kirjeldavat statistikat, gruppide võrdlemiseks t-testi, Mann-Whitney testi ja χ² testi ning luutiheduse mõjurite selgitamiseks lineaarset regressioonanalüüsi. Tulemustest järeldub, et regulaarne tasakaalustatud toitumine on seotud parema luutihedusega, kuid oluliselt mõjutab seda ka kehakoostis. Kaltsium ja vitamiin D tuleks eelistatult saada toidust, kuna toidulisanditena tarbimine on seotud madalama luutihedusega.

Kaja Reilent, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor: „Taskuhäälingute kasutamise võimalused kõrgkooli õppetöös Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor näitel“

Juhendajad: Mare Kurvits (PhD) ja Aili Ohlau (MSc)

Kaja Reilent seadis oma magistritöö eesmärgiks selgitada välja taskuhäälingute (podcast’id) kasutamise võimalused õppetöös EEK Mainor üliõpilaste ja õppejõudude näitel.

2021. aasta aprilli seisuga oli maailmas ekspertide hinnangul üle kahe miljoni erineva taskuhäälingu, millel oli üle 48 miljoni erineva episoodi. Ainuüksi viimase aasta jooksul on taskuhäälinguid juurde tulnud üle 1,15 miljoni ning episoode üle 18 miljoni.

Seoses taskuhäälingute suure arenguga on neid hakatud kasutama erinevates valdkondades, kaasa arvatud hariduses. Nimetatud magistritöö on uudne, sest autori hinnangul ei ole taskuhäälingute kasutamist Eestis ja haridusvaldkonnas varem uuritud. Magistritöö eesmärgi täitmiseks viis autor läbi kaks küsitlust ning kaks intervjuud. Läbiviidud uuring kinnitas taskuhäälingute kasutamise olulisust õppetöös, kuna nende kasutamine aitab üliõpilastel omandada uusi teadmisi ja oskuseid. Lisaks tõi autor välja mitmeid soovitusi, kuidas lihtsalt ja edukalt integreerida taskuhäälingud igapäevasse õppetöösse.

Krete Graf, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor: „Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku pastorite võtmepädevused“

Juhendaja: Ljudmila Pihel (MBA)

Krete Graf on kirjutanud oma lõputöö ebaharilikul, kuid olulist praktilist väärtust omaval teemal. Autori eesmärk oli kaardistada ja kirjeldada Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku (EKNK) pastorite võtmepädevusi ning keskenduda pastorite võtmepädevuste üldisele uurimisele ja analüüsimisele. Eesmärgi saavutamiseks kasutas autor kvalitatiivsete meetoditena dokumendianalüüsi ja poolstruktureeritud intervjuusid ning kvantitatiivse meetodina ankeetküsitlust.

Läbiviidud uuringu uudsus seisneb varasemalt puudunud EKNK pastori kirjeldatud võtmepädevuste loetelu koostamises. Uuringu tulemusel koostatud võtmepädevuste loetelu koos kirjeldustega on võimalik kasutada EKNK pastorite pädevusmudeli loomiseks, mida saab omakorda kasutada EKNK pastorite järelkasvu planeerimisel ja arendamisel (muuhulgas pastorikooli õppekava täiendamiseks).

Marina Vager, Eesti Lennuakadeemia: „Eesti Lennuakadeemia üliõpilaste rahulolu distantsõppega seoses Covid-19 pandeemiast tulenevate piirangutega”

Juhendajad: Nele Tootsi (MSc) ja Jaan Annus

Lõputöö eesmärk oli välja selgitada Eesti Lennuakadeemia üliõpilaste rahulolu distantsõppe korraldusega seoses COVID-19 pandeemiast tulenevate piirangutega, kaardistada üliõpilastel tekkinud probleemid ning hinnata Eesti Lennuakadeemia tuge tekkinud probleemide lahendamisel. Lõputöö tulemused näitasid, et suurem osa uuringus osalenud üliõpilastest on rahul distantsõppe korraldusega lennuakadeemias, kuid samas 61% vastajatest eelistavad siiski lähiõpet.

Suurem osa probleemidest, millega üliõpilased distantsõppe jooksul kokku puutusid olid tehnilised või infovahetusega seotud probleemid. Uuring näitas, et Eesti Lennuakadeemia pakub üliõpilastele abi distantsõppe ajal tekkinud probleemide lahendamisel, kuid suurema osa probleemidest lahendavad üliõpilased siiski iseseisvalt.

Tänavu esmakordselt läbi viidud Eesti rakenduskõrgkoolide maineuuringust selgus, et 42 protsenti Eesti 15-60-aastastest elanikest peab rakenduskõrgkoolides pakutavat haridust võrreldes akadeemilise kõrgharidusega heaks ning 30 protsenti suurepäraseks või väga heaks. Rahuldavaks või halvaks peab rakenduslikku kõrgharidust vähem kui viiendik ehk 17 protsenti elanikest.

Uuringus mõõdeti kõrgkoolide spontaanset tuntust küsides elanikelt, millised rakenduskõrgkoolid ja ülikoolid neile meenuvad. Esmajoones toodi välja neli ülikooli: Tartu Ülikool, TalTech, Tallinna Ülikool ja Eesti Maaülikool. Rakenduskõrgkoolidest mainiti kõige enam Tallinna Tehnikakõrgkooli (27%), seejärel Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor (20%), Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli (16%), Tartu Tervishoiu Kõrgkooli (14%), Sisekaitseakadeemiat (13%), Eesti Lennuakadeemiat (11%), Kaitseväe Akadeemiat (6%) ning Kõrgemat Kunstikooli Pallas (5%).

Aidatud tuntuse alusel (mõõdetud etteantud nimekirja abil) on kõige tuntum rakenduskõrgkool Sisekaitseakadeemia (88% ehk võrdväärne Tallinna Ülikooliga), millele järgnevad Tallinna Tehnikakõrgkool (76%), Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor (74%), Eesti Lennuakadeemia (72%), Tallinna Tervishoiu Kõrgkool (70%), Tartu Tervishoiu Kõrgkool (65%), Kaitseväe Akadeemia (55%) ja Kõrgem Kunstikool Pallas (43%).

Kõige mainekamateks rakenduskõrgharidust andvateks koolideks peetakse Tartu Tervishoiu Kõrgkooli ja Eesti Lennuakadeemiat, kuid üsna samal pulgal on elanike silmis ka Sisekaitseakadeemia, Kaitseväe Akadeemia, Tallinna Tehnikakõrgkool ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkool.

Ennekõike peab hea rakenduskõrgkool andma elanike hinnangul kõrgetasemelist haridust, mis oleks praktiline, usaldusväärne (vastaks ootustele) ning võimaldaks erinevaid töö- ja karjääriväljavaateid. Samuti oodatakse, et rakenduskõrgkooli lõpudiplom oleks tööturul hinnatud.

Eesti rakenduskõrgkoolides õpetatavatest valdkondadest kõige perspektiivikamateks peetakse info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaid (36%), tehnikaalasid (25%), tervist ja meditsiini 23%), ning ärijuhtimist (22%). Meessoost vastajad tõid võrreldes naistega enam välja IKT-d, tehnikaalasid, transporti ja logistikat, arhitektuuri ja ehitust. Naissoost vastajad mainisid enam tervist ja meditsiini, kunste, heaolu ning isikuteenindust. 15-24-aastaste noorte seas jagavad õppevaldkondadest kolmandat ja neljandat kohta hoopis kunstid (disain, kujutav kunst, graafiline disain, restaureerimine). Ärijuhtimine ja tehnilised alad on noorte jaoks veidi vähem populaarsed.

Uuringu viis läbi Kantar Emor 18. aprillist 5. maini, selles osales 1204 Eesti elanikku vanuses 15−60 aastat ning tellijaks oli RKRN.

Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu kuulutab välja iga-aastase stipendiumikonkursi, mille eesmärk on väärtustada rakenduskõrgkoolide üliõpilaste tehtud rakendusuuringuid, stimuleerida üliõpilaste aktiivsust oma loominguliste ja rakenduslike projektide koostamisel ning tunnustada silmapaistvaid tulemusi saavutanud üliõpilasi. Rakenduskõrgharidust väärtustava stipendiumi suuruseks on 1000 eurot iga RKRNi liikmeskõrgkooli kohta.

Stipendiumisaajad valib liikmeskõrgkool välja sisekonkursi korras. Parimate tööde autoreid tunnustatakse kõrgkoolide lõpuaktustel.

Stipendiumi statuudiga saab tutvuda SIIN.