Sihtasutus Eesti Rakenduskõrgkoolid koostöös Tallinna Ettevõtlusametiga kuulutab välja rakenduslike teadus- ja arendustööde konkursi.

Võidutöö peaauhind on 1000 eurot.

Konkursi eesmärk
* väärtustada rakenduskõrgkoolide poolt teostatavaid rakendusliku suunitlusega projekte ja uurimusi;
* tõsta rakenduskõrgkoolide motivatsiooni koostööks ettevõtlus- ja avaliku sektoriga;
* teavitada avalikkust rakenduskõrgkoolide oskusteabe rakendamisest majandustegevuses.

Konkursil võivad osaleda rakenduskõrgkoolide liikmeskonda kuuluvad isikud või neist koosnevad uurimisgrupid, kelle töö tulemus on rakenduskõrgkoolis välja töötatud uus toode, teenus vmt ja/või uute äritegevuste tekkimine, olemasolevate arendamine või täiustamine ning mis on suunatud (soovitavalt) Tallinna ettevõtluskeskkonna arendamisele.

Konkursi tingimused
* konkursil osalemiseks tuleb saata täidetud ankeet ja ankeedis nimetatud täiendavad materjalid hiljemalt 3. septembriks 2017 e-posti aadressile info@rkrn.ee. Kirja pealkirjaks märkida “Konkurss”;
* igal isikul või uurimisgrupil on õigus osaleda ühe tööga;
* esitatav töö on uudne ning on edukalt lõpetatud konkursi väljakuulutamise aastal või sellele eelneval aastal.

Võidutöö väljaselgitamine ja autasustamine
Konkursile laekunud tööd vaatab läbi ja valib välja parima selleks moodustatud ekspertkomisjon 17. septembriks 2017. Konkursi võidutöö teostanud isikut/uurimisgruppi tunnustatakse stipendiumi ja aukirjaga, mille üleandmine toimub Tallinna Ettevõtluspäeval.

Konkursi STATUUT.
Konkursil osalemiseks lae alla ANKEET.

Lisainfo:
Jana Praun
520 1345
info@rkrn.ee

Rakenduslike teadus- ja arendustööde konkursi võit läks sel aastal Peter Švernsile, kelle töö “Akukruvikeeraja otsikute magasini prototüübi valmistamine” pälvis konkursi komisjoni poolt kõrgeima hinnangu. Töös pakutakse välja innovaatiline lahendus, mis muudab akukruvikeeraja otsikute vahetamise kasutaja jaoks kiiremaks ja mugavamaks. Lisaks seadme konstrueerimisele ja valmistamisele on autor teostanud ka seadme katsetused. Kuna tegemist on tervikliku tootearendusprotsessiga ning autor on oma tootele patenti taotlemas ja plaanib toote turustamist ka väljaspool Eestit, otsustatigi tunnustada autorit 640 euro suuruse stipendiumiga.
Konkurss toimus koostöös Tallinna Ettevõtlusametiga. Kõik Tallinna ettevõtlusauhinna saanud on avaldatud ettevõtluspäeva kodulehel. Pidulik auhindade kätteandmine toimus 5. oktoobril sündmuskeskuses SpaceX.
Peter Šverns (pildil vasakul) on iseloomustanud oma töö teostumise protsessi ja tulevikuplaane selliselt: “Töö tegemise juures innustas mind asjaolu, et pean otsikute magasini vajalikuks tooteks, millest võib reaalselt inimestele kasu olla. Ühtemoodi keeruline oli nii seadme konstrueerimine kui ka prototüübi valmistamine. Tootearendus võib olla väga pikaajaline prostess – kui soovitud tulemuseni teatud aja vältel ei jõua, hakkab motivatsioon langema ja tekib kiusatus asi katki jätta. Sellistel konkurssidel edukalt osalemine ja sellega kaasnev tunnustus aga näitavad, et oled õigel teel ja et tasub siiski jätkata. Tulevikuplaanideks on prototüübi lõpuni arendamine ning väikeseeria tootmise alustamine.”
Kokku laekus konkursile 11 tööd/ankeeti. Komisjoni liikmed jagasid tunnustust nii mitmelegi tööle. Lähemalt saab komisjoni tähelepanekuid lugeda protokollist SIIN.
Korraldajad tänavad ühtlasi Aire Vaigut, Kevin Soont, Kelly Immet, Häli Maurust, Andrus Tambergi, Raivo Pleeri, Krista Saaret, Maarika Piirimeest, Elis Laurimäed, Ele Mägit & Jelena Kürsa-Sidharthanit konkursil osalemise eest!

Juunis selguvad rakenduskõrgkoolide parimate lõputööde tegijad aastal 2016. Uudseid ja aktuaalseid teemasid käsitlenud tudengid saavad oma tööga kandideerida kõrgkooli parima lõputöö tiitlile. Stipendiaadi valib välja RKRN liikmeskõrgkool sisekonkursi korras (kirjeldus SIIN). Aukirjad stipendiaatidele antakse üle kõrgkoolide lõpuaktustel.
Parimad lõputööde autorid aastal 2016 on:
1. Aire Vaigu, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor: “Psühhosotsiaalse töökeskkonna hindamine Tele2 Eesti AS-is”, juhendaja Piret Einpaul
Lõputöö keskendus psühhosotsiaalsele töökeskkonnale, millega tegelemine on sotsiaalselt vastutustundliku ettevõtluse oluliseks osaks ning võimaldab suurendada töötajate produktiivsust ja tööle pühendumist ning edendada tööalast heaolu.
2. Peter Šverns, Tallinna Tehnikakõrgkool: “Akukruvikeeraja otsikute magasini prototüübi valmistamine”, juhendaja Tavo Kangru
Lõputöö raames konstrueeriti ja valmistati uudse tarviku – akukruvikeeraja otsikute magasini kaks prototüüpi. Akukruvikeeraja otsikute magasini näol on tegemist innovaatilise lahendusega, kus akukruvikeeraja otsikute hoiustamine ja vahetamine on ühendatud selliselt, et otsikute vahetamiseks ei pea enam kasutama sõrmi. Lisaks seadme konstrueerimisele ja valmistamisele teostas autor ka seadme katsetused.
3. Jevgeni Družkov, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused: “Balti õhuturbe missiooni analüüs lähtuvalt lennubaaside geograafilistest asukohtadest”, juhendajad kol-ltn Kristo Lipasaar ja mjr Hardi Lämmergas
Tegemist on esmakordse õhuturbetemaatikat käsitleva tervikuurimusega, mis võtab kokku siiani sarnasel teemal koostatud üksikuurimused ning pakub lahenduse õhuturbemissiooni taktikaliseks optimeerimiseks.
4. Jaanus Kääp, Eesti Infotehnoloogia Kolledž: “Koodikatte võrdlemise vahendi loomine Windows x86 arhitektuuri suletud koodiga rakendustele”, juhendaja Elar Lang
Lõputöö on kirjutatud väga aktuaalsel teemal – tarkvara turvaprobleemide lahendamist ja turvavigade avastamise olulisust on tänapäeval raske ülehinnata. Töö praktiline väärtus on vaieldamatu juba praegu – loodud programmide abil on juba leitud hulga reaalseid turvaauke laialtlevinud tarkvarades, sealhulgas Adobe Reader’is.
5. Renat Kadirov, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool: “Juhtumiuuring: kahe 3D-prinditud mehaanilise käeproteesi valmistamine 7-aastasele lapsele ja antud proteeside kasutatavuse testimine”, juhendajad Ingrid Märitz ja Karin Lilienberg
Lõputöös käsitletakse tegevusteraapia valdkonnas täiesti innovatiivse tehnoloogia – 3D-printimise rakendamist reaalse juhtumiuuringu näitel, mehaaniliste käeproteeside valmistamisel. Kuna 3D-prinditud proteeside tootmine on vähem kulukas, kui teist tüüpi proteeside tootmine, siis tuleviku perspektiivis tagab see antud lapsele võimaluse soetada ja kohandada 3D-prinditud käeproteese madala hinnaga.
6. Kevin Soon, Eesti Lennuakadeemia: “Lennukite kaubaruumi kasutamise majanduslik efektiivsus FINNAIR OY näitel”, juhendaja Kristi Helekivi
Lõputöö käigus analüüsiti Finnairi kaubaruumi täiteastet erinevate kaubaliikide ja nendele rakendatavate tariifide lõikes. Lisaks omandati uuringu käigus lennupõhine ülevaade suuremate trendide ja seoste osas, mis tulusid kõige rohkem mõjutavad. Koostatud analüüs annab statistikal põhineva majandusliku perspektiivi, võimaldamaks kasulikumaid otsuseid.
7. Johan Huimerind, Tartu Kõrgem Kunstikool: “Karlova Obscura”, juhendaja Kalev Vapper
Diplomand näitas oma lõputöös kõrget kunstilist taset ja suurepärast projektijuhtimise oskust. Lõputöö on lülitatud Karlova 100 ametlikku programmi.
8. Häli Maurus, Lääne-Viru Rakenduskõrgkool: “Programmeerimise aluste veebipõhise õppematerjali loomine Lääne-Viru Rakenduskõrgkoolile”, juhendaja Heli Freienthal
Lõputöö eesmärk, luua kvaliteetne veebipõhine õppematerjal programmeerimise aluste aine õpiväljundite saavutamise toetamiseks kõrgkoolis, tulenes otsesest vajadusest arvestada y-generatsiooni õppimisharjumustega ning järjest suurenevast vajadusest IT-valdkonna teadmistega töötajate järele. Rakenduse loomisel on arvestatud tarkvaraarenduse parimate praktikate, teooriast tulenevate soovituste ning HITSA e-õppematerjalile esitatud kvaliteedinõuetega.
9. Andrus Tamberg, Sisekaitseakadeemia: “Eesti kuvand Venemaa online-meedias 2015. aastal julgeoleku seisukohalt”, juhendaja Annika Tuulemäe, kaasjuhendaja Ivo Juurvee
Magistritöö paistis silma julge ja samas rakenduslikult olulise teemavalikuga, metoodiliselt kõrge taseme ning kvaliteetselt läbi viidud äärmiselt töömahuka empiirilise uuringuga. Kuigi Eesti strateegilise kommunikatsiooni ja psühholoogilise kaitse seisukohalt on oluline teada, kuidas riiki kujutatakse Venemaa meedias, on seda varem paraku hinnatud tunnetuslikult.
10. Ele Mägi & Jelena Kürsa-Sidhartan, Tartu Tervishoiu Kõrgkool: “Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õe põhiõppe II kursuse üliõpilaste hinnang kliinilise õppepraktika juhendamise protsessile”, juhendaja Reet Urban
Kooliväline õppepraktika on tervishoiu õppekavades üks olulisim õppemeetod. Autorite läbiviidud empiirilise uuringu ja selle baasil koostatud lõputöö tulemused annavad väärtusliku sisendi kõrgkooli jaoks nii olulise valdkonna edasiarendamisele ja rakendusuuringu jätkumisele.

Stipendiumid, väärtuses á 400 eurot, makstakse välja hiljemalt juulis SA Eesti Rakenduskõrgkoolid poolt.

Sihtasutus Eesti Rakenduskõrgkoolid koostöös Tallinna Ettevõtlusametiga kuulutavad välja rakenduslike teadus- ja arendustööde konkursi.

Konkursi eesmärk
* väärtustada rakenduskõrgkoolide poolt teostatavaid rakendusliku suunitlusega projekte ja uurimusi;
* tõsta rakenduskõrgkoolide motivatsiooni koostööks ettevõtlus- ja avaliku sektoriga;
* teavitada avalikkust rakenduskõrgkoolide oskusteabe rakendamisest majandustegevuses.

Konkursil võivad osaleda rakenduskõrgkoolide liikmeskonda kuuluvad isikud ja neist koosnevad uurimisgrupid, kelle töö tulemus on rakenduskõrgkoolis välja töötatud uus rakendatud teadmine (toode, tehnoloogia, teenus vmt) ja/või uute äritegevuste tekkimine, olemasolevate arendamine või täiustamine ning mis on suunatud (soovitavalt) Tallinna ettevõtluskeskkonna arendamisele.

Konkursi tingimused
* konkursil osalemiseks tuleb saata täidetud ankeet ja ankeedis nimetatud täiendavad materjalid hiljemalt 3. septembriks 2016 e-posti aadressile info@rkrn.ee. Kirja pealkirjaks märkida “Konkurss”;
* igal isikul või uurimisgrupil on õigus osaleda ühe tööga;
* esitatav töö on uudne ning on edukalt lõpetatud konkursi väljakuulutamise aastal või sellele eelneval aastal.

Võidutöö väljaselgitamine ja autasustamine
Konkursile laekunud tööd vaatab läbi ja valib välja parima selleks moodustatud ekspertkomisjon hiljemalt 17. septembriks 2016. Konkursi võidutöö teostanud isikut/uurimisgruppi tunnustatakse stipendiumiga Tallinna linna poolt, mis antakse üle Tallinna Ettevõtlusameti poolt korraldataval Tallinna Ettevõtluspäeval oktoobris 2016.

Võidutöö peaauhind on 640 eurot.

Konkursi statuut asub SIIN.
Konkursil osalemise ankeedi leiab SIIT.

Lisainfo ja küsimused:
Jana Praun
5201345
info@rkrn.ee

Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu liikmete õppereis toimus 24.-28. aprillil 2016 Horvaatiasse, Zagrebisse.
25. aprillil kohtuti hotellis Dubrovnik kohalikke kõrgkoole ühendava organisatsiooni presidendi prof. Vlatko Cvrtila ja rahvusvaheliste suhete eest vastutava prof. Žarko Nožicaga, kes rääkisid Horvaatia kõrghariduse süsteemist laiemalt. Organisatsiooni kuulub ligi 40 era- ning riigirakenduskõrgkooli.
Samal päeval külastati Horvaatia teaduse ja kõrghariduse agentuuri Agency for Science and Higher Education, kus tutvuti akrediteerimise ja hindamise korraldamisega riigis, kohtuti kõrgkoolide University of Applied Sciences VERN ning College for Applied Computer Engineering ALGEBRA juhtidega.
26. aprillil külastati äsja 50. tegevusaastat tähistanud kõrgkoole University of Applied Health Sciences (Zdravstveno Veleučilište Zagreb) ning University of Applied Technical Sciences (Tehničko Veleučilište u Zagrebu), kus Eesti rektoritele tutvustati rakendusuuringute alaseid saavutusi (infrapunakaamera jms).
27. aprillil toimus RKRN istung Zagrebis.
Õppereisil osalesid rektorid Anneli Kannus, Helle Noorväli, Katri Raik, Kadi Pärnits, Ülle Ernits, Vallo Nuust, Enno Lend, Tiit Roosmaa ja SA ERK juhatuse liige Jana Praun.

Taas on toimunud Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu infopäev rakenduskõrgkoolide töötajatele. Osalejaid oli ka Haridus- ja teadusministeeriumi kõrghariduse osakonnast.
Euroopa (rakendus)kõrghariduse arengutrendidest ja erinevatest mõjuteguritest tegi ettekande Eurashe asepresident härra Michal Karpíšek. Aktuaalsetel teemadel astus üles hulk esinejaid Eestist.

PÄEVAKAVA:

10:30 – 11:00 – Kogunemine aulas, kohvi/tee ja suupisted
11:00 – 11:10 – Sissejuhatus infopäeva, RKRN esimees, Eesti Infotehnoloogia Kolledži rektor Tiit Roosmaa (eesti ja inglise keeles)
11:10 – 11:50 – European Professional Higher Education: Characteristics and Challenges, Eurashe asepresident Michal Karpíšek (inglise keeles)
11:50 – 12:10 – Väljakutsed kõrghariduses, kõrghariduse osakonna juhataja Margus Haidak (eesti keeles)
12:10 – 12:30 – Haridusseadusest, HTM-i haridusseadustiku juht Sille Uusna (eesti keeles)
12:30 – 12:50 – Kõrgharidust tõendavate dokumentide tõlgendamine ja tõlkimine, Akadeemilise tunnustamise agentuuri juhataja Gunnar Vaht (eesti keeles)
12:50 – 13:10 – ASTRA arengud, meetmehoidja Kadrin Kergand (eesti keeles)
13:10 – 13:15 – Infopäeva kokkuvõte, lõpetamine
13:15 – … Lõuna

24. septembril toimus Riigikogu kultuurikomisjoni ja RKRN arutelu rakenduskõrgkoolide rollist ja vastutusest kõrgharidusmaastikul ajendatuna Teadus- ja arendusnõukogu (TAN) raportist haridusvaldkonna konsolideerimisest. RKRN esimees Tiit Roosmaa rõhutas sissejuhatuses kui spetsialiseerunud õppeasutused on rakenduskõrgkoolid, mille õppekavade dubleerimist omavahel ei esine või kui, siis minimaalselt, mis on tingitud tööandjate nõudlusest. Tänaseks on kõik rakenduskõrgkoolid saanud edukalt akrediteeritud. Side tööandjatega on tugev ning lõpetajate tööhõive väga kõrge. Rektorid oma sõnavõttudes rääkisid kõrgkooli tugevamatest külgedest ja ka arendamist vajavatest teemadest. Valdavalt on konkurss rakenduskõrgkoolidesse tunduvalt suurem kui vastuvõtuvõimalus. Ka on palju juba teisel kõrgharidusringil olevaid sisseastujaid, kes soovivad end täiendada või teha elus kannapööre uue, praktilise eriala omandamise näol.

Kultuurikomisjoni liikmed uurisid, millisena näevad rakenduskõrgkoolid ise oma tulevikku. Välja sai pakutud nii erinevatele ministeeriumitele allumise kui ka ühise vihmavarju loomise mõtet ning ka interdistsiplinaarse koostöö võimalust, nt tervihoid ja inseneriteadus või IT jne, mis kultuurikomisjonile eriti meeldis. Lõppkokkuvõttes tõdes Riigikogu kultuurikomisjoni esimees Laine Randjärv, et oli silmaringi avardav ja informatiivne kohtumine. Kultuurikomisjon peab kujundama oma arvamuse ja seisukohad seoses TAN raporti soovitustega juba lähiajal ja esitama need Riigikantseleile.

Riigikogu kultuurikomisjoniga kohtusid Tiit Roosmaa, Jaanus Jakimenko, Anneli Kannus, Ülle Ernits, Enno Lend, Vallo Nuust ja Katri Raik. Samuti osalesid HTM kõrghariduse osakonna juhataja Anne Kivimäe ja asejuhataja Sigrid Vaher.

Tallinna Ettevõtlusameti ja SA Eesti Rakenduskõrgkoolid koostöös korraldatud konkursile laekus sel aastal viis tööd ja komisjon otsustas võidutööks kuulutada Oliver Laatsi töö “Tekstiiliga dekoreeritav niiskuskindel viimistlusplaat” Tallinna Tehnikakõrgkoolist. Palju õnne!
Nimetatud töö juures hinnati selle uudsust, tegelemist tootearenduse ja tootmise planeerimisega. Ka on loodud spin-off. Loe lähemalt protokolli.
Autor on oma tööd iseloomustanud järgmiselt: “Kui kõik katsetused on tehtud ja sertifikaadid käes, on plaan toodet eksportida. Kuna projekt on väga värske (põhiline töö algas 2015 kevadel), siis reaalse tellimuseni ei ole veel jõudnud, toode ei ole veel olnud küps. Praeguse hetkeni olen tegelenud tooteaerendusega, ühtlasi ka tootmise optimeerimisega. Tegemisel on antud toote kohta äriplaan. Valminud on ka teadusartikkel, mida soovin avalikustada kõikvõimalikes kohtades.”
Otsus võidutöö osas ei tulnud kergelt. Kuna komisjon hindas ka nö teiseks jäänud tööd “Tammepõllu maaüksuse visioon” (autorid Timmo Lass, Ingrid Kaur, Martin Valicek, kõik Tallinna Tehnikakõrgkoolist) väga kõrgelt, läks stipendiumisumma 640€ jagamisele kahe töö vahel: Oliver Laats 340€, Timmo Lassi meeskond 300€.

Tallinna Ettevõtluspäeva 7. oktoobril toimunud piduliku vastuvõtu kohta vaata lähemalt SIIT!

Juunikuus hakkavad taas selguma parimate rakenduskõrgkoolide lõputööde tegijad. Märkimisväärseid, uudseid ja aktuaalseid teemasid käsitlevad üliõpilased saavad kandideerida kõrgkooli parima lõputöö tiitlile. Stipendiaadi valib välja RKRN liikmeskõrgkool sisekonkursi korras (täpsem kirjeldus SIIN).
Stipendiumid, väärtuses á 400€, makstakse välja juulikuus.
Parimatest parimad aastal 2015 on:
1. Ljudmila Umarova, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor: “Ostjate kompetentsimudeli väljatöötamine AS-is Tallinna Vesi“, juhendaja Eneken Titov
2. Mari-Liis Rego, Lääne-Viru Rakenduskõrgkool: “Virtuaalsete rühmade töökorraldusega seotud hoiakud ja kogemused (2015)”, juhendaja Heli Freienthal
3. Annika Hunt & Eva Moik, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool: “Rinnavähipatsiendi elukvaliteedi toetamine õdede poolt SA Põhja Eesti Regionaalhaiglas”, juhendajad Mare Tupits ja Irma Nool
4. Jüri Bakhoff, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused: “Aatomkihtsadestatud nanokile mõju relvaosade puhastamisele MG3 juhtpuksi näitel”
5. Sandra Tammiksaar, Sisekaitseakadeemia: “Ohutus kui läbiv teema I ja II kooliastme õppematerjalide põhjal”
6. Henry Mäeorg, Eesti Infotehnoloogia Kolledž: “Närvivõrgul põhinev süsteem meloodia ennustamiseks harmoonia järgnevuse põhjal”, juhendaja Kaido Kikkas
7. Mari-Liis Õun, Eesti Lennuakadeemia: “Mehitamata õhusõidukite käitamine ning riskianalüüs Tallinna lähialas”, juhendaja Marika Kisand
8. Karin Sarv, Tartu Tervishoiu Kõrgkool: “Vaagnapõhjalihaste treening rasedusaegse ja sünnitusjärgse inkontinentsuse korral“, juhendaja Reet Linkberg
9. Viktoria Andrejeva, Tallinna Tehnikakõrgkool: “TÜ Narva kolledži multifunktsionaalse üliõpilaslinnaku tüpoloogia analüüs ja arenguvõimalus“, juhendajad Ott Kadarik ja Mihkel Tüür
10. Robert Brok, Tartu Kõrgem Kunstikool: “Tähendamissõna kadunud pojast”, juhendajad Jevgeni Zolotko ja Kaire Nurk