22.06.2022

Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu jagas taas stipendiumeid parimate lõputööde autoritele. Parimad tööd selgitati välja igas kõrgkoolis sisekonkursi korras ning töö autoreid tunnustati aukirjaga kõrgkoolide lõpuaktustel. Stipendiumite suuruseks on 1000 eurot iga liikmeskõrgkooli kohta.

Stipendiumi eesmärk on väärtustada rakenduskõrgkoolide üliõpilaste tehtud rakendusuuringuid, stimuleerida üliõpilaste aktiivsust oma loominguliste ja rakenduslike projektide koostamisel ning tunnustada silmapaistvaid tulemusi saavutanud üliõpilasi.

Parima lõputöö stipendiumi aastal 2022 pälvisid järgmised rakenduskõrgkoolide lõpetajad:

Geithy Tamme ja Eliisa Saar, Tallinna Tehnikakõrgkool: „Päästeameti eri- ja kaitserõivastuse ergonoomika hindamise metoodika väljatöötamine”

Juhendajad: Merje Beilmann (MA) ja Teele Peets (MSc)

Lõputöö on osa koostööprojektist Päästeameti, Eesti Maaülikooli ja Tallinna Tehnikakõrgkooli vahel. Töö eesmärk oli ergonoomiliste katsete hindamismeetodi väljatöötamine Päästeameti eri- ja kaitserõivastuse kasutusmugavuse, lõikelise lahenduse ja materjali hindamiseks, mida oleks võimalik lisada hankenäidiste hindamissüsteemi. Lõputöö on väljakasvanud Päästeameti praktilisest vajadusest täiustada rõivaste hankeprotsessi, et hangetes pakutavaid tooteid oleks võimalik hinnata ergonoomilisuse ja toodete omavahelise sobivuse põhimõtetel, ergonoomilised katsed aitaks täiendavalt hinnata kasutatud materjale, arendada olemasolevaid lõikeid ning tagada riietuskihtide sobivus ja võimaldada tootjatel osaleda riietuse hangetel, jälgides etteantud disainjooniseid.

Kiur Olaf Sild, Sisekaitseakadeemia: „Patrullpolitseinike poolt lähisuhtevägivalla ohvrite taasohvristamise võimalikkus põhja prefektuuri vormikaamerate salvestiste põhjal“

Juhendajad: Rene Murumaa (MA) ja kaasjuhendaja Kati Arumäe (MA)

Lõputöö teema on ääretult aktuaalne ja oluline nii Politsei- ja Piirivalveameti vaates kui ka Siseturvalisuse arengukavas ning Euroopa Liidu tasandil Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsioonis väljatoodule.

Lõputöö teema on kindlasti uudne, sest Eestis ei ole varem uuritud vormikaamerate salvestusi kasutades eluliste näidete põhjal patrullpolitseinike suhtlemist lähisuhtevägivalla ohvritega. Siit ka metoodika, mida kasutati uuringus ehk siis vaatlus ja selle analüüsimine, mis põhines teoreetilisele käsitlusele inimeste käitumisest.

Töö sisaldab põhjalikku tulemuste analüüsi ja tõlgendamist. Tulemused on suurepäraselt teooriaga seostatud, uurimisprobleemile ja uurimisküsimustele on antud konkreetsed ja loogiliselt argumenteeritud vastused ning saavutatud on töö eesmärk. Järeldused ja ettepanekud on rakenduslikud, selgelt seotud uuringu tulemustega ja sisaldavad muuhulgas soovitusi nii tulemuste rakendamise kui edasiste uurimissuundade kohta.

Kaarel Kaspar Eit, Kaitseväe Akadeemia: „Snaipri laskeoskused pärast ajateenistust 1. jalaväebrigaadi reservväelastest snaiprite näitel“

Juhendajad: Kpt Priit Värno (MA) ja Ülle Säälik (PhD)

Uurimistöö eesmärgiks oli välja selgitada Eesti Kaitseväe 1. jalaväebrigaadi snaipriväljaõppe läbinud reservväelaste laskeoskus, nende muutus lisaõppekogunemise käigus ning seosed enesehinnanguga. Eesmärgi saavutamiseks sõnastas autor endale viis uurimisküsimust, milledele vastuste leidmiseks kavandas ja viis läbi põhjaliku eksperimendi, mida töös on ka üksikasjalikult kirjeldatud.

Eksperiment koosnes algsest laskeoskuste hindamisest, kahepäevasest lasketreeningust ning sellele järgnenud laskeoskuste kontrollist. Kõik eksperimendis osalenud reservväelased täitsid ka enesehinnangu testi. Kuna andmed eksperimendis osalenud reservväelaste laskeoskuste kohta ajateenistuse lõppedes polnud säilinud, kasutas autor võrdlusandmete saamiseks eksperimendi läbiviimise ajal ajateenistust läbivaid snaipreid, kui kontrollgruppi.

Peamiste järeldustena toob autor välja, et reservis oleku ajal snaiprite laskeoskus väheneb, kuid kahe- päevase väljaõppega saavutasid reservväelased ajateenijate kontrollgrupiga võrreldavad tulemused. Autor teeb oma töös ka ettepaneku, et ühe lahendusena snaiprite laskeoskuste hoidmiseks peaksid nende reservõppekogunemised toimuma tihedamalt, kuid soovitab siiski täiendavalt uurida, millist mõju selline tihedam õppekogunemiste tsükkel snaiprite laskeoskustele tegelikult omaks.

Komisjon tõi välja töö aktuaalsuse ning seotuse reservarmee võitlusvõime parendamisega. Tööl on väga suur praktiline väärtus ning selle töö tulemused on kasutatavad erinevate uute uurimisprojektide elluviimisel. Uurimistööga on autor tõestanud ennast mitte ainult sõjalise valdkonna eksperdina, vaid ka potentsiaalse uurija ning teadurina.

Liisi Tamm, Kõrgem Kunstikool Pallas: „Kohaliku lambavilla kasutamine elamusrõiva disainiprotsessis kampsunite kollektsiooni näitel”

Juhendaja: Kairi Lentsius

Liisi Tamme lõputööna valmisid elamusrõivad ehk kampsunite kollektsioon, mis on modernne ja oma lihtsas disainis elegantne. Oma töös uuris autor, kuidas erinevate omadustega lõngad mõjutavad eseme vormi ning aitavad kaasa rõiva loomisele. Võib öelda, et autor oli oma töö loomise juures rohujuure tasandist alates, kuna kasvatab ise lambaid ning tema karjas on kolme lambatõu esindajad, kelle villaomadused varieeruvad nii värvuse, tekstuuri kui kareduse poolest. Autor ühendas suurepäraselt oma tehnilise taibukuse, käelised oskused, planeerimise võime ning ande arendada põnevaid rõivavorme, mis on samal ajal klassikalised.

Ingrid Põldsaar, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool: „Ametliku rahvatervise asutuse ja mitteametliku terviseteemalise kogukonna Facebooki lehel jagatud tervisesõnumid lapseea vaktsineerimisest ja nende sisuanalüüs lähtuvalt sotsiaalmeedias toimivast kommunikatsioonist.“

Juhendaja: Liina Riisenberg (MA)

Uurimistöös käsitletud lapseea vaktsineerimise teemalistest postitustest selgus, et mõlemas kogukonnas olid vaktsineerimise teemad aktuaalsed. Hästi toimivad kommunikatsiooni osad on lugude jutustamine, emotsioonide ning video ja piltide kasutamine. Ametliku kogukonna postitused olid alati vaktsineerimist propageerivad. Mitteametliku kogukonna postitused väljendasid muret ja küsimusi ning postitused olid valdavalt vaktsineerimise suhtes neutraalsed või negatiivsed. Küsimuste küsimist loetakse hästi toimivaks kommunikatsiooni osaks, kuna küsimus on juba olemuselt kaasav.

Uurimistöö aitab teadvustada, kui oluline on jagada sotsiaalmeedias tõenduspõhist tervisealast informatsiooni sellisel moel, et see oleks auditooriumile atraktiivne. Lisaks on vajalik ka tervisesõnumite laialdane levik, kuna ainult sellisel juhul jõuab see inimesteni ja võib mõjutada nende otsuseid.

Kaisa Lohu, Tartu Tervishoiu Kõrgkool: „Fitlap toitumiskava järgivate naiste luutihedus ja sellega seotud vereparameetrid“

Juhendajad: Ülle Parm (PhD) ja Anna-Liisa Tamm (PhD)

Lõputöö on kirjutatud oskuslikult päevakajalisel teemal ning see tugineb lõputöö autori aktiivsel osalusel korraldatud empiirilisele uurimusele, mis on läbi viidud kaasaegset metoodikat kasutades. Lõputöö tulemuste põhjal on lõputöö autori ja juhendajate koostööl valminud artikli käsikiri, mis on esitatud MDPI ajakirja „Dietetics“ ning ootab hetkel toimetaja poolset publitseerimise kinnitust.

Rahvusvaheliselt kasutatavaid dieete (nt Atkins) ja nende mõju tervisele on uurimistöödes kajastatud, kuid populaarsust koguvad kommertslikud toitumiskavad ning nende mõju tervisele on uurimata valdkond. Lõputöö eesmärk oli selgitada regulaarselt Fitlap toitumiskava (FL; n=34) järgivate naiste luutihedus ja muud seda mõjutavad tegurid võrdluses kontrollgrupiga (KT; n=34). Uuritavatel hinnati DEXA (Lunar) meetodil kehakoostist, sh kogu keha, lülisamba ja reieluukaela luutihedust, makro- ja mikrotoitainete (kaltsium, magneesium, vitamiin B12 ja D) saadavust toidust (Nutridata programmi abil) ja mikrotoitainete sisaldust vereseerumis ning kehalist aktiivsust IPAQ küsimustiku abil. Statistilisel töötlusel kasutati kirjeldavat statistikat, gruppide võrdlemiseks t-testi, Mann-Whitney testi ja χ² testi ning luutiheduse mõjurite selgitamiseks lineaarset regressioonanalüüsi. Tulemustest järeldub, et regulaarne tasakaalustatud toitumine on seotud parema luutihedusega, kuid oluliselt mõjutab seda ka kehakoostis. Kaltsium ja vitamiin D tuleks eelistatult saada toidust, kuna toidulisanditena tarbimine on seotud madalama luutihedusega.

Kaja Reilent, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor: „Taskuhäälingute kasutamise võimalused kõrgkooli õppetöös Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor näitel“

Juhendajad: Mare Kurvits (PhD) ja Aili Ohlau (MSc)

Kaja Reilent seadis oma magistritöö eesmärgiks selgitada välja taskuhäälingute (podcast’id) kasutamise võimalused õppetöös EEK Mainor üliõpilaste ja õppejõudude näitel.

2021. aasta aprilli seisuga oli maailmas ekspertide hinnangul üle kahe miljoni erineva taskuhäälingu, millel oli üle 48 miljoni erineva episoodi. Ainuüksi viimase aasta jooksul on taskuhäälinguid juurde tulnud üle 1,15 miljoni ning episoode üle 18 miljoni.

Seoses taskuhäälingute suure arenguga on neid hakatud kasutama erinevates valdkondades, kaasa arvatud hariduses. Nimetatud magistritöö on uudne, sest autori hinnangul ei ole taskuhäälingute kasutamist Eestis ja haridusvaldkonnas varem uuritud. Magistritöö eesmärgi täitmiseks viis autor läbi kaks küsitlust ning kaks intervjuud. Läbiviidud uuring kinnitas taskuhäälingute kasutamise olulisust õppetöös, kuna nende kasutamine aitab üliõpilastel omandada uusi teadmisi ja oskuseid. Lisaks tõi autor välja mitmeid soovitusi, kuidas lihtsalt ja edukalt integreerida taskuhäälingud igapäevasse õppetöösse.

Krete Graf, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor: „Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku pastorite võtmepädevused“

Juhendaja: Ljudmila Pihel (MBA)

Krete Graf on kirjutanud oma lõputöö ebaharilikul, kuid olulist praktilist väärtust omaval teemal. Autori eesmärk oli kaardistada ja kirjeldada Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku (EKNK) pastorite võtmepädevusi ning keskenduda pastorite võtmepädevuste üldisele uurimisele ja analüüsimisele. Eesmärgi saavutamiseks kasutas autor kvalitatiivsete meetoditena dokumendianalüüsi ja poolstruktureeritud intervjuusid ning kvantitatiivse meetodina ankeetküsitlust.

Läbiviidud uuringu uudsus seisneb varasemalt puudunud EKNK pastori kirjeldatud võtmepädevuste loetelu koostamises. Uuringu tulemusel koostatud võtmepädevuste loetelu koos kirjeldustega on võimalik kasutada EKNK pastorite pädevusmudeli loomiseks, mida saab omakorda kasutada EKNK pastorite järelkasvu planeerimisel ja arendamisel (muuhulgas pastorikooli õppekava täiendamiseks).

Marina Vager, Eesti Lennuakadeemia: „Eesti Lennuakadeemia üliõpilaste rahulolu distantsõppega seoses Covid-19 pandeemiast tulenevate piirangutega”

Juhendajad: Nele Tootsi (MSc) ja Jaan Annus

Lõputöö eesmärk oli välja selgitada Eesti Lennuakadeemia üliõpilaste rahulolu distantsõppe korraldusega seoses COVID-19 pandeemiast tulenevate piirangutega, kaardistada üliõpilastel tekkinud probleemid ning hinnata Eesti Lennuakadeemia tuge tekkinud probleemide lahendamisel. Lõputöö tulemused näitasid, et suurem osa uuringus osalenud üliõpilastest on rahul distantsõppe korraldusega lennuakadeemias, kuid samas 61% vastajatest eelistavad siiski lähiõpet.

Suurem osa probleemidest, millega üliõpilased distantsõppe jooksul kokku puutusid olid tehnilised või infovahetusega seotud probleemid. Uuring näitas, et Eesti Lennuakadeemia pakub üliõpilastele abi distantsõppe ajal tekkinud probleemide lahendamisel, kuid suurema osa probleemidest lahendavad üliõpilased siiski iseseisvalt.